Eelmiste kirjutiste jätkuks tuleb sedastada, et need hakkasid oma ülesehituselt ja struktuurilt nii ehk teisiti turunduskommunikatiivset sisu kandma. Sestap oleks tark teha kannapööre ja teemast süvitsi rääkida. Kindlasti ei ole tegemist tõsiteadusliku kirjutisega, pigem mõttearenduste jadaga, mida austet lugeja on lahkesti oodatud täiendama ja kommenteerima.
Sellegipoolest tuleks just päris alguses, selguse mõttes, tuua välja mõned definitsioonid. Esimene ja peamine neist – meedia. Midagi, millest räägitakse tihti, palju ja sageli umbisikulises vormis. Ühesõnaga, ladina keeles „medium“ tähendab sõna sõnalt „keskel olev“, tänapäevases kontekstis aga informatsioonikandjate ühisnimetajat. Teiseks Shannoni ja Jakobsoni kommunikatsioonimudelid. Esimene neist koosneb neljast komponendist: a) saatja; b) vastuvõtja; c) sõnum; d) kood. Keeleteadlase Roman Jakobsoni mudelil on aga kuus osist: a) saatja; b) sõnum; c) vastuvõtja; d) kontakt; f) kood; g) kontekst. Mõlema mudeli puhul oleks huvitav täheldada, kuidas haridus määrab mõttemaailma. Nimelt, Claude Elwood Shannon,oli hariduselt insener ja tema kommunikatsioonimudel ei käsitle kontakt loomise ja konteksti aspekti. Kolmandaks jääb turunduse määratlus – turundus ehk distsipliin, mis käsitleb turu-uuringuid, turustamist, lühidalt, see on turuteadus mis tagab ettevõtte käekäigu ja kohanemise turul.
Siit edasi jõuab loogiliselt marketing mix ’i, mõisteni, mille sünonüümiks 4-P . Tegemist ilmselt tuntuma turundusterminiga üldse, mille võttis esmalt kasutusele Neil H. Borden.
4-P, see tähendab: product, price, place, promotion.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com
