• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • FB uudisvoog:

Kadrian Jaagund

Kuidas kaitsta sügishooajal väljas töötava inimese tervist?

18/11/2019 By Veebikiri

Muutliku ilmaga sügispäevadel võib õige riietuse valimine osutuda parajaks katsumuseks, seda eriti kui ees seisab pikk tööpäev välitingimustes. Tööriiete renditeenust osutava ettevõtte Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund annab nõu, kuidas veenduda, et töötajate tervis oleks külmal välitööde hooajal kaitstud.

Jaagundi sõnul rendivad Lindströmi kliendid oma töötajatele töörõivaid mitte ainult eesseisvat hooaega silmas pidades, vaid kaaluvad pikemat plaani ning peavad silmas, et töörõivad võimaldaks töötajal end hästi tunda ning et valitud lahendus oleks ka keskkonna- ja rahakotisõbralik.

“Meie kogemus ütleb, et nii töötajate kui ka tööandjate ootused tööriietele on kasvanud, sest on hakatud mõistma, et õnnelik töötaja on viljakas töötaja. Riietus peab olema kvaliteetne ja vastama kaasaegsetele hügieeni- ja tööohutusstandarditele, olema lihtsasti hooldatav ning kõige tähtsam – hoidma inimese tervist iga ilmaga,“ sõnab Jaagund.

Paljude hooajatöötajatega ettevõtetel ei pruugi suured investeeringud töörõivastesse alati ära tasuda ja seega on mõistlikum kasutada renditeenust, mille puhul tagab teenusepakkuja, et igas suuruses ja tüübis riided on vajalikul ajal olemas.

“Tööriide renditeenust kasutades hoolitsevad spetsialistid selle eest, et välitöödel oleks kasutusel sobivad riided, mis on korrektselt hooldatud, terved ja puhtad. Kuid kindlasti ei tohiks teha järeleandmisi standardites ka siis, kui tööandja hangib ja hooldab töörõivad ise,” ütleb Jaagund.

Töötaja tervise kaitsmiseks tuleb alati järgida järgmisi põhimõtteid:

Vali kihiline riietus

Külma ilma rusikareegel on, et riietus olgu kihiline. Hea baaskiht peab olema materjalist, mis hoiab kehast eemal higi ja niiskuse, kuid on ühtaegu hingav. Ideaalse keskmise kihi moodustavad eelkõige poorsed kangad ja riideesemed, mis loovad keha ümber soojustava õhutasku, et sooja sees hoida.

Kõige olulisem on tööriiete välimine kiht, mille halva kvaliteedi korral on vähe kasu ka hästivalitud seesmistest kihtidest. Tuulekindel kiht hoiab külma väljas ning soojuse sees ja veekindel väline kiht pakub lisaks pikaaegse vastupidavuse. Ilmastikukindlate riiete kindlaks kvaliteedimärgiks on sertifikaadid rahvusvahelistele standarditele.

Taga nähtavus iga ilmaga

Välistes tingimustes töötajad ei pea olema kaitstud vaid külma eest, vaid ka päev-päevalt aina varem kohale hiiliva pimeduse eest. Parimatel töökomplektidel on 360॰ helkurid, mis aitavad vältida tööõnnetusi. Hea nähtavuse tagab töörõivaste regulaarne hooldus ja korrashoid, et kaitse püsiks kogu rõiva elutsükli jooksul.

Erinevalt levinud arvamusest peaks praktiliselt kõiki kõrgnähtavusega tööriideid pesema pahempidi külmas vees. Samuti peaks hoiduma helkurriiete triikimisest ning vajadusel neid hoopis aurutama. Kõrgnähtavusega riideid on koduse hoolduse käigus kerge kahjustada, nii et nende pesemisel peaks eriti ettevaatlik olema.

Kontrolli, et riided oleksid terved

Et kaitsta töötaja tervist, on äärmiselt tähtis, et tööriietus, mida ta kannab, oleks terve. Väljas füüsilist tööd tehes juhtub ikka, et mõni õmblus võib rebeneda või helkur riide küljest ära tulla. Sellised vigastused tuleks kohe ära parandada, sest katkine riie ei pea enam sooja ega taga vajalikul määral nähtavust. Lisaks on oluline tunda ära see hetk, mil rõivas on juba piisavalt kulunud, et oma eesmärki täita ja tuleks välja vahetada.

Foto: https://pixlr.com/

Rubriik:Et cetera Sildid:Kadrian Jaagund, töörõivaste renditeenus

ROHEPESU: taaskasutatud paberrätik tekitab rohkem jäätmeid kui tavaline paberrätik

14/09/2019 By Veebikiri

Kui esmapilgul võib tunduda, et ümbertöödeldud paberist valmistatud paberrätik on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik valik, siis tegelikkuses on pilt palju keerulisem. Tualettruumi teenuseid pakkuva ettevõtte Lindström esindaja sõnul on põhjus lihtne – määrdumata paberjäätmete transpordile ning sellest taaskasutatud paberi valmistamisele kulub oluliselt rohkem energiat kui tavalise paberrätiku tarneahelale.

”Igasuguse paberrätiku, olgu siis puidust valmistatud tavalise paberräti või taaskasutatud materjalist valmistatud kätekuivatuspaberi jõudmiseks lõpptarbijani kulub hulgaliselt resursse, lisaks veele ja energiale ka transporti ja tööjõudu,” sõnas Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.

”Tekstiiliteenuse kutseliidu Wirtex andmetel kulub taaskasutatud paberrätiku tootmiseks tegelikult ligi kümnendiku võrra rohkem energiat, sest seda toodetakse ümberkäitlemisele jõudnud määrdumata paberist (ajalehed, kartong jne), mille transpordiks kuulub samuti omakorda ressursse,” sõnas ta.

Tema sõnul on ümbertöödeldud paberrätikul lühemad kiud, mis tähendab, et paber on kehvema kvaliteediga ning vähem vastupidav. ”Seetõttu kasutab lõpptarbija ühe kätekuivatuse ajal keskmisest rohkem paberrätikuid – statistika kohaselt kolm või isegi enam rätikut,” ütles Lindströmi esindaja.

Kasutatud ja määrdunud paberrätikuid enam ümber töödelda pole võimalik ja need lõpetavad prügikastis. ”Paberrätikud tekitavad näiteks kaubanduskeskuste avalikes tualettruumides keskmiselt 53 kg jäätmeid kuus, mis tähendab, et keskused näevad rohkem vaeva uputavate prügikastide tühjendamisega ning nende jäätmeveokulud on suuremad,” ütles ta.

Kuigi paberrätikuid on teoorias võimalik komposteerida, siis tegelikkuses seda täna kahjuks ei tehta ning see prügi jõuab olmejäätmetesse. ”Arvestades, kui väärtuslik tooraine on puit, võiksime seda kasutada millegi jäävama peale, kui 5-sekundilise kasutuskorraga paberrätik,” tõdes Jaagund.

Lindströmi esindaja sõnul peaksid keskkonnast hoolivad inimesed ja ettevõtted eelistama hoopis puuvillast kätekuivatusrulli, sest selle elutsükli jooksul tekib vähem keskkonnakahju.

”Puuvillast valmistatud kätekuivatusrullide elutsükkel on märkimisväärselt pikem – ühe käterätirulli eluiga on keskmiselt 100 pesukorda, mille jooksul on sellega võimalik kuivatada 11 000 kätepaari. Keskmise kaubanduskeskuse külastajad, kelle käsutuses on keskuse peale näiteks 22 kätekuivatuspunkti, kulutaksid aasta jooksul ära kõigest 15,8 kätekuivatusrulli, samas kui paberrätikuid kasutades koguneb aasta jooksul ühtekokku üle 600 kg kasutuid olmejäätmeid,” nentis Jaagund.

Kätekuivatusrulli keskkonnasäästlikkus väljendub ka selle laialdastes taaskasutusvõimalustes – Lindströmi esindaja sõnul toodetakse kulunud kätekuivatusrullidest näiteks tööstuslikke puhastuslappe ja moppe.

Foto: www.pexels.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Kadrian Jaagund, Lindström, Wirtex

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Mere raamat
  • Juudit
  • Väljas söömine ongi ülehinnatud
  • keskdetsember
  • üks öölulla
  • PÖFF vol 3
  • Veel PÖFFi
  • Nädalavahetuse lõunaklassika
  • PÖFF: Isa
  • Klaasi ja plastikut

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

FB uudisvoog:

Copyright © 2021