• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Facebook:

energia

Energiahüvitised pidurdasid hinnakasvu

10/11/2022 By Veebikiri

Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra.

Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks kompenseerimiseks. Maagaas ja elekter odavnesid kuuga vastavalt 38% ja 28% ning soojusenergia 5%. Kuna gaasi ja elektri turuhinnad on viimastel kuudel langenud kogu Euroopas, siis on kompensatsiooni vajadus vähenenud ning ühtlasi ka kulusurve riigieelarvele. Külmade ilmade saabudes võivad energiahinnad aga uuesti tõusma hakata.

Energiahindade odavnemisega head uudised tarbijate jaoks siiski piirdusid, sest toiduainete ja tööstuskaupade kallinemine jätkus kiires tempos. Puu- ja köögiviljade hinnad tavaliselt sügisel odavnevad hooajalistel põhjustel, kuid tänavu oktoobris leidis aset kiire hinnatõus. Kui septembris oli puu- ja köögiviljade aastane hinnatõus 11%, siis oktoobris 24%. Selle põhjuseks võivad olla põllumajanduse jaoks ebasoodsad ilmaolud ning kallis energia. Majutusteenuste, puhkusereiside ja üürihinnad odavnesid tavapärases hooajalises rütmis.

Palga ostujõu kahanemine väljendub järjest enam tagasihoidlikus nõudluses ja see vähendab ettevõtete võimalusi hindu endises tempos tõsta. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub tarbijahindade kasv sel aastal 19,1%ni, kuid järgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist 7% lähedale. Raskused tootmiskulude edasikandmisel toodete ja teenuste lõpphinda annavad tagasilöögi ettevõtete kasumlikkusele, ennekõike energiamahukates ja ekspordile orienteeritud harudes. See toob kaasa tootmismahu ja töökohtade vähenemise.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:energia, energia hinnatõus

Eesti alustab maapõueenergia potentsiaali uurimist

04/09/2021 By Veebikiri

Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus. Projekti käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. „Mida põhjalikum ülevaade on meil erinevatest taastuvenergia tootmise võimalustest, seda paremaid otsuseid saame energiatootmises teha, et see oleks nii keskkonnasõbralik, võimalikult soodsa hinnaga kui ka jätkusuutlik,“ ütles minister. “Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,” selgitas Aas.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda üha laiemalt soojusenergia tootmiseks. Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.

Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. ”Uurime maapõueenergia rakendamisvõimalusi Põhja-Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali. Projekti teises etapis keskendume katsejaamade rajamise teostatavusele ja võtame kasutusele maapõueenergia katsejaamad,“ selgitas ta töö sisu.

Sirli Sipp Kulli sõnas, et oluline on ka maapõueenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava loomine ning laiem teadlikkuse suurendamine selle energiaallika võimalustest. „Loodame, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama. Tänavune kuum suvi on meile näidanud, et järjest olulisemaks võib muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel,” lisas ta.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja see on üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad. Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30-60% küttekuludest ja 20-50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.

Esitlus projekti kohta on leitav Eesti Geoloogiateenistuse veebilehelt.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

Rubriik:Majandus Sildid:energia, maapõueenergia

Primary Sidebar

RSS

Liitu lugejatega!

Soovite, et Teie e-postkasti jõuaks TASUTA värske Veebikiri? Olete õiges kohas :)

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Viimane postitus Tiugust
  • August
  • …
  • Soojus
  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Club sandwich, populaarne ja tänaseks klassikaline võileivatüüp
  • Itaalia kohtu otsusel arestiti Airbnb-lt ca 780 miljonit eurot
  • Eesti Panga sõnul kandub majanduslanguse mõju üha enam tööturule
  • Slängis: juhuks kui tramm juhtme kokku ajab

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

Tellimine

Facebook:

Copyright © 2023