Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%

By

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Teises kvartalis tegid Eesti elanikud väljaspool riiki ca 48 000 kaardimakset päevas

By

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%, kuid käive vähenes 6%. Maksete arv on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.

66% kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98%).

Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74% suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui 10 aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.

Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud. Teenustasude kohta leiab infot aadressil www.minuraha.ee.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Augustist nõuab keskpank Swedbankilt ja SEB Pangalt täiendavat kapitalipuhvrit

By

Bank vault
  • Alates augustist peavad kommertspangad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit
  • Swedbankilt ja SEB Pangalt nõuab Eesti Pank lisaks veel 2% suuruse puhvri hoidmist, sest tegemist on süsteemselt oluliste pankadega

Alates 1. augustist hakkavad kommertspankadele kehtima muudatused kapitalipuhvri nõuetes. Varasema 2% asemel hakkab

nõudma kõikidelt Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt 1% suurust süsteemse riski puhvrit. Lisaks nõuab keskpank kahelt suuremalt pangalt – Swedbankilt ja SEB Pangalt – veel 2% suurust lisapuhvrit.

Eesti Pank kehtestas 2014. aastal kõikidele kommertspankadele süsteemse riski puhvri nõude. Puhvri eesmärk oli panna pangad hoidma suuremat kapitali ja  suurendada nõnda pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.

„Siiani kaitses süsteemse riski puhver panganduses kahe riski vastu, kuid augustist lööme selle tööriista piltlikult öeldes pooleks. Hakkame kõikidelt pankadelt nõudma 1% suurust puhvrit, et maandada Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast tulenevat järsu majanduslanguse riski. Kahelt suuremalt pangalt nõuame aga lisaks 2% suurust puhvrit, sest Eesti pangandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus.

„Lisaks on siinsed suured pangad haavatavad samade riskide suhtes, kuna nende varade ja rahastamise struktuur on väga sarnane” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Alates augustist kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale koguomavahendite nõue 13,5% tasemel ja kõikidele teistele pankadele 11,5% tasemel.

Poska meenemündi kujundab Mall Nukke ja Kerese mälestusmündi Riho Luuse

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Jaan Poska 150. aastapäevale pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võidutööks Mall Nukke kavandi ja Paul Kerese 100. aastapäevale pühendatud 2-eurose mälestusmündi võidutööks Riho Luuse kavandi. 

Jaan Poskale pühendatud 10-eurose nimiväärtusega hõbedast meenemündil on kunstnik kujutanud Eesti riigimehe Jaan Poska portreed ja riigipiiri, milles Poska juhitud Eesti delegatsioon leppis kokku Eesti rahuläbirääkimistel. Münt on osaliselt toonitud sini-must-valgeks. Võidutöö autor Mall Nukke on Eesti kunstnik ja graafik. Meenemündi emiteerib Eesti Pank Eesti riigimehe 150. aastapäeva puhul jaanuari lõpus. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursile esitatud 11 kavandi seast pälvis teise koha Jaan Evart, kolmanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus, neljanda koha pälvis Mall Nukke teine kavand ning viienda koha Jaano Ester.

Paul Keresele pühendatud 2-eurosel mälestusmündil ehk erikujundusega käibemündil on kujutatud Eesti male suurkuju portree koos nime ja malenuppudega. Võidutöö autor Riho Luuse on disainer, kes on kujundanud ka postmarke. Kogu euroalal käibima hakkava mündi kujundus kooskõlastatakse liikmesriikidega ja 2-eurosed mälestusmündid jõuavad ringlusse 2016. aasta alguses. Müntide tiraaž on 500 000, millest 5000 vermitakse kõrgemas ehk BU-kvaliteedis.

Kujunduskonkursile esitatud 31 kavandi seast pälvisid teise ja kolmanda koha samuti Riho Luuse esitatud kavandid, neljanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus ning viienda koha Ivar Sakk.

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Teise koha töö eest makstakse auhinnatasu 700, kolmanda koha eest 500, neljanda koha eest 200 ja viienda eest 100 eurot. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.

Rio de Janeiro suveolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi võidutööd ei valitud, kuna žürii hinnangul sobivaid kavandeid ei esitatud. Meenemündi jaoks vajaliku kujunduse leidmiseks teeb Eesti Pank ettepaneku kolmele kunstnikule: Liis Dvorjanskile, Tiit Jürnale ja Martin Pärnale. Konkursil osalejatele maksab Eesti Pank tasu 1000 eurot. Kujunduskonkurss kestab 1. oktoobrini ja konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 14. oktoobril.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank

 

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

By

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist eurosse.

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz

 

 

Valmis Tööturu Ülevaade 2/2014

By

Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Arvestades euroala hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitikat ja Eesti majanduse avatust, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja et palgakasv vastaks tootlikkuse omale ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Tööturu Ülevaade avaneb siit…

 

Allikas: Eesti Pank

Foto: Free Stock Photoz.biz

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

By

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise1 tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks2 ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

 

Foto ja alikas. Eesti Pank

 

Laenukäive oli juulis selle aasta suurim

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht ja aastakasv

Eluasemelaenuturg oli juulis taas aktiivsem. Majapidamised sõlmisid üle 1900 laenulepingu ning võtsid uusi eluasemelaene 64 miljoni euro väärtuses. Aastatagusega võrreldes kasvasid nii tehingute arv kui ka maht kolmandiku võrra. Eluasemelaenude portfell suurenes juulikuu jooksul 19 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 0,3%.

Ettevõtted võtsid juulis uusi laene ja liisinguid 742 mln euro väärtuses ja ühe kuu laenukäive oli juulis seega käesoleva aasta suurim. Baasefekti tõttu oli laenukäive aastatagusega võrreldes aga vaid 1% võrra suurem. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Kolmandik pikaajalistest laenuvahenditest suundus kinnisvara- ja ehitussektorisse.

Kuigi Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute käive oli juulis jooksva aasta suurim, aeglustus laenu- ja liisinguportfelli aastakasv 1%ni. Finantseerimisportfelli kasv aeglustus ettevõtete portfelli vähenemise tõttu, kuna osa ettevõtteid klassifitseeriti ühes pangas ümber ja nende tegevus kajastub nüüd muude finantseerimisasutuste statistikas. Selle mõjuta oleks laenumahu aastakasv jäänud eelmiste kuude tasemele (1,5%). Reaalsektorile antud laenude ja liisingute kogumaht oli juuli lõpus 14,7 miljardit eurot.

Turu keskmine intressimarginaal püsis eelmise kuuga samal tasemel. Ka baasintressimäär jäi väga madalaks, mistõttu intressikeskkond on laenuvõtja jaoks jätkuvalt soodne. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juulis 2,5% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,9%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 2,8% juures. Laenuportfell paranes vaid eluasemelaenude osas.

Reaalsektori hoiuste mahu aastakasv aeglustus juulis 3%ni. Kuigi majapidamiste hoiustamise aastakasvutempo alanes ka juulis, tulenes hoiuste kogumahu kahanemine seekord ettevõtlussektorist. Ettevõtete hoiused vähenesid kuu jooksul 69 miljoni euro võrra, mis oli osaliselt samuti seotud ettevõtete ümberklassifitseerimisega. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kokku 8,7 miljardit eurot.

Foto ja tekst: Eesti Pank

 

06.06.2012 asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson

By

Ardo Hansson

06.06.2012  asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson. Tema ametiaeg on ühekordne ja kestab seitse aastat.

“Viimased seitse aastat on minu jaoks olnud väga huvitavad ja sisukad, sest keskpanga tegevusvaldkond on lai. Mitmed igapäevased teenused, mida kasutavad Eesti inimesed, eeldavad keskpanga laitmatut toimimist, näiteks arveldused ja sularaharinglus. Esmalt ütlen aitäh panga töötajatele, kes töötavad keskpanga ladusa toimimise ja samuti Eesti usaldusväärsuse  nimel rahvusvahelisel tasandil,” ütles Andres Lipstok.

“Ja minu teine suur aitäh on mõeldud kõigile neile Eesti Panga partnereile, kellega mul on au olnud koos töötada seitsme aasta vältel ja ajada üht Eesti asja. Näiteks kinnitas euro kasutuselevõtu suurprojekt, et eestlased suudavad panna avaliku ja erasektori tööle ühtse meeskonnana. Seda polegi nii vähe, meil tasub olla uhke oma riigi üle,” lausus Lipstok.

Kuigi võlakriis on Lipstoki sõnul pannud euroala keskpangad surve alla, on eurosüsteem ära hoidnud kommertspankadevahelise usaldamatuse mõju ülekandumise ettevõtete rahastamisele ja töökohtade loomisele. “Kasvab surve, et euroala riikide valitsused viiksid ellu vajalikud reformid ja taastaksid usalduse riigirahanduse vastu,” ütles Andres Lipstok.

“Eesti Panga presidendi ametikoht on praegu mõjukam kui kunagi varem. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osaleb Ardo otsustes, mis mõjutavad inflatsiooni euroalal, kus elab enam kui 330 miljonit inimest. On ju sümboolse tähendusega seegi, et minu viimane tööpäev on just Frankfurdis, kus langetan koos teiste keskpankade presidentidega euroala intressiotsuse. Usun, et Ardo haridus ja töökogemus on teda selleks nõudlikuks tööks väga hästi ette valmistanud,” märkis Andres Lipstok.

“Annan panga juhtimise Ardole üle rahuliku südamega. Eesti pangandussektor on tugev, me ei pea maksumaksjatena andma oma raha pankade päästmiseks, meie inimestel ja ettevõtjatel on olemas sularaha ja maksed liiguvad pankade vahel kiiremini kui mujal Euroopas. Eesti Pank täidab oma ülesandeid ladusalt ja soovin sama nõudliku joone jätkumist ka tulevikuks,” ütles Andres Lipstok.

Andres Lipstoki sõnul kasutab ta esimest korda mitme aasta jooksul suvekuid puhkamiseks ning langetab seejärel otsused selle kohta, milliste väljakutsetega ta tulevikus tegelema hakkab.

Andres Lipstok oli enne Eesti Panga presidendiks saamist Riigikogu liige (1995-2005) ja 2005. aastal Riigikogu esimene aseesimees. Ta oli Eesti rahandusminister aastail 1994-1996, rahandusministri asetäitja aastal 1989 ja majandusminister aastail 1995-1996. Aastail 1989-1994 oli Lipstok Lääne maavanem, aastail 1980-1989 töötas ta Haapsalu rajooni rahandusosakonnas ja plaanikomisjonis. Andres Lipstok on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.

Ardo Hanssoni eelmine töökoht oli Maailmapanga Hiina esinduses, kus ta juhtis majanduspoliitika osakonna tööd alates 2008. aastast. Lisaks Hiinale on Hansson töötanud ka Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid ja tal on Harvardi ülikooli doktorikraad majandusteaduses.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 21. veebruaril alla otsusele nimetada Ardo Hansson Eesti Panga presidendiks, lähtudes keskpanga nõukogu 1. veebruari ettepanekust.

Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse Vabariigi President keskpanga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Foto ja allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_06/pt0606.html

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval teha president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku nimetada Ardo Hansson keskpanga järgmiseks presidendiks

By

Teisipäeval korralisele istungile kogunenud keskpanga nõukogu tutvus enne otsuse tegemist kaitsepolitsei julgeolekukontrolli käigus Ardo Hanssoni kohta kogutud andmetega. Eelmise aasta oktoobris kaheksaliikmelises nõukogus toimunud salajastel valimistel sai Hansson viis poolthäält.
Eesti Panga president Andres Lipstok on ametis selle aasta 6. juunini, keskpanga järgmise presidendi esimene tööpäev on 7. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Taustinfo
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise kord on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Vabariigi President teeb oma otsuse 30 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_01/pt0131a.html
Foto: flickr.com