Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

By

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist eurosse.

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz

 

 

Valmis Tööturu Ülevaade 2/2014

By

Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Arvestades euroala hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitikat ja Eesti majanduse avatust, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja et palgakasv vastaks tootlikkuse omale ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Tööturu Ülevaade avaneb siit…

 

Allikas: Eesti Pank

Foto: Free Stock Photoz.biz

Laenukäive oli juulis selle aasta suurim

By

Eluasemelaenuturg oli juulis taas aktiivsem. Majapidamised sõlmisid üle 1900 laenulepingu ning võtsid uusi eluasemelaene 64 miljoni euro väärtuses. Aastatagusega võrreldes kasvasid nii tehingute arv kui ka maht kolmandiku võrra. Eluasemelaenude portfell suurenes juulikuu jooksul 19 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 0,3%.

Ettevõtted võtsid juulis uusi laene ja liisinguid 742 mln euro väärtuses ja ühe kuu laenukäive oli juulis seega käesoleva aasta suurim. Baasefekti tõttu oli laenukäive aastatagusega võrreldes aga vaid 1% võrra suurem. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Kolmandik pikaajalistest laenuvahenditest suundus kinnisvara- ja ehitussektorisse.

Kuigi Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute käive oli juulis jooksva aasta suurim, aeglustus laenu- ja liisinguportfelli aastakasv 1%ni. Finantseerimisportfelli kasv aeglustus ettevõtete portfelli vähenemise tõttu, kuna osa ettevõtteid klassifitseeriti ühes pangas ümber ja nende tegevus kajastub nüüd muude finantseerimisasutuste statistikas. Selle mõjuta oleks laenumahu aastakasv jäänud eelmiste kuude tasemele (1,5%). Reaalsektorile antud laenude ja liisingute kogumaht oli juuli lõpus 14,7 miljardit eurot.

Turu keskmine intressimarginaal püsis eelmise kuuga samal tasemel. Ka baasintressimäär jäi väga madalaks, mistõttu intressikeskkond on laenuvõtja jaoks jätkuvalt soodne. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juulis 2,5% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,9%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 2,8% juures. Laenuportfell paranes vaid eluasemelaenude osas.

Reaalsektori hoiuste mahu aastakasv aeglustus juulis 3%ni. Kuigi majapidamiste hoiustamise aastakasvutempo alanes ka juulis, tulenes hoiuste kogumahu kahanemine seekord ettevõtlussektorist. Ettevõtete hoiused vähenesid kuu jooksul 69 miljoni euro võrra, mis oli osaliselt samuti seotud ettevõtete ümberklassifitseerimisega. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kokku 8,7 miljardit eurot.

Foto ja tekst: Eesti Pank

 

06.06.2012 asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson

By

06.06.2012  asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson. Tema ametiaeg on ühekordne ja kestab seitse aastat.

“Viimased seitse aastat on minu jaoks olnud väga huvitavad ja sisukad, sest keskpanga tegevusvaldkond on lai. Mitmed igapäevased teenused, mida kasutavad Eesti inimesed, eeldavad keskpanga laitmatut toimimist, näiteks arveldused ja sularaharinglus. Esmalt ütlen aitäh panga töötajatele, kes töötavad keskpanga ladusa toimimise ja samuti Eesti usaldusväärsuse  nimel rahvusvahelisel tasandil,” ütles Andres Lipstok.

“Ja minu teine suur aitäh on mõeldud kõigile neile Eesti Panga partnereile, kellega mul on au olnud koos töötada seitsme aasta vältel ja ajada üht Eesti asja. Näiteks kinnitas euro kasutuselevõtu suurprojekt, et eestlased suudavad panna avaliku ja erasektori tööle ühtse meeskonnana. Seda polegi nii vähe, meil tasub olla uhke oma riigi üle,” lausus Lipstok.

Kuigi võlakriis on Lipstoki sõnul pannud euroala keskpangad surve alla, on eurosüsteem ära hoidnud kommertspankadevahelise usaldamatuse mõju ülekandumise ettevõtete rahastamisele ja töökohtade loomisele. “Kasvab surve, et euroala riikide valitsused viiksid ellu vajalikud reformid ja taastaksid usalduse riigirahanduse vastu,” ütles Andres Lipstok.

“Eesti Panga presidendi ametikoht on praegu mõjukam kui kunagi varem. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osaleb Ardo otsustes, mis mõjutavad inflatsiooni euroalal, kus elab enam kui 330 miljonit inimest. On ju sümboolse tähendusega seegi, et minu viimane tööpäev on just Frankfurdis, kus langetan koos teiste keskpankade presidentidega euroala intressiotsuse. Usun, et Ardo haridus ja töökogemus on teda selleks nõudlikuks tööks väga hästi ette valmistanud,” märkis Andres Lipstok.

“Annan panga juhtimise Ardole üle rahuliku südamega. Eesti pangandussektor on tugev, me ei pea maksumaksjatena andma oma raha pankade päästmiseks, meie inimestel ja ettevõtjatel on olemas sularaha ja maksed liiguvad pankade vahel kiiremini kui mujal Euroopas. Eesti Pank täidab oma ülesandeid ladusalt ja soovin sama nõudliku joone jätkumist ka tulevikuks,” ütles Andres Lipstok.

Andres Lipstoki sõnul kasutab ta esimest korda mitme aasta jooksul suvekuid puhkamiseks ning langetab seejärel otsused selle kohta, milliste väljakutsetega ta tulevikus tegelema hakkab.

Andres Lipstok oli enne Eesti Panga presidendiks saamist Riigikogu liige (1995-2005) ja 2005. aastal Riigikogu esimene aseesimees. Ta oli Eesti rahandusminister aastail 1994-1996, rahandusministri asetäitja aastal 1989 ja majandusminister aastail 1995-1996. Aastail 1989-1994 oli Lipstok Lääne maavanem, aastail 1980-1989 töötas ta Haapsalu rajooni rahandusosakonnas ja plaanikomisjonis. Andres Lipstok on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.

Ardo Hanssoni eelmine töökoht oli Maailmapanga Hiina esinduses, kus ta juhtis majanduspoliitika osakonna tööd alates 2008. aastast. Lisaks Hiinale on Hansson töötanud ka Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid ja tal on Harvardi ülikooli doktorikraad majandusteaduses.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 21. veebruaril alla otsusele nimetada Ardo Hansson Eesti Panga presidendiks, lähtudes keskpanga nõukogu 1. veebruari ettepanekust.

Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse Vabariigi President keskpanga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Foto ja allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_06/pt0606.html

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval teha president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku nimetada Ardo Hansson keskpanga järgmiseks presidendiks

By

Teisipäeval korralisele istungile kogunenud keskpanga nõukogu tutvus enne otsuse tegemist kaitsepolitsei julgeolekukontrolli käigus Ardo Hanssoni kohta kogutud andmetega. Eelmise aasta oktoobris kaheksaliikmelises nõukogus toimunud salajastel valimistel sai Hansson viis poolthäält.
Eesti Panga president Andres Lipstok on ametis selle aasta 6. juunini, keskpanga järgmise presidendi esimene tööpäev on 7. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Taustinfo
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise kord on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Vabariigi President teeb oma otsuse 30 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_01/pt0131a.html
Foto: flickr.com

Eesti Panga hinnang Eesti sularahaautomaatide võrgustiku kohta

By

Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve: “Eesti on sularahaautomaatidega hästi varustatud riik, hetkeseisuga on riigis 841 sularahaautomaati. Eesti oli 2010. aasta lõpus 867 sularahaautomaati, kuid võrreldes tollase olukorraga ei ole võrgustikus toimunud muutuste tagajärjel üheski asulast sularahaautomaati päris ära võetud.
Oma võrgustikus on muudatusi teinud vaid Swedbank ning sedagi peamiselt linnades, mis regionaalses plaanis ei ole muutnud üldpilti. Erandiks on selles osas Virtsu sularahaautomaadi ja plaanitava Vaivara valla sularahaautomaadi sulgemine. SEB-l ja Sampo-Nordeal muudatusi oma sularahaautomaatide võrgustikus meie teada plaanis ei ole.
Eestis on üle 100 omavalitsuse, kus ei ole pangakontorit või sularahaautomaati, kuid valdavas osas nendest enamuses on postkontorid, kus pakutakse postipanga teenust. Eurole ülemineku ajal toimis sularahavahetus Eesti Posti postkontorites väga hästi. Postipankade puhul muidugi peab arvestama, et soodsam on see teenus SEB klientidele. Siinkohal on alati võimalus kliendiks astuda, aga seda vajadust hindabki eelkõige juba tarbija ise. Swedbank on käima pannud pangabussi, mis oma umbes 70 peatuskohga pakub teenust piirkondades, kus pank on jaeteenust kokku tõmmanud.

Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil

Rahandus. Müügimaksu kadumine paneb konkurentsitiheduse proovile

By

Statistikaameti andmetel näitas tarbijahinnaindeks novembris 0,1 protsendilist hinnatõusu, olles aastaga kasvanud 4,2 protsendi võrra. Euroala inflatsioon oli novembris Eurostati esialgsel hinnangul 3 protsenti. Eesti inflatsiooni aeglustumine annab märku majanduse kasvuhoo raugemisest ning väliskeskkonnast tuleva inflatsioonisurve alanemisest. Viimase poole aasta jooksul on hinnatase Eestis tõusnud 1,3 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli hinnatõus 2,5 protsenti.

Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.

Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.

Foto: flickr.com

Rahandus. Eestit külastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon

By


Alates neljapäevast, 6. oktoobrist kuni 17. oktoobrini on Eestis iga-aastasel külaskäigul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda.

Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatele antakse visiidi käigus ülevaade Eesti majanduse arengust ja väljavaadetest, finantssektori olukorrast ning eelarvepoliitika arengust.

Visiit kestab poolteist nädalat ja sel ajal kohtuvad valuutafondi esindajad valitsuse ja Riigikogu liikmetega, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega, nii kommertspankade kui ka eraettevõtete juhtide ja majandusanalüütikutega ning mitmete ametite esindajatega.

Visiidi kokkuvõtte esitab IMFi neljaliikmelise delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13-14 Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil, kus osalevad ka rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok.

Valuutafond arutab igal aastal kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. IMFi iga-aastase Eesti põhimissiooni, nn IV artikli konsultatsioonide järel valmib ka IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta.

Foto: Wikipedia.org

Rahandus. Hinnatõusu panustasid taas monopolid

By

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks augustis 0,3 protsenti, olles aastataguse suhtes 5,5 protsenti kõrgem. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul augustis 2,5 protsendini.

Augustis andsid märkimisväärse osa hinnatõusust taaskord monopoolses seisus olevad ettevõtted. Elektri 8,3-protsendiline hinnatõus tõstis tarbija ostukorvi maksumust augustis 0,3 protsenti, kanalisatsiooniteenus kallines 2,9%. Konkurentsisurve puudumise tõttu on oluline tagada monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnakujunduse läbipaistvus.

Finantsturgude rahutuste laine on üle kandunud ka toormeturgudele, põhjustades tavapärasest suuremat hindade kõikumist. Toormehindade heitlikkus võib raskendada hindade kujundamist pakkumisahela alguses, kuid see pole lisanud võrreldes aasta algusega täiendavat survet tarbijahindade tõstmiseks. Eesti majandus on tihedalt seotud euroalaga, kus inflatsiooniootused on jäänud eesmärgi lähedaseks – hoida inflatsioon keskmises perspektiivis allpool 2 protsenti, kuid selle lähedal.

Eurole ülemineku järgselt on psühholoogilise hinnakujunduse võtete tõttu esmatarbekaupade hulgas järjest enam neid hindu, mis lõpevad üheksa sendiga. Tarbijakaitseameti hinnavaatluste andmetel oli selliste hindade osakaal selle aasta jaanuaris napilt üle kümnendiku, ent augusti seisuga oli see näit tõusnud peaaegu kolmandikuni. Taolise hindade sättimise mõju inflatsioonile on siiski väheoluline.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Rahandus. Laenuaktiivsus saab hoo sisse majanduskasvust hiljem

By

Eesti majanduskasvu kiirenemine viimastes kvartalites ei ole seni toonud kaasa laenumahu samaväärset suurenemist. Kuigi laenuaktiivsus on kasvanud, väheneb pankade laenu- ja liisinguportfell Eesti Panga prognoosi kohaselt tänavu siiski rohkem kui 3%.

Laenumahu kasv on majanduse muutunud rahastamisvajaduste tõttu mõõdukam. Sügavast majanduslangusest taastudes on ettevõtted seni suhteliselt vähe laenuressurssi vajanud. Ühelt poolt on nad vabanenud tootmisvõimsuse uues kasvutsüklis taas kasutusele võtnud. Teisalt kasutasid ettevõtted tegevusmahu rahastamiseks rohkem oma ja grupisiseseid vahendeid. Lisaks mõjutab laenunõudlust muutuv investeeringute struktuur, mis ei ole uues majandustsüklis enam nii kinnisvarakeskne ning sõltub laenukapitalist vähem.

Majanduskasvu jätkudes suureneb ka vajadus laenuraha järele, kuna nii varud kui ka tootmisvõimsus võivad osutuda senise kasvutempo hoidmiseks või tõstmiseks ebapiisavaks. Käesoleval aastal on ettevõtete laenukäive kasvanud valdavalt lühiajaliste laenude toel, kuid peagi võib suureneda ka investeerimislaenude nõudlus. Majapidamiste finantskäitumine on esialgu üsna ettevaatlik, ent laenuhuvi on viimastel kuudel siiski järk-järgult tõusnud, kuna töö- ja kinnisvaraturg on kosunud ning majapidamiste kindlustunne paraneb.

Pankade valmisolek ja soov laenu pakkuda on viimase aasta jooksul suurenenud. Pankade kapitalipositsioon on järjest paranenud ning rahastamisbaas on tänu hoiuste mahu kasvule tugevam. Ehkki probleemlaenude osakaal laenuportfellis on endiselt suhteliselt kõrge, on pankade tegevuse põhifookus pöördunud olemasoleva portfelli kvaliteedilt taas uute laenude väljastamisele ning konkurents laenuturul on tuntavalt suurenenud. See on toonud kaasa intressimarginaalide oodatud languse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_06/pt0629

Foto: flickr.com