Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Pankade puhaskasum kasvas 2016 a. kolmandas kvartalis intressitulude toel

By

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Eesti Panga teaduspreemia pälvisid Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Marianna Rõbinskaja

By

Eesti Panga teaduspreemia doktoritöö kategoorias võitsid 2016. aastal Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi ja Tõnn Talpsepp käitumusliku rahanduse teemalise uurimuse eest. Teaduspreemia suurus on 2300 eurot. Magistritöö kategoorias sai preemia suurusega 1300 eurot Marianna Rõbinskaja uurimuse eest, mis käsitleb Eesti sisemajanduse kogutoodangu prognoosimist faktormudelitega.

Doktoritöö kategoorias võidu pälvinud uurimuses „How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect“ analüüsiti seda, kuidas mõjutavad haridus, intelligentsus ja teatud vaimsed võimed investorite soodumust müüa oma kasumlikud aktsiapositsioonid ning säilitada kahjumlikud investeeringud (inglise keeles disposition effect). Töö autorid Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets õpivad Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris, Tõnn Talpsepale on omistatud doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Magistritöö kategooria võidutöös „Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiperioodi prognoosimine faktormudelitega“ uuriti seda, kui täpselt on võimalik Eesti sisemajanduse kogutoodangut lühiajaliselt prognoosida faktormudeli abil, millised tegurid on olulised Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiajaliseks prognoosimiseks ning kas küsitlusandmete kasutamine faktormudelis võimaldab prognoositäpsust parandada. Marianna Rõbinskajale anti majandusteaduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolis 2016. aasta suvel.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia annab Eesti Pank 2016. aastal välja neljateistkümnendat korda. Teadustööde konkursi eesmärk on ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas, avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest ja väärtustada teaduskraadi omandamise õpinguid. Alates 2011. aastast antakse teaduspreemia välja kahes kategoorias – doktoritööl põhineva või doktoriõpingute raames läbi viidud uurimistöö ning magistri väitekirjal põhineva või magistriõpingute raames läbi viidud uurimistöö eest. Uurimistööde tulemuste kohta saab täpsemat infot küsida allolevatel kontaktidel.

Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%

By

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Teises kvartalis tegid Eesti elanikud väljaspool riiki ca 48 000 kaardimakset päevas

By

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%, kuid käive vähenes 6%. Maksete arv on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.

66% kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98%).

Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74% suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui 10 aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.

Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud. Teenustasude kohta leiab infot aadressil www.minuraha.ee.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Augustist nõuab keskpank Swedbankilt ja SEB Pangalt täiendavat kapitalipuhvrit

By

Bank vault
  • Alates augustist peavad kommertspangad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit
  • Swedbankilt ja SEB Pangalt nõuab Eesti Pank lisaks veel 2% suuruse puhvri hoidmist, sest tegemist on süsteemselt oluliste pankadega

Alates 1. augustist hakkavad kommertspankadele kehtima muudatused kapitalipuhvri nõuetes. Varasema 2% asemel hakkab

nõudma kõikidelt Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt 1% suurust süsteemse riski puhvrit. Lisaks nõuab keskpank kahelt suuremalt pangalt – Swedbankilt ja SEB Pangalt – veel 2% suurust lisapuhvrit.

Eesti Pank kehtestas 2014. aastal kõikidele kommertspankadele süsteemse riski puhvri nõude. Puhvri eesmärk oli panna pangad hoidma suuremat kapitali ja  suurendada nõnda pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.

„Siiani kaitses süsteemse riski puhver panganduses kahe riski vastu, kuid augustist lööme selle tööriista piltlikult öeldes pooleks. Hakkame kõikidelt pankadelt nõudma 1% suurust puhvrit, et maandada Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast tulenevat järsu majanduslanguse riski. Kahelt suuremalt pangalt nõuame aga lisaks 2% suurust puhvrit, sest Eesti pangandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus.

„Lisaks on siinsed suured pangad haavatavad samade riskide suhtes, kuna nende varade ja rahastamise struktuur on väga sarnane” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Alates augustist kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale koguomavahendite nõue 13,5% tasemel ja kõikidele teistele pankadele 11,5% tasemel.

Poska meenemündi kujundab Mall Nukke ja Kerese mälestusmündi Riho Luuse

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Jaan Poska 150. aastapäevale pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võidutööks Mall Nukke kavandi ja Paul Kerese 100. aastapäevale pühendatud 2-eurose mälestusmündi võidutööks Riho Luuse kavandi. 

Jaan Poskale pühendatud 10-eurose nimiväärtusega hõbedast meenemündil on kunstnik kujutanud Eesti riigimehe Jaan Poska portreed ja riigipiiri, milles Poska juhitud Eesti delegatsioon leppis kokku Eesti rahuläbirääkimistel. Münt on osaliselt toonitud sini-must-valgeks. Võidutöö autor Mall Nukke on Eesti kunstnik ja graafik. Meenemündi emiteerib Eesti Pank Eesti riigimehe 150. aastapäeva puhul jaanuari lõpus. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursile esitatud 11 kavandi seast pälvis teise koha Jaan Evart, kolmanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus, neljanda koha pälvis Mall Nukke teine kavand ning viienda koha Jaano Ester.

Paul Keresele pühendatud 2-eurosel mälestusmündil ehk erikujundusega käibemündil on kujutatud Eesti male suurkuju portree koos nime ja malenuppudega. Võidutöö autor Riho Luuse on disainer, kes on kujundanud ka postmarke. Kogu euroalal käibima hakkava mündi kujundus kooskõlastatakse liikmesriikidega ja 2-eurosed mälestusmündid jõuavad ringlusse 2016. aasta alguses. Müntide tiraaž on 500 000, millest 5000 vermitakse kõrgemas ehk BU-kvaliteedis.

Kujunduskonkursile esitatud 31 kavandi seast pälvisid teise ja kolmanda koha samuti Riho Luuse esitatud kavandid, neljanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus ning viienda koha Ivar Sakk.

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Teise koha töö eest makstakse auhinnatasu 700, kolmanda koha eest 500, neljanda koha eest 200 ja viienda eest 100 eurot. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.

Rio de Janeiro suveolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi võidutööd ei valitud, kuna žürii hinnangul sobivaid kavandeid ei esitatud. Meenemündi jaoks vajaliku kujunduse leidmiseks teeb Eesti Pank ettepaneku kolmele kunstnikule: Liis Dvorjanskile, Tiit Jürnale ja Martin Pärnale. Konkursil osalejatele maksab Eesti Pank tasu 1000 eurot. Kujunduskonkurss kestab 1. oktoobrini ja konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 14. oktoobril.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank

 

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

By

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist eurosse.

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz

 

 

Valmis Tööturu Ülevaade 2/2014

By

Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Arvestades euroala hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitikat ja Eesti majanduse avatust, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja et palgakasv vastaks tootlikkuse omale ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Tööturu Ülevaade avaneb siit…

 

Allikas: Eesti Pank

Foto: Free Stock Photoz.biz

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

By

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise1 tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks2 ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

 

Foto ja alikas. Eesti Pank

 

Laenukäive oli juulis selle aasta suurim

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht ja aastakasv

Eluasemelaenuturg oli juulis taas aktiivsem. Majapidamised sõlmisid üle 1900 laenulepingu ning võtsid uusi eluasemelaene 64 miljoni euro väärtuses. Aastatagusega võrreldes kasvasid nii tehingute arv kui ka maht kolmandiku võrra. Eluasemelaenude portfell suurenes juulikuu jooksul 19 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 0,3%.

Ettevõtted võtsid juulis uusi laene ja liisinguid 742 mln euro väärtuses ja ühe kuu laenukäive oli juulis seega käesoleva aasta suurim. Baasefekti tõttu oli laenukäive aastatagusega võrreldes aga vaid 1% võrra suurem. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Kolmandik pikaajalistest laenuvahenditest suundus kinnisvara- ja ehitussektorisse.

Kuigi Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute käive oli juulis jooksva aasta suurim, aeglustus laenu- ja liisinguportfelli aastakasv 1%ni. Finantseerimisportfelli kasv aeglustus ettevõtete portfelli vähenemise tõttu, kuna osa ettevõtteid klassifitseeriti ühes pangas ümber ja nende tegevus kajastub nüüd muude finantseerimisasutuste statistikas. Selle mõjuta oleks laenumahu aastakasv jäänud eelmiste kuude tasemele (1,5%). Reaalsektorile antud laenude ja liisingute kogumaht oli juuli lõpus 14,7 miljardit eurot.

Turu keskmine intressimarginaal püsis eelmise kuuga samal tasemel. Ka baasintressimäär jäi väga madalaks, mistõttu intressikeskkond on laenuvõtja jaoks jätkuvalt soodne. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juulis 2,5% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,9%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 2,8% juures. Laenuportfell paranes vaid eluasemelaenude osas.

Reaalsektori hoiuste mahu aastakasv aeglustus juulis 3%ni. Kuigi majapidamiste hoiustamise aastakasvutempo alanes ka juulis, tulenes hoiuste kogumahu kahanemine seekord ettevõtlussektorist. Ettevõtete hoiused vähenesid kuu jooksul 69 miljoni euro võrra, mis oli osaliselt samuti seotud ettevõtete ümberklassifitseerimisega. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kokku 8,7 miljardit eurot.

Foto ja tekst: Eesti Pank