Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele

By

Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.

Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,9% ning enamik andmeallikaid näitab suurt nõudlust töökäte järele. Maksu- ja tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kasvanud ja ka tööjõu piirangu tunnetamine suurenenud ehitussektoris. Ka majapidamised muutusid optimistlikumaks – tööpuuduse kasvu kartus on 2017. aasta jooksul kiiresti vähenenud.

Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 7%, mis on eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem. Kuigi tervise tõttu oli tööturult eemal ligikaudu samapalju inimesi kui aasta varem, peegeldab töötuse määra suurenemine tõenäoliselt töövõimereformi mõju. Töötukassa andmete kohaselt läheneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv 10 000-le ning edaspidi on oodata selle arvu suurenemist. Andmetest nähtub, et töö leidis 2017. aastal igas kuus ligikaudu 7% kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega inimestest. Töö leidmise määr on ootuspäraselt mõnevõrra madalam kui täieliku töövõimega inimeste puhul, mis oli 12%. Paraku lahkub ligikaudu 7% töötukassa registrist omal tahtel või kustutatakse tingimuste mittetäitmise tõttu. Kuna sellega kaasneb ka töövõimetoetusest ilma jäämine, tuleks analüüsida selliste otsuste tagamaid ja inimeste edasist toimetulekut.

Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud ning teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Tõhusam töökorraldus lubab ettevõtetel kasumlikkust parandada ka juhul, kui jätkub senine kiire palgakasv.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/ka-teises-kvartalis-valitses-suur-noudlus-tookate-jarele-14082017

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia

Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

By

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Hinnakasv jätkus ka 2016 a. oktoobris

By

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Palgakasv aeglustus 2016 a. kolmandas kvartalis

By

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kuna teise kvartalisse langeb rohkem puhkusetasusid, on selline langus tavapärane. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis siiski kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos.

Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus, kuid nende kasvutempo vahe vähenes. Keskmise palga kahanemine mäetööstuses ning majanduse keskmisest märksa väiksem ja aja jooksul palgakasv elektrienergia sektoris viitab sellele, et ettevõtetel on negatiivsete majandusšokkide korral võimalik palkade tõstmist edasi lükkama. Mäetööstuse ja elektrienergiasektori palgaarengus võib mängida rolli ka see, et paljud nende tegevusalade ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, kus vaba tööjõudu on rohkem kui ülejäänud Eestis. Teenindussektori tegevusaladel, kus läheb hästi ja ettevõtted püüavad laieneda, tekitab palgakasvu survet vaba tööjõu vähesus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Palgakasvu aeglustumisele viitasid ka maksu- ja tolliameti andmed keskmise deklareeritud palgaväljamakse kohta – kui teises kvartalis suurenes see 6,2% siis kolmandas kvartalis 5,5%. Maksuameti andmetes ei teisendata osaajaga töötajatele tehtud väljamakseid täistööajale, nagu tehakse keskmise palga arvestuses. Tõenäoliselt kasvab osakoormusega töötajate arv kiiremini täistööajaga töötajate omast, mistõttu jääb keskmise väljamakse kasv alla täistööajale taandatud kuupalga kasvule. Palgaväljamakse mediaan1 kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka äriregistri ettevõtetes, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale.

1 Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv 2016 a oktoobris jätkus

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Foto: Eesti Pank

Pankade puhaskasum kasvas 2016 a. kolmandas kvartalis intressitulude toel

By

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Eesti Panga teaduspreemia pälvisid Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Marianna Rõbinskaja

By

Eesti Panga teaduspreemia doktoritöö kategoorias võitsid 2016. aastal Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi ja Tõnn Talpsepp käitumusliku rahanduse teemalise uurimuse eest. Teaduspreemia suurus on 2300 eurot. Magistritöö kategoorias sai preemia suurusega 1300 eurot Marianna Rõbinskaja uurimuse eest, mis käsitleb Eesti sisemajanduse kogutoodangu prognoosimist faktormudelitega.

Doktoritöö kategoorias võidu pälvinud uurimuses „How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect“ analüüsiti seda, kuidas mõjutavad haridus, intelligentsus ja teatud vaimsed võimed investorite soodumust müüa oma kasumlikud aktsiapositsioonid ning säilitada kahjumlikud investeeringud (inglise keeles disposition effect). Töö autorid Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets õpivad Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris, Tõnn Talpsepale on omistatud doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Magistritöö kategooria võidutöös „Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiperioodi prognoosimine faktormudelitega“ uuriti seda, kui täpselt on võimalik Eesti sisemajanduse kogutoodangut lühiajaliselt prognoosida faktormudeli abil, millised tegurid on olulised Eesti sisemajanduse kogutoodangu lühiajaliseks prognoosimiseks ning kas küsitlusandmete kasutamine faktormudelis võimaldab prognoositäpsust parandada. Marianna Rõbinskajale anti majandusteaduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolis 2016. aasta suvel.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia annab Eesti Pank 2016. aastal välja neljateistkümnendat korda. Teadustööde konkursi eesmärk on ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas, avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest ja väärtustada teaduskraadi omandamise õpinguid. Alates 2011. aastast antakse teaduspreemia välja kahes kategoorias – doktoritööl põhineva või doktoriõpingute raames läbi viidud uurimistöö ning magistri väitekirjal põhineva või magistriõpingute raames läbi viidud uurimistöö eest. Uurimistööde tulemuste kohta saab täpsemat infot küsida allolevatel kontaktidel.

Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%

By

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Teises kvartalis tegid Eesti elanikud väljaspool riiki ca 48 000 kaardimakset päevas

By

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%, kuid käive vähenes 6%. Maksete arv on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.

66% kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98%).

Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74% suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui 10 aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.

Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud. Teenustasude kohta leiab infot aadressil www.minuraha.ee.

Allikas ja foto: Eesti Pank