Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Hinnakasv aeglustus märtsis

By

  • Hinnakasv aeglustus märtsis 3,1%-lt 2,8%-le
  • Esmatarbekaupade hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele
  • Majandustõus väliskeskkonnas kogub kandejõudu ja see toob kaasa kiirema hinnakasvu

Tarbijate ostukorv kallines statistikaameti teatel märtsis aastaga 2,8%. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud.

Toiduainete hinnakasv ulatus märtsis 5,1%ni ning 1,7 protsendipunkti sellest tulenes aasta jooksul jõustunud kõrgematest alkoholiaktsiisi määradest. Kuigi toiduainete hinnakasv on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra aeglustunud, on see euroala riikide hulgas siiski üks kiiremaid. Euroalal tõusid toiduainete hinnad märtsis aastaga vaid 2,2%. Toiduainete hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele, kelle ostukorvis on esmatarbekaupade osakaal suurem. Esimesse, kõige madalamasse tulukvintiili kuuluvate leibkondade tarbijakorvis on toiduaineid 36%, aga rikkaimates leibkondades kulub toidule 24% sissetulekust.

Eluasemekulutused on tarbijate ostukorvis suuruselt teisel kohal ning nende hinnakasv kiirenes märtsis 4,2%ni. Eluasemekulutusi suurendasid 8,5% kõrgem üür ja 10% kallim elekter. Siiski on sellel kütteperioodil hinnakasvu mõnevõrra tagasi hoidnud soojusenergia, mille hinnatase pole eriti muutunud. Eesti konjunktuuriinstituudi ettevõtete küsitluse andmed viitavad, et edaspidi panustavad hinnakasvu rohkem teenused.

Eelmisel aastal algas väliskeskkonnas majandustõus, mis kogub kandejõudu, ning koos sellega on kasvanud inflatsiooni kiirenemise risk. Osa suurematest euroalaväliste riikide keskpankadest on juba ka otsustanud tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid. Euroala riikide majandusaktiivsus on samuti suurenenud, kuid selle mõju hindadele on seni olnud nõrk. Euroala tarbijate ostukorv kallines märtsis esialgse hinnangu kohaselt 1,4%.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/hinnakasv-aeglustus-ka-martsis-06042018

Hea ekspordiaasta: 2017

By

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest. Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst. Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Wikipedia

Hinnasurve andis detsembris järele

By

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4%ni. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energia hinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3%, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4%, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus.

Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad. Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1%. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus.

Eesti suurem majandusaktiivsus oli 2017. aastal soodne kiiremaks hinnakasvuks. Siinsete ettevõtete tööjõukulude kasv oli mullu üks euroala riikide kiiremaid ja Eesti tööpuuduse määr oli ajalooliselt üks madalamaid. Tänu nõudluse kasvule said ettevõtted hindu tõsta varasemast rohkem; seda näitas ka ettevõtete suurem kasum.

2017. aasta esimesel poolel prognoosis Eesti Pank tarbijahindade aastaseks inflatsiooniks 3,2%, kuid tegelikult tõusis elukallidus 3,4%. Hinnakasv ületas prognoositut veidi – eelkõige toiduainete hindade oodatust kiirema kasvu tõttu. Alanud aastal hoiavad hinnakasvu kiirena aktsiisitõusud, mille kogumõju ulatub 0,6–0,7 protsendipunktini. Lisaks on maailmamajanduse elavnemine ning OPECi tootmiskärped kaasa aidanud nafta kallinemisele. 2017. aasta detsembris ületas nafta hind lähimineviku kõrgtaseme, tõustes rohkem kui 65 dollarini barreli eest. 2018. aasta keskmine oodatav hinnakasv on 3,2% eeldusel, et nafta hinnatasemes ei toimu väga suuri muutusi.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freepicks.com

Helged ajad tööturul kestavad

By

  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele

By

Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.

Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,9% ning enamik andmeallikaid näitab suurt nõudlust töökäte järele. Maksu- ja tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kasvanud ja ka tööjõu piirangu tunnetamine suurenenud ehitussektoris. Ka majapidamised muutusid optimistlikumaks – tööpuuduse kasvu kartus on 2017. aasta jooksul kiiresti vähenenud.

Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 7%, mis on eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem. Kuigi tervise tõttu oli tööturult eemal ligikaudu samapalju inimesi kui aasta varem, peegeldab töötuse määra suurenemine tõenäoliselt töövõimereformi mõju. Töötukassa andmete kohaselt läheneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv 10 000-le ning edaspidi on oodata selle arvu suurenemist. Andmetest nähtub, et töö leidis 2017. aastal igas kuus ligikaudu 7% kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega inimestest. Töö leidmise määr on ootuspäraselt mõnevõrra madalam kui täieliku töövõimega inimeste puhul, mis oli 12%. Paraku lahkub ligikaudu 7% töötukassa registrist omal tahtel või kustutatakse tingimuste mittetäitmise tõttu. Kuna sellega kaasneb ka töövõimetoetusest ilma jäämine, tuleks analüüsida selliste otsuste tagamaid ja inimeste edasist toimetulekut.

Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud ning teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Tõhusam töökorraldus lubab ettevõtetel kasumlikkust parandada ka juhul, kui jätkub senine kiire palgakasv.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/ka-teises-kvartalis-valitses-suur-noudlus-tookate-jarele-14082017

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia

Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

By

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Hinnakasv jätkus ka 2016 a. oktoobris

By

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Palgakasv aeglustus 2016 a. kolmandas kvartalis

By

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kuna teise kvartalisse langeb rohkem puhkusetasusid, on selline langus tavapärane. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis siiski kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos.

Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus, kuid nende kasvutempo vahe vähenes. Keskmise palga kahanemine mäetööstuses ning majanduse keskmisest märksa väiksem ja aja jooksul palgakasv elektrienergia sektoris viitab sellele, et ettevõtetel on negatiivsete majandusšokkide korral võimalik palkade tõstmist edasi lükkama. Mäetööstuse ja elektrienergiasektori palgaarengus võib mängida rolli ka see, et paljud nende tegevusalade ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, kus vaba tööjõudu on rohkem kui ülejäänud Eestis. Teenindussektori tegevusaladel, kus läheb hästi ja ettevõtted püüavad laieneda, tekitab palgakasvu survet vaba tööjõu vähesus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Palgakasvu aeglustumisele viitasid ka maksu- ja tolliameti andmed keskmise deklareeritud palgaväljamakse kohta – kui teises kvartalis suurenes see 6,2% siis kolmandas kvartalis 5,5%. Maksuameti andmetes ei teisendata osaajaga töötajatele tehtud väljamakseid täistööajale, nagu tehakse keskmise palga arvestuses. Tõenäoliselt kasvab osakoormusega töötajate arv kiiremini täistööajaga töötajate omast, mistõttu jääb keskmise väljamakse kasv alla täistööajale taandatud kuupalga kasvule. Palgaväljamakse mediaan1 kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka äriregistri ettevõtetes, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale.

1 Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv 2016 a oktoobris jätkus

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Foto: Eesti Pank