Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Viipemaksed ei ole toonud kaasa kaardipettuste kasvu

By

Eestis välja antud pangakaartidega tehti teises kvartalis iga päev keskmiselt 994 000 kaardimakset, iga neljas neist viibates. Viipemaksete levik ei ole seejuures toonud kaasa pankade sõnul kaardipettuste kasvu.

30. juuni seisuga moodustasid viipekaardid 61 protsenti kõikidest Eesti pankade välja antud kaartidest. Kokku on väljastatud 1,1 miljonit viipekaarti. Samas on 18 protsenti kaardiomanikest viipemakse võimaluse aktiveerimata jätnud. Kokku tehti Eestis teises kvartalis iga päev keskmiselt 240 000 viipemakset, neist 23 000 välismaal.

Viipemakset võimaldavad Eestis praegu 81 protsenti terminalidest, kuid pangad on lubanud, et 2020. aasta lõpuks peaksid seda võimalust pakkuma kõik terminalid. Alates 2020. aasta algusest uuendavad pangad aga makseterminale järk-järgult selliselt, et viibates saaks maksta mis tahes summat, kuid kui ost ületab kokkulepitud piirmäära, tuleb lisaks lüüa terminali ka PIN-kood. Nutiseadmetega (mobiilid ja kellad) saab üle 25euroseid viipemakseid teha juba täna.

Riigiti on viipemakse ülempiir erinev. Nagu enamikus Euroopa riikides saab ka Eestis viipega tasuda kuni 25eurose ostu eest. Soomes on piirmäär 50 eurot ning Ühendkuningriigis 30 naela. Suurema ostu eest makstes on vaja kaart terminali panna ja sisestada PIN-kood. PINi küsitakse aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul, et veenduda, kas ostu teeb kaardi tegelik omanik. Kuna viipetehnoloogia muudab ostude tegemise mugavamaks ja kiiremaks, on viipemaksed kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele.

Viipekaardi kaotamise korral peab kaardiomanik nagu teistegi pangakaartide kadumisel võtma kiiresti ühendust pangaga ja laskma kaardi sulgeda. Nii tavalise kui ka viipekaardi omanikul tuleks aeg-ajalt heita pilk peale ka konto väljavõttele, et veenduda, kas ta on kõik seal kajastatud tehingud ise teinud. Mugava võimalusena saab mobiilipangas aktiveerida kontoteavituse, mis annab kliendile kindluse, et tal on ülevaade kõigist oma kontol toimunud tehingutest.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti Pank karmistab eluasemelaenude riskiarvestust

By

Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.

Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga (35%), ning neile uus nõue ei laiene.

Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Foto ja allikas: Eesti Pank

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7%

By

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.

Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.

Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste  Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.

Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti Pank kutsub kujundama emakeelsele Tartu Ülikoolile pühendatud mälestusmünti

By

Eesti Pank korraldab emakeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Kujunduskonkursi eesmärk on leida mälestusmündile sobiv rahvusliku külje kujundus. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Nõuetekohaselt vormistatud kavandid tuleb esitada hiljemalt 18. veebruaril 2019 kell 12.00 Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.

Konkursi tehnilised tingimused, konkursil osalemine ja tööde hindamine

Autor või autorite kollektiiv võib esitada kujunduskonkursile rohkem kui ühe kavandi. Eesti Panga kokku kutsutud žürii teeb meenemündi kujunduskonkursi tulemused teatavaks hiljemalt 30. aprillil 2019. Kujunduskonkursi kolmele parimale kavandile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu. Võidutöö autoritasu on 2000 eurot, teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot.

Eesti Pank kogub meene- ja mälestusmüntide väljaandmise ettepanekuid panga posti- ja e-posti aadressil ning Eesti Panga veebilehe kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab meene- ja mälestusmüntide tootmise Eesti Panga juhatus.

Nõuandva kogu tööd juhib Mart Laar ning selle liikmed on Aino Lepik von Wirén, Piret Õunapuu, Ivar Leimus, Raul Rebane, Toomas Kiho ja Lauri Vahtre.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks

By

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Fotod ja allikas: Eesti Pank

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine

By

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKP-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv ligi 5% ning seda hoogustas peale sisenõudluse ka ekspordile suunatud tööstussektori kasv. Majanduskasvu pidurdumine välisturgudel toob seega kaasa rahulikuma majanduskasvu ka Eestis. Kasv aeglustub ka seetõttu, et inimeste tööturul osalemise aktiivsuse tõus ja hõive suurenemine, kasutuseta olnud ressursside rakendamine ja leebe rahapoliitika ei paku eelnevate aastatega võrdväärset tuge. Kasvu aeglustumine on igati ootuspärane, sest Eesti ületab keskmistele majandusoludele vastavat taset ning piltlikult öeldes ei ole võimalik püsivalt keskmisest paremas seisus olla.

Foto ja lisalugemine: Eesti Pank

Hinnakasv aeglustus märtsis

By

  • Hinnakasv aeglustus märtsis 3,1%-lt 2,8%-le
  • Esmatarbekaupade hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele
  • Majandustõus väliskeskkonnas kogub kandejõudu ja see toob kaasa kiirema hinnakasvu

Tarbijate ostukorv kallines statistikaameti teatel märtsis aastaga 2,8%. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud.

Toiduainete hinnakasv ulatus märtsis 5,1%ni ning 1,7 protsendipunkti sellest tulenes aasta jooksul jõustunud kõrgematest alkoholiaktsiisi määradest. Kuigi toiduainete hinnakasv on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra aeglustunud, on see euroala riikide hulgas siiski üks kiiremaid. Euroalal tõusid toiduainete hinnad märtsis aastaga vaid 2,2%. Toiduainete hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele, kelle ostukorvis on esmatarbekaupade osakaal suurem. Esimesse, kõige madalamasse tulukvintiili kuuluvate leibkondade tarbijakorvis on toiduaineid 36%, aga rikkaimates leibkondades kulub toidule 24% sissetulekust.

Eluasemekulutused on tarbijate ostukorvis suuruselt teisel kohal ning nende hinnakasv kiirenes märtsis 4,2%ni. Eluasemekulutusi suurendasid 8,5% kõrgem üür ja 10% kallim elekter. Siiski on sellel kütteperioodil hinnakasvu mõnevõrra tagasi hoidnud soojusenergia, mille hinnatase pole eriti muutunud. Eesti konjunktuuriinstituudi ettevõtete küsitluse andmed viitavad, et edaspidi panustavad hinnakasvu rohkem teenused.

Eelmisel aastal algas väliskeskkonnas majandustõus, mis kogub kandejõudu, ning koos sellega on kasvanud inflatsiooni kiirenemise risk. Osa suurematest euroalaväliste riikide keskpankadest on juba ka otsustanud tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid. Euroala riikide majandusaktiivsus on samuti suurenenud, kuid selle mõju hindadele on seni olnud nõrk. Euroala tarbijate ostukorv kallines märtsis esialgse hinnangu kohaselt 1,4%.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/hinnakasv-aeglustus-ka-martsis-06042018

Hea ekspordiaasta: 2017

By

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest. Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst. Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Wikipedia

Hinnasurve andis detsembris järele

By

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4%ni. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energia hinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3%, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4%, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus.

Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad. Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1%. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus.

Eesti suurem majandusaktiivsus oli 2017. aastal soodne kiiremaks hinnakasvuks. Siinsete ettevõtete tööjõukulude kasv oli mullu üks euroala riikide kiiremaid ja Eesti tööpuuduse määr oli ajalooliselt üks madalamaid. Tänu nõudluse kasvule said ettevõtted hindu tõsta varasemast rohkem; seda näitas ka ettevõtete suurem kasum.

2017. aasta esimesel poolel prognoosis Eesti Pank tarbijahindade aastaseks inflatsiooniks 3,2%, kuid tegelikult tõusis elukallidus 3,4%. Hinnakasv ületas prognoositut veidi – eelkõige toiduainete hindade oodatust kiirema kasvu tõttu. Alanud aastal hoiavad hinnakasvu kiirena aktsiisitõusud, mille kogumõju ulatub 0,6–0,7 protsendipunktini. Lisaks on maailmamajanduse elavnemine ning OPECi tootmiskärped kaasa aidanud nafta kallinemisele. 2017. aasta detsembris ületas nafta hind lähimineviku kõrgtaseme, tõustes rohkem kui 65 dollarini barreli eest. 2018. aasta keskmine oodatav hinnakasv on 3,2% eeldusel, et nafta hinnatasemes ei toimu väga suuri muutusi.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freepicks.com

Helged ajad tööturul kestavad

By

  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Foto ja allikas: Eesti Pank