Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Andri Arula

Juhtkiri. September 2010

By

Hapukurgihooaeg sai üllatavalt kiiresti läbi. Ilmestamaks kaks tähelepanuväärset sündmust. Üheltpoolt taskuskandaal ametist lahkunud diplomaadiga, mis ei vääri märkimist. Kel huvi selle keerulise ameti vastu, leiab haaravat lugemist Margus Laidre raamatust „Sõnumitooja või salakuulaja“. Raamatus leidub ka peatükk, mis räägib bütsantslikust ilmakorraldusest (Laidre 2003: 135).

Teine ja tõsisem oleks Tööandjate keskliidu 31.08.10 manifest. Öeldakse, et põrgutee pidavat olema sillutatud heade kavatsustega. Nii ka nüüd, 100 000 töötut ei pruugi teps tabada makromajanduslikke tendentse ja selles kontekstis tundub võõrtööjõu sissetoomise mõte, rääkimisega nöörist, poodu majas. Samas, kui W kujuline majanduskriis tulemata jääb, loodame seda, saab tööjõukriis olema tuntavam, kui buumiajal. Juba praegu vajatakse erinevatel andmetel enam kui 1000 IT asjatundjat . Head ja kiiret lahendust siin ei ole. Üldiselt tuleb aga nõustuda Arengufondi nõukogu esimehe, Raivo Vare seisukohaga, et manifesti ajastus ja sõnastus olid lihtsalt valed.

Sel korral siis:
Intervjuu Cherry.ee tegevjuhi hr. Priit Tomp`iga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Rémy Martin

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

Rahandus. Juuli eurootsus tõi kaasa hoiuseintresside ühtlustumise

Kolumn. Ton Karlos ja neverland

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 10. osa

Turism. Mallorca

Toit. Šokolaadikook „Külalised lävel”

Kutse. E-õpe, 4. osa

Sahinad

Internet. Cherry.ee

Muusika. COSMIC GATE

Head lugemist : )

Juhtkiri. Mai 2010

By

Juhuste kokkulangevusel sai kummaline number, sellel korral. Palju juttu on informatsioonist, tunnistama peab et kolmes erinevas aspektis. Nii näiteks räägib hr. Andri Arula oma intervjuus IT turvalisusest, hr. Künnapas käsitleb kuluefektiivsuse fenomeni, seostades seda toimiva teabekoguga ja hr. Vokksepp jätkab sama mõttekäiku müügiaspektist. Peaksime võtma kõneks vulkaanipurskest tekitatud kahjud lennundusele, kuid paraku ei ole kuukirjaformaadis ilmuval ajakirjal võimalik siia midagi värsket lisada. Küll ilmub selles numbris pr. Anneli Salk`i Egiptuse reisikiri ja paljude lugejate rõõmuks jätkub hr. Vahur Kõrbe mõnusalt eneseiroonilises vormis kirjutis GAZ 21 taastamisest. Ühtlasi soovitame elamust – 03.06.10 kl. 19.00 toimub vabaõhuõhtusöök Rotermanni kvartalis. Nautige valgeid õhtut!

Lisanduseks – vastavat kirjutist selles veebikirja küll ei leia, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks .ee domeeni tasuliseks muutmine. Põhjenduseks tuuakse umbes 70 000 domeeni maksustamisel, üdini läbikulunud argument – aga mujal on rahvusdomeen tasuline! Tõsi, mujal on ka raadio- või teleri kasutamine maksustatud. Näiteks Soomes. Näiteks Taanis. Näiteks Suurbritannias. Ja mujal vaevalt läheksid läbi taolised pisisigadused, näiteks nagu digiallkirjastamisel. Kes kokku ei ole puutunud, siis siin toimib sarnane põhimõte narkomüügiga. Esimesed viis allkirja (kuus) on tasuta, sealt edasi tuleks aga mingile sootule sihtasutusele obrokit maksta. E-tiigril paistab tõsine podagra olevat…

Tulles .ee domeeni temaatika juurde tagasi – äriettevõttele ei ole need paarkümmend eurot aastas mingi number. Küll jätavad kodumaise domeeni arvatavalt kasutamata mitmed perekonnalehed, samuti start-up`id; sest .eu mõjub äriliselt perspektiivsemalt ja imelik küll, on odavam.

Võttes kokku, veebikiri on veendunud, et riigile oleks perspektiivsem hoida domeeni haldus/hoolduskulud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, sest .ee lõpuline sait võib tihtipeale olla ainukeseks pidepunktiks, mis jalgadega hääletanuid kodumaaga üldse ühenduses hoiab. Ühesõnaga, tegemist on rahvusliku identiteedi ühe nurgakiviga, nagu lipp ja vapp ning loogiline oleks, et seda haldaks riik.

Foto: Flickr.com

Intervjuu SCAA Consult OÜ tegevjuhi hr. Andri Arula`ga

By

IT-turvalisus, see on tulipalav teema, mitte ainult Eestis. Miks?

Andri ArulaMõnes mõttes on tegemist olukorra normaalse arenguga. Näiteks turvatemaatika, seonduvalt autodega, ei olnud eriti aktuaalne valdkonna algusaastatel. Kuid autode tekkimisega ning sulandumisega ühiskonda, hakati sellele probleemile oluliselt rohkem tähelepanu pöörama. Infotehnoloogiaga turvalisus on läbimas samasugust arengufaasi – kaheksakümnendatel polnud palju arvuteid ega sõltunud nendest ka palju. Tänapäeval aga on IT, vaat, et üheks peamiseks alustalaks. Kahtlejad võiksiid tõestuseks lülitada elektri kuuks ajaks välja – võib tekkida tunne, et oleme kiviajas tagasi.
Eesti küberkaitse sai tuule tiibadesse Pronksööl, kui toimus suhteliselt karm progressioon Eesti vastu. Vabariigi Kaitseministeerium on teinud head tööd ja muutnud olukorra enda kasuks. Nad on suunanud palju ressursse antud valdkonna arengusse. Üheke heaks aluseks on väljatöötatud strateegia:
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/files/Kuberjulgeoleku_strateegia_2008-2013.pdf
Muidugi on Eesti  IT turvalisuse temaatikas veel palju arenemisruumi, kuid olulised sammud on astutud.

Mida tavakasutaja sellest temaatikast peaks teadma, millele pöörama tähelepanu?

Tavakasutaja jaoks on oluline teada antud valdkonna riske. Kas pole mitte nii, et sõjalise ründe puhul on sihtmärkideks nõrgimad?  Terroristid ründasid ju USA’d ju nõrgimast küljest, kui korraldasid 2001. aasta katastroofi Maailma Kaubanduskeskuses. Kübersõjas on olukord sama. Rünnatakse nõrgemaid. Tavakasutaja, kel puuduvad erialased teadmised – on heaks sihtmärgiks kurjategijatele.

Äriomanik?

Ettevõtetel on, mida kaitsta – strateegilised otsused, läbirääkimised, hinnad, kliendibaasid, tehnilised dokumentatsioonid jne. Mainitud informatsiooni kaitsmine ja haldamine on kriitilise tähtsusega. Ebakorrektne käitlemine võib tähendada firma hävimist. Mäletan ühte juhtumit Eesti lennunduses, kus korraldati suur hange. Üks osalenud ettevõte kaotas selle, kuna konkurendil oli pakkumine paar sada krooni odavam! Seega äride omanikud peaksid suhtuma tõsiselt oma töötajate teadmiste arendamisse ja täiendamisse. Samuti on oluline konkreetsete reeglite kehtestamine. Peab olema selgepiiriliselt reglementeeritud arvuti kasutusõigused, info salvestamine, kontaktisikud jne.

Koolitad?

Lähtudes antud teema olulisusest olemegi töötanud välja teadmiste arendamise projekti, mille peamiseks sihtgrupiks on ettevõtte töötajad, kellel puuduvad spetsiaalsed teadmised infotehnoloogia valdkonnas – sekretärid, vahetuse ülemad, raamatupidajad, keskastmejuhid, ettevõtte juhatajad, laotöölised jne. Palju sõltub tööiseloomust. Olen koostanud IT -turvalisust silmas pidades ka artikleid Elioni portaali Digitark.ee.

Aga kuidas veedad vaba aega, mis võtab maha pinged?

Huvitav küsimus. Seda vaba aega pole viimasel ajal eriti olnud. Olen võtnud aega treeninguteks: jooksmine, võitlusalad; mis annavad vaheldust mõttetegevusele.