Statistikaameti värskete infotehnoloogia uuringute tulemused näitavad, et 2026. aastal kasvas tehisintellekti kasutamine märgatavalt nii inimeste kui ka ettevõtete seas. Võrreldes eelmise aastaga suurenes tehisintellekti kasutamine isiklikel eesmärkidel 53%. Üha enam kasutatakse ka internetiühendusega seadmeid, sealhulgas nutitelereid ja -kellasid.
Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul kasvas tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 ja ettevõtetes 1,5 korda. Analüütiku hinnangul soodustavad kasvu tehisintellektil põhinevate rakenduste ja teenuste parem kättesaadavus ning nende laialdasem lõimimine igapäevaellu. Kõige kiiremini suurenes kasutus 65–74-aastaste seas, kus see enam kui kahekordistus.
Märgatavalt kasvas tehisintellekti kasutamine ka 35–44-aastaste seas. Noorte hulgas olulist kasvu ei toimunud, sest nende kasutustase oli juba varem kõrge – 90%. Siiski on noored jätkuvalt kõige aktiivsemad tehisintellekti kasutajad.
Tehisintellekti mittekasutajate osakaal väheneb endiselt. Peamiselt loobutakse selle kasutamisest vajaduse puudumise tõttu. Tehisintellektist polnud kuulnud vaid 1,4% mittekasutajatest, mis osutab ühiskonna laialdasele teadlikkusele sellest tehnoloogiast.
Ettevõtted kasutavad tehisintellekti üha enam sisu loomiseks
Ettevõtetes kasutatakse tehisintellekti järjest rohkem teksti genereerimiseks. Võrreldes 2025. aastaga suurenes seda võimalust kasutanud ettevõtete osakaal 11,1 protsendipunkti. Tehisintellekti abil pilte ja videoid loonud ettevõtete osakaal kasvas samal ajal 7 protsendipunkti.
Nuka sõnul näitab tehisintellekti levik nii elanike kui ka ettevõtete seas, et tehnoloogia muutub üha tavapärasemaks ning leiab järjest rohkem rakendust nii igapäevaelus kui ka tööprotsessides.
Internetiühendusega seadmed muutuvad igapäevaelu osaks
Võrreldes 2024. aastaga suurenes internetiühendusega seadmete kasutamine 2026. aastal märgatavalt. Kasvu on näha kõigis uuritud valdkondades, mis analüütiku sõnul kinnitab nutitehnoloogia järjest suuremat rolli igapäevaelus.
Kõige levinumad on endiselt nutitelerid, nutikellad ja muud kantavad seadmed ning internetiühendusega kodumasinad. Suurenenud on ka energiasäästu toetavate lahenduste kasutamine. Internetiühendusega termostaate, elektriarvesteid, valgusteid ja muid koduse energiakasutuse jälgimise seadmeid kasutatakse 28% rohkem kui 2024. aastal.
Nuka hinnangul toetavad nutiseadmete levikut nende taskukohasemad hinnad ja lihtsam kasutamine. Samuti teavad inimesed üha paremini, kuidas nutiseadmete abil energiatarbimist jälgida, kodu turvalisust parandada ja igapäevaseid tegevusi automatiseerida.
Kasvanud on ka tervist ja heaolu toetavate seadmete kasutamine. Füüsilise aktiivsuse jälgimiseks mõeldud nutikellasid, aktiivsusmonitore ja muid kantavaid seadmeid kasutatakse 14% rohkem kui 2024. aastal. Internetiühendusega terviseseadmed aitavad jälgida näiteks vererõhku, veresuhkrutaset ja kehakaalu. Analüütiku sõnul suureneb nende tähtsus koos rahvastiku vananemise ja inimeste terviseteadlikkuse kasvuga.
Kõige rohkem on kahe aastaga kasvanud wifi-ühendusega autode kasutamine – 36%. Samal ajal on vähenenud nende inimeste osakaal, kes ei kasuta ühtegi internetiühendusega seadet.
Isikuandmete kaitsmises suuri muutusi ei ole
Isikuandmete kaitse meetodite kasutamine püsis üldjoontes 2025. aasta tasemel. Mõnevõrra sagedamini keelati oma isikuandmete kasutamine reklaami eesmärgil – sellise piirangu seadmine kasvas aastaga 12%.
Vanuserühmade vahel on kaitsemeetmete kasutamises siiski suured erinevused. Oma seadme asukohateabele juurdepääsu oli piiranud või selle keelanud 14% 65–74-aastastest. 16–24-aastaste seas oli vastav osakaal 69% ja 35–44-aastaste seas 63%.
Ka isikuandmete reklaamiks kasutamise keelamine oli nooremates vanuserühmades märksa levinum. Seda oli teinud 63,7% 16–24-aastastest ja 64,5% 35–44-aastastest, kuid 65–74-aastaste seas oli osakaal 20,6%.
Nuka hinnangul võib nooremate suuremat teadlikkust isikuandmete kaitsest selgitada nende parema digipädevuse ja aktiivsema internetikasutusega. Sagedasem kokkupuude digiteenuste ja rakendustega aitab paremini mõista nii privaatsusriske kui ka võimalusi oma andmeid kaitsta.
Ettevõtted pööravad küberturvalisusele üha rohkem tähelepanu
Ettevõtted rakendavad järjest enam turvameetmeid, et kaitsta andmeid ja ennetada turvaintsidente. Kõige sagedamini varundatakse andmeid eraldi keskkonda ja kasutatakse kaheastmelist autentimist.
Tehniliste kaitsemeetmetega võrreldes tehakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskianalüüse märksa harvem. Nuka sõnul viitab see sellele, et ettevõtted keskenduvad peamiselt otsestele kaitsemeetmetele ning pööravad vähem tähelepanu riskide süsteemsele hindamisele ja ennetamisele.
Kuva ja allikas: https://stat.ee/et/uudised/tehisintellekti-kasutab-65-inimestest-ja-34-ettevotetest