Mis sunnib inimesi kangete jookide kibedat maitset varjama? Jah, muidugi, kibe on vastik. Aga eks siin peitub ka pisike annus uudishimu – kuidas teha joovastav jook nii, et maitse oleks suurepärane ? No muidugi, alati võib kokteile segada. Aga võib ka mitte.
Foto:cointreau.com
Üldiselt on likööride klassifitseerimine vähe tänuväärne tegevus. Seda sellepärast, et erinevusi on palju ja ühist nimetajat keeruline, kui mitte võimatu leida. Teisalt ei pidavat kurat olema ka nii hirmus kui paistab. Nii, et teeme algust. Kui juhtub, et Hea Lugeja siinkirjutatuga nõus ei ole, võib all asuvas kommentaariumis julgelt arvamust avaldada. Pakkuda omapoolseid viiteid ja selgitusi.
Niisiis, ühe jaotuse kohaselt on suurimaks ja huvitavamaks rühmaks liköörid, mida maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
Siia jaotusse kuuluvad näiteks nii Triple Sec kui Cointreau aga ka Grand Mariner ja Mandarine Napoleon.
Foto:google.com
Järgmine jaotus võiks olla ürdi- ja maitsetaimede liköörid – maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Kuulsaim selle jaotuse esindaja on vaieldamatult Chartreuse.
Jätkub 10.01.09 veebikirjas.