Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.
Poolesaja suurima kaupade eksportija seas eksportis 2012. aastal teenuseid kaks igast kolmest.
Kaupade re-eksportimine: võimalus suurendada teenuste väljavedu
Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.
Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted 2012. aastal juba üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.
Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.
Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).
Allikas ja foto: statistikaamet