Ettevaatust, Volga! 11. osa

Nagu teada, on praegu vana Volga rool haruldane asi, kuid vanasti toppisid kolhoosi autojuhid neid oma tõldadele ja said miilitsatelt pahandada. Avastasin juba sügisel ühe vana müüki pandud TARK-autobussi pildilt, et sellel on Volga rool peal. Paraku küll viimase lõpu oma, mis on juba mustast plastist. Tegin omanikule pakkumise, et vahetan väärilise tasu eest rooli millegi harilikuma vastu ja saime kaubale. Buss asus üllatavalt MTJ ligidal ja omanik tahtis selle ise ära tuua. Lubasin siiski esimese kutse peale kohale lennata ja ise rooli eemaldada, sest see vajab ohutuks eemaldamiseks tõmmitsat. Omanik või tema poeg ei võtnud aga enam ühendust ja arvasin, et see rool läks koos bussiga uutesse kätesse. Nüüd äkki tuli E-kiri, et rool ikka alles ja nädalalõpul läheb ilmselt selle vahetamiseks.

Tegin juba sügisel rooli eemaldamiseks tõmmitsa ja see on kogu aeg koos vahetusrooliga autos sõitnud. Hõisata enne veel ei võinud, kuid oli lootus saada oma autole korralik rool, kuigi veidi hilisemast ajast.
Pingviinide paraadi eelsel päeval, kui olin jõudnud koju Unicu-foorumi kaudu ostetud kotitäie autoremondi käsiraamatutega (näit. GAZ 21 kataloog ja A3-formaadis värviliste tahvlitega album), helistati rooli pärast. Juhtuski olema mõlemale osapoolele sobiv päev tehinguks. Kohale jõudes selgus, et rool oli oodatust viletsamas seisus, sest algajana ei tednud ma , et nende roolide südamik on endiselt heledast, s.t. vananevast plastist.

Olin isegi valmis kauba katki jätma, kuid müüja laskis hinna poole peale ja kahju oleks ilma roolita olnud koju tulla. Nii saingi ma võimaluse oma tõmmitsat katsetada ja hetkega oli rool juba minu autos. Pärast “sambla” maha küürimist hakkas asi mulle meeldima. Seega tasub vana Volga rooli otsida kõigi romude kabiinidest ja hoida tõmmits autos.

Foto: Flickr.com