Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Teated

President külastas Premia jäätisevabrikut ja vaatas jäätisetegu

By

09.05.15 külastas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Premia Tallinna Külmhoonet, kus vaatas, kuidas Eesti suurimas jäätisevabrikus jäätist valmistatakse.

Presidendi külaskäigu ajal valmisid Premia vabrikus parasjagu „Eesti Vabariik 100“ jäätised, mis pälvisid hiljuti Eesti parima magustoidu tiitli. President maitses ka Premia selle kevade uusi jäätiseid ning tutvus jäätisevabriku meistritega, kellest nii mõnigi on Premias töötanud enam kui nelikümmend aastat.

„Riigipea külaskäik on suur tunnustus kogu meie meeskonnale. Me oleme Presidendile väga tänulikud, et ta kutsub Eesti rahvast üles eelistama Eesti toitu ning tunneb muret siinsete toidutööstuste käekäigu pärast,“ rääkis Premia juhatuse esimees Aivar Aus.

Tema sõnul oli kogu vabrikumeeskond väga elevil võimalusest tutvustada Kersti Kaljulaidile Vabariigi 100. juubeliaasta puhul turule tulnud sini-must-valget koorejäätist.

„President osales äsja toimunud Eesti Parima Toiduaine konkursi autasustamisel, kus meie lipuvärvides koorejäätisele omistati nii parima magustoidu kui ka parima juubeliaasta eritoote tiitlid. Meil on suur rõõm, et saime võimaluse näidata riigipeale, kuidas see armastatud jäätis valmib ning kes on need inimesed, kes iga päev Eesti jäätise lipulaeva õigel kursil hoiavad,“ sõnas Premia juhatuse esimees Aivar Aus.

Aivar Aus tutvustas riigipeale koorejäätise valmistamise tehnoloogiat, jäätiseturu hetkeseisu ning Premia saavutusi ekspordi vallas. Premia tootearendusjuht Kaisa Karro rääkis aga Premia teadus- ja arendusalasest koostööst Eesti teadlastega ning sellest, kuidas Premias uued jäätised valmivad.

„Alustasime oma Peterburi maanteel asuvas vabrikus tööd ligi 20 aastat tagasi ja siis oli Vabariigi President Lennart Meri see, kes avatseremoonial pidulikult lindi lahti lõikas ja esimese jäätiseteo käivitas. Kersti Kaljulaid on seega teine riigipea, kes meie jäätisevabrikut külastab,“ sõnas Premia juht.

Foto: premia.ee

Millised maailma täpseimad lennufirmad lendavad Eestisse?

By

Globaalse lennuinformatsiooniagentuuri OAG uuringu kohaselt kuulub maailma punktuaalseimate lennufirmade hulka kolm ettevõtet, mille täpset teenust saavad täna ja tulevikus kasutada ka Tallinna lennujaama reisijad.

Maailma täpseimate lennufirmade edetabeli tipus troonib jätkuvalt Läti lennufirma airBaltic, kelle lendudest väljus 2017. aastal õigeaegselt tervelt 90%. Lennureisijate õigusi lendude hilinemise või tühistamise korral kaitsva ettevõtte Skycop juhi Marius Stonkuse sõnul tuleb reisijatel siiski olla teadlik oma õigustest, kuna kaebusi laekub neile ka edetabeli tipus olevate lennufirmade kohta.

„Skycopi spetsialistid tegelevad iga päev inimestega, kellel on lennu hilinemise, tühistamise või ülebroneerimise tõttu õigus kuni 600-eurosele kompensatsioonile. Seega, punktuaalsuse tabeli esikoht ei tähenda alati seda, et lennureisijad ei peaks oma õigusi silmas pidama – juhtub ka parimatel,“ nentis Stonkus.

Samuti ei tähenda tema sõnul ka odavam hind ilmtingimata suuremat hilinemise tõenäosust. Näiteks leiab punktuaalseimate lennufirmade tabelist samuti Tallinnasse lendava odavlennufirma Vueling Airlines, kelle õigeaegsete lendude protsendiks kujunes 2017. aastal 85%, millega Vueling paigutus edetabelis 7. positsioonile.

Nimistus on muuhulgas esindatud ka 2017. aasta maailma parima lennufirma tiitli pälvinud Qatar Airways, mille peagi avatavate sihtkohtade hulka kuulub ka Tallinn. Qatar Airwaysi kõigist 2017. aastal toimunud lendudest väljus õigeaegselt ligi 83% ja sellega pälvis lennufirma punktuaalseimate lennufirmade TOP20 tabelis 15. koha.

Lennukompensatsiooniettevõtte Skycop juhi Marius Stonkuse sõnul analüüsiti raporti koostamisel 57 miljoni möödunud aastal toimunud lennu andmeid. „OAG standardite kohaselt kvalifitseerub punktuaalseimate ettevõtete nimistusse lennufirma, mille õigeaegsete lendude protsent on vähemalt 80%. Lend toimub õigeaegselt, kui seda ei tühistata ja see ei hiline väljumisel ega saabumisel rohkem kui 15 minutit,“ selgitas Stonkus.

Euroopa arvestuses on lisaks lennufirmadele airBaltic ja Vueling Airlines häid tulemusi näidanud ka põhjanaabrite lennufirmad Finnair ja SAS, kes küll ei pääsenud oma tulemustega ülemaailmsesse lennufirmade TOP20 edetabelisse, kuid on 80% ületava punktuaalsusega vajalikud kriteeriumid reisijate täpseks teenindamiseks edukalt täitnud.

„Täpsus on lennufirma kvaliteedi ning efektiivsuse üks peamistest näitajatest ning see on suure hulga reisijate jaoks üheks olulisemaks valikukriteeriumiks. Mida väiksem on õigeaegsete lendude protsent, seda tihedamini tuleb reisijatel olla valmis ka oma õiguste eest seisma. Lennu tühistamine või selle hilinemine mõjutab ligi 20% Euroopa lendudest, mistõttu tegeleme järjepidevalt siinsete lennureisijate teadlikkuse tõstmisega,“ kommenteeris Stonkus.

Skycop esindaja sõnul mõjutas Euroopa lennureisijaid möödunud aastal mitmed juhtumid, mis viisid suuremahuliste reisiplaanide muutuste ja lendude tühistamisteni. Tema sõnul tasuks kõigil, keda need juhtumid puudutasid, kaaluda kompensatsiooninõude esitamist.

„Mäletame ju kõik British Airways’i IT süsteemide kokkuvarisemist, Prantsuse lennuliikluse korraldajate streiki ning Ryanairi suuremahulisi lendude tühistamisi. Ühtekokku oli nendest sündmustest häiritud ligi miljoni inimesi reisiplaanid. Arvestades, et ainult 5% lennundusettevõtetele esitatud kahjunõuetest on edukad, võib arvata, et ligi 950 tuhandel inimesel on jätkuvalt õigus kuni 600 eurosele kompensatsioonile,“ tõdes Stonkus.

Foto: skycop.com

Lennukompensatsioonifirma Skycop võitles mullu oma klientidele välja üle 3 miljoni euro

By

2017. aasta mais tegevust alustanud lennukompensatsioonifirma Skycop nõudis möödunud aasta jooksul lennufirmadelt välja üle kolme miljoni euro hüvitisi oma klientidele, kes on pidanud kannatama hilinenud, tühistatud või üle broneeritud lendude tõttu.

Ettevõtte juhi Marius Stonkuse sõnul on ettevõtte meeskond alates tegevuse alustamisest 2017. aasta mais kümnekordistunud. „Skycopi eksperdid tegelevad hetkel 30 korda suurema hulga kompensatsiooninõuetega kui esimestel kuudel ning töös olevate juhtumite arv kahekordistub pea iga kuu,“ märkis ta.

Tema sõnul plaanib ettevõte 2018. aastal suurejoonelist laiendust, mille käigus 200-liikmeliseks kasvav ekspertide meeskond teenindab aasta jooksul ühtekokku 300 000 inimest. Kui esimestel kuudel moodustasid Skycopi klientidest valdava enamuse Eesti, Läti ja Leedu kliendid, siis täna laekub nõudeavaldusi kõikjalt Euroopast. Uuel aastal on plaanis hakata pakkuma teenindust erinevates Euroopa riikides ja seda sealsete inimeste emakeeles.

„Meie ekspertide laialdane lennundusvaldkonna kogemus ning ülemaailmse õigusbüroode võrgustiku Globalawga sõlmitud strateegiline partnerlusleping võimaldavad meil muuta hilinenud, ära jäänud või ülebroneeritud lendude eest kompensatsiooni nõudmise protsessi veelgi lihtsamaks,“ sõnas Skycopi esindaja.

Tema sõnul eristub Skycop teistest turul tegutsevatest ettevõttest selle poolest, et ettevõte mitte ainult ei võida oma klientidele raha, vaid töötab ka selle nimel, et lennundusturg muutuks reisijate suhtes õiglasemaks.

„Tegeleme jätkuvalt ebamääraste kompensatsiooniperioodidega ning lennumeeskondade streikidega, mis täna välistavad hüvitise maksmise lennureisijatele. Meie pingutused on juba vilja kandmas ning loodetavasti muutub lennuhüvitiste saamine alanud aastal reisijatele märkimisväärselt mugavamaks,“ ütles Stonkus.

Skycop tegutseb 2004. aastal allkirjastatud lennureisijate õiguste määruse EC 261 põhjal, mis tagab reisijale tühistatud, hilinenud või üle broneeritud reisi korral kuni 600-eurose hüvitise. Ettevõtte hinnangul võlgnevad lennufirmad 2017. aastal aset leidnud määruse rikkumiste tõttu lennureisijatele ühtekokku 3,2 miljardit eurot. Arvestades, et reisitõrgete korral võib hüvitisi nõuda kuni kuus aastat, võivad lennufirmad võlgneda reisijatele tervelt 5-7 miljardit eurot.

„Eurobaromeetri andmetel küsib vaid kaks viiest lennutõrgete tõttu kannatanud reisijast lennufirmalt infot kompensatsiooniõiguse kohta. Lennufirmad teevad olukorra veelgi keerulisemaks – vaid 5% lennufirmadele esitatud kompensatsiooninõuetest saab õiglase lahenduse. Lõhe seaduse ja selle elluviimise vahel on ilmselge ja me näeme, et meie tööpõld on veel väga lai – teeme kõik endast oleneva, et Euroopa lennureisijate teadlikkus kasvaks,“ sõnas Skycopi juht.

Foto: Skycop.com

Premia müüs mullu 11 miljonit liitrit jäätist

By

Vaatamata 2017. aasta jahedale suvele kasvatas Premia Tallinna Külmhoone AS  jäätisemüüki Eestis 16,5% võrra. Ettevõtte konsolideeritud käive oli 48,6 miljonit eurot ja puhaskasum 3,6 miljonit eurot.

Premia juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul on ettevõte suutnud viimastel aastatel vaatamata jahedatele suvedele oma tulemusi jätkuvalt parandada. “Tänu pühendunud meeskonnale tootsime ja turustasime mullu 5440 tonni ehk ligi 11 miljonit liitrit jäätist. Üle kahe kolmandiku sellest, ehk 3100 tonni müüsime Eestis, ja ülejäänu oma peamistel eksportturgudel Lätis, Leedus ja Soomes,“ kommenteeris ta.

Ausi sõnul on Premia saavutanud viimase kümne aasta kõrgeima turuosa tulemuse – Nielseni andmetel ületas see 2017. aastal 40% künnise, mis kindlustab veelgi Premia positsiooni jäätiseturu liidrina.

„Oleme saavutanud taseme, kus tänast turuosa kasvatada on äärmiselt keeruline, mistõttu on meie peamine eesmärk kätte võidetud turuosa säilitada. Samas on meil algavaks hooajaks piisavalt ambitsioonikad plaanid, mis ei välista, et suudame oma positsiooni veelgi suurendada,“ sõnas Aus.

Tema sõnul aitas heade tulemuste saavutamisele kaasa ka põhjalikult läbimõeldud tooteportfell. „Premia viimaste aastate kogemus näitab, et liiga suur brändide valik poelettidel ajab tarbija segadusse ning mitmed head tooted jäävad jäätiste virvarris sootuks tähelepanuta. Seetõttu oleme keskendunud kõige armastatumatele brändidele, mis on ennast turul tõestanud ja mida ka tulevikus edasi arendame,“ rääkis Premia juhatuse esimees.

Premia tooteportfelli vundamendiks on Eriti Rammus tootesari, mis on oma 11,6% turuosaga ka kogu Eesti jäätiseturu populaarseim kaubamärk. Eriti Rammusale järgnevad 10,6% turuosaga Premia brändi kandev tootesari ning 6,7% turuosaga Väikse Tomi jäätised.

Premia Tallinna Külmhoone on Eesti jäätiseturu liider. 2017. aasta seisuga on Premia turuosa Eesti jäätiseturul 40,5%. Ettevõtte kõige populaarsemad tooted on Premia premium tootesari, Eriti Rammus koorejäätised, Väikse Tomi pulgajäätised ja 1980. aasta olümpiamängude auks loodud Regatt jäätis. Premia Tallinna Külmhoone AS kuulub rahvusvahelisel kapitalil põhinevasse Food Union gruppi.

Foto: premia.ee

Esimesed tänavused parimad toiduained on valitud

By

Eesti Parim Toiduaine 2018 konkursi hindamiskomisjon valis kahe hindamispäeva jooksul välja üksteist toodet, mis kannavad edaspidi pakendil oma kategooria parima toote hõbemärki.

Eesti Parim Lihatoode 2018 hõbemärk omistati Maks & Mooritsa Ratatouille’ täidisega lihapihvidele Atria Eestilt. „Ratatouille on Prantsuse köögi tõeline superstaar ning Atria on pannud selle eestimaalastele harjumuspärase sea- ja veisehakklihast lihapihvi täidiseks,“ rääkis konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kalatoode 2018 on Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis, mille mahe maitse ja luuvaba liha teevad sellest tootest suurepärase võileivakatte ja külma eelroa. „Selle meie turul veel suhteliselt tundmatu kalaliigiga saab kalaga sõbrunema ka pere kõige väiksemad toidukriitikud, kes kala suhtes sageli pigem skeptilised,“ kinnitas Potisepp.

Salvestile omistati sel aastal aga kaks hõbemärki – Eesti Parim Toit Lastele 2018 Põnni Ökoloogilise puuviljasmuuti 6+ eest ja Eesti Parim Köögiviljatoode 2018 Smushie mango-apelsini-datli supersmuutile. Mõlemad tooted on valmistatud rangelt kontrollitud puhtast ökoloogilisest püreest ning neisse pole lisatud kübetki suhkrut – kogu magus maitse pärineb viljadelt.

Eesti Parim Magustoit 2018 hõbemärgi pälvis Premia Tallinna Külmhoone Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul turule toodud lipuvärvides koorejäätis. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et üllatava sini-must-valge värvilahenduse taga olid niivõrd traditsioonilised maitsed – assai-marja ekstraktiga mustikajäätis, naturaalse taimse puusöega toonitud šokolaadijäätis ja eestimaalaste lemmik, vanillimaitseline koorejäätis,“ selgitas Potisepp.

Tänavune hindamiskomisjon otsustas anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2018, mille pälvisid Balsnacki Ossi sinepimaitselised seakamarakrõpsud.

Eesti Parim Valmistoit 2018 tiitli pälvis Kulinaaria OÜ Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat, kus põhikomponentidele lisavad värskust porgand, tomat, sojauba ja spinat ning kaunistusena krõmpsuvad kõrvitsaseemned. „Hästi on läbi mõeldud ka salati pakendikontseptsioon – selle komponendid on värskuse säilitamiseks läbi segamata ning salati õlikaste on pakendatud eraldi topsi, millest tarbija saab salatile lisada just endale sobivas koguses kastet,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kaste 2018 hõbemärgi pälvis Valio Eesti Alma Kreeka DIP! kaste küüslaugu ja oliiviõliga, mis on inspireeritud traditsioonilisest kreeka kastmest skordaliast. „Erinevalt tavalistest hapukoore baasil valmistatud dipikastmetest on Alma Kreeka DIP! valmistatud kohupiimakreemist, mistõttu on dipikaste valgurikkam ja madalama rasvasisaldusega, ning sellel on paksem kreemine tekstuur, tänu millele püsib kaste suupistel ega tilgu,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Piimatoode 2018 on Farmi AB joogiskyr – naturaalne maitsestamata clean label jook, milles lisaks kõrgele valgusisaldusele annavad tervisele tuge ka kõhusõbralikud atsidofiil- ja bifiidobakterid.

Eesti Parim Pagaritoode 2018 hõbemärgi pälvis Eesti Pagari Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik täistera palaleivake. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et Pehmik on tervislik ja maitsev ning vaatamata suurele 30% köögiviljasisaldusele siiski kvaliteetsele pagaritootele omaselt pehme, õhuline ja mahlakas,“ rääkis Potisepp.

Eesti Parim Kondiitritoode 2018 tiitli vääriliseks tunnistati Gustavi Lavendli Crème Brûlee tort Matthias Cafelt. „Tordi biskviit on immutatud lavendliõite veega ning biskviidi vahel on marjatarretis ja pähklipralinee. Kreemina on kasutatud Prosecco-toorjuustukreemi ja tort on kaetud lavendli peegelgrasuuriga. Lavendliõisi on kasutatud makroonide kõrval ka tordi kaunistusena,“ kirjeldas Sirje Potisepp uhket võidutorti.

Kõigi hõbemärgi pälvinud toodete vahel valib hindamiskomisjon 11. aprillil välja ühe toote, millele omistatakse 25. aprillil toimuval auhinnatseremoonial Eesti Parim Toiduaine 2018 kuldmärk.

Foto: www.toiduliit.ee

Mychef.ee omanike uus startup kaasas 6,3 miljonit dollarit üle maailma

By

Toidutellimisrakenduse Mychef.ee omanikfirma uus startup Dorado, mis pakub uudset tellimis- ja kohaletoimetamislahendust, kaasas ICO (Initial Coin Offering) raames 6,3 miljonit dollarit kokku 7 725 kasutajalt üle maailma.

Dorado kasutab kaupade kohaletoimetamisel Uberi-laadsel platvormil põhinevat lahendust, mis ühendab väga paljud erinevad kullerteenuse pakkujad ja kliendid, kes vajavad kodust või töölt lahkumata mistahes kaupa poest, apteegist, restoranist. Kaubad jõuavad tellijateni olenevalt ringkonnast maksimaalselt tunni jooksul.

Suurim osa Dorado investeeringutest tuli Filipiinidelt, Taist, Malaisiast, Indiast, Mehhikost, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Varade investeerimist jätkatakse veel kahe kuu jooksul.

Dorado kaasasutaja Jonas Karosase sõnul soosib tänapäeva elustiil nõudlust integreeritud kohaletoimetamisteenuste järele, kuid pakkujad on olnud muutustega kohanemisel pigem aeglased. „Siin tulebki mängu uudne lahendus. Dorado logistikaplatvorm on revolutsiooniline, sest kasutab Uberi blokiahela tehnoloogiat. Tänu sellele on meie peamine eesmärk olla midagi palju rohkemat, kui vaid toidu tellimist ja kohaletoimetamist pakkuv ettevõte – soovime tõusta ülemaailmseks liidriks detsentraliseeritud kohaletoimetamislahenduste pakkujate seas,” kommenteeris Karosas.

Edaspidi on Doradol plaanis investeerida ka droonidesse ja robotitetesse, mis võimaldab tellimuste täitmise kiiruse tõsta tulevikus 15 minuti või veel lühema ajani.

Laienemisplaanide osas on Dorado esmaseks sihiks siseneda Poola ja Venemaa turgudele. Kaasatud investeeringu toel on ettevõttel plaanis soetada Poola üks kiiremini kasvavaid toidu kohaletoimetamise platvorme woopit.com. Venemaal tehakse koostööd Eygenyi Tikhorimoviga, kes seisis ka eBay, Yandexi ja ozon.ru veebiteenuste Vene turule tutvustamise taga. Seejärel loodetakse tutvustada oma teenust Austraalias ja Kanadas, kus nähakse soodsaid võimalusi arenguks.

Dorado sai alguse toidu tellimisele ja kohaletoimetamisele keskenduvast firmast Foodout, mis muuhulgas opereerib Eestis toidutellimisrakendust Mychef.ee.

Foto: Mychef.ee

Sinimustvalge jäätis kaob poelettidelt rekordkiirusel

By

Seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva lähenemisega on spetsiaalselt piduliku sündmuse tähistamiseks loodud jäätise müük juubelinädalal kõvasti hoogustunud.

Premia juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul on sel nädalal oodata rekordilisi tulemusi. „Veebruaris plaanime müüa koguni 20 tonni EV100 jäätist. Sinimustvalge jäätis on saadaval pea kõikides poodides üle Eesti ning meie jäätisetehas on teinud kõvasti tööd, et sinimustvalget jäätist kõigile jaguks. Loodame, et kaupmehed on olnud ettenägelikud ning kaupa piisavalt tellinud,“ kommenteeris Aus.

Ausi sõnul on mullu oktoobris turule toodud Eesti 100. sünnipäevaks loodud sinimustvalge jäätis perejäätiste kategoorias kahtlemata number üks.

„Tänaseks oleme jäätist müünud 31,6 tonni ehk 65 800 pakki. Kõik need kuud on Eesti 100 jäätis olnud meie müügitopi tipus. Sinimustvalget jäätist plaanime esimese hooga müüa vähemalt kuni 2018. aasta lõpuni, aga hea tulemused viitavad sellele, et saame lipuvärvides jäätisega veel kaugemaski tulevikus maiustada,“ andis Aus lootust.

Tallinna Lennujaama reisijad said maitsva isamaalise üllatuse osaliseks

Eesti suurim jäätisetootja Premia Tallinna Külmhoone koostöös Tallinna Lennujaamaga rõõmustasid saabuva Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul lennujaama külastajaid juubeliaasta auks loodud sinimustvalge jäätisega.

Premia juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul sooviti Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul kostitada kõiki lennujaama kui Eestimaa väravaid läbivaid inimesi millegi kodumaisega.

„Pikalt oodatud sünnipäev on kohe käes ning eelpidustused on sel nädalal juba hoo sisse saanud. Tahtsime ka meie oma väikese aktsiooniga inimesi rahvuspeo lainele viia ning tervitada neid just spetsiaalselt pidupäevaks loodud rahvuslipuvärvides jäätisega,“ sõnas Aus.

Suu said magusaks nii koju naasnud inimesed kui ka parasjagu lendudele minejad, et kodumaalt mõneks ajaks lahkudes oleks isamaaline tunne ikka hinges.

Foto: Premia

Rotermann alustab EV100 sünnipäevanädalat 100-pealise rahvatantsuga

By

Täna õhtul on oodata kell 17.00 Rotermanni peaväljakule 100-pealist rahvatantsu kollektiivi, et juhatada sisse Eesti Vabariik 100 sünnipäevanädal. Tantsupeomuuseumi poolt korraldatud üritus on avapauguks kvartali pidustustele, aga algav nädal toob ka muud temaatilist.

Nii muuseumi kui kvartali ühiskingina esitletav tants koosneb seitsmest osast. Repertuaaris on tuntud ja armastatud pärimustantsud ja ka pealtvaatajad on oodatud ühiselt jalga keerutama. Samuti on Rotermanni 18 aadressil avatud nädala lõpuni rahvarõivaste näitus, kus võimalik kostüüme proovida ja pilte teha. Ekraanidel näeb eelnevaid tantsupidusid.

Kolmapäeval viib ajaloolane Jaak Juske läbi avastusretke, kus jutuks tuleb Rotermanni tööstuskvartali kujunemine, tööstusrevolutsiooni mõju Tallina arengule ja selle seos Eesti Vabariigi sünnilooga. Ringkäik algab kell 16.00 ja osalemine on tasuta.

Ja viimaks on, peale Stalkeri toidutänava restoranide- kui ka kaubanduspindade poolt pakutavate kingituste, üks kvartali kingitustest muusika. Eesti ühe kaasaegse helilooja poolt kokku pandud valik kohalikust muusikast, läbi aegade, kostub kõlaritest kuni märtsini välja.

Tänavu 189-aastaseks saavast Rotermanni kvartalist on kujunenud terviklik ja ainulaadne elukeskkond terves Eestis. Tallinna vanalinna naabruses arenev uuslinn on õdus ja sõbralik linnakeskkond, mida iseloomustavad ajaloohõnguline atmosfäär, silmapaistev ja huvitav arhitektuur ning muidugi suurepärane asukoht otse linnasüdames.

Foto: rotermann.eu

Hiina uusaastat tervitati traditsiooniliselt Rotermannis

By

Rotermanni kvartalis võeti reedel, 16. veebruaril pidulikult vastu kollase maakoera aasta. Hiina kalendri järgi uue aasta saabumise puhul pakuti tavapärase ilutulestiku asemel vaatamiseks tuleshow-d, et mitte traumeerida kaasa kutsutud neljajalgseid sõpru.

Avakõne tegi tähetark Igor Mang, kes viis trummide saatel läbi ka rituaali. „Tulemas on töine aasta ja pole välistatud, et läheb ka raskemaks“, nentis Mang, lisades, „aga võidavad need, kes tahavad tööd teha“.

Sooja tuju hoidmiseks pakuti külalistele hiinapärast kuuma vürtsidega teed ja suupisteks Väike Jalajälg ökokogukonna toorshokolaadi. Üldine üleskutse oli toetada kvartali eeskujul Varjupaikade MTÜ-d, helistades 5 euro annetamiseks numbrile 900 7000.

Õhtuseks järelpeoks on kõik kutsutud TAO Keskusesse, kus astroloog Tiina Varatalu viib läbi temaatilise vestlusringi ja Ian Mikael Kirss tantsitab külalisi djembemuusikaga.

Rotermanni kvartalist on kujunenud terviklik ja ainulaadne elukeskkond terves Eestis. Tallinna vanalinna naabruses arenev uuslinn on õdus ja sõbralik linnakeskkond, mida iseloomustavad ajaloohõnguline atmosfäär, silmapaistev ja huvitav arhitektuur ning muidugi suurepärane asukoht otse linnasüdames.

Foto: rotermann.eu

OP müüb Baltimaade varakindlustusseltsi Vienna Insurance Groupile

By

OP Financial Group lõpetab oma kindlustustegevuse Eestis, Lätis ja Leedus ning müüb kindlustusseltsi Seesam Insurance AS (Seesam) koos Läti ja Leedu filiaalidega äriühingule Vienna Insurance Group (VIG). Pooled sõlmisid asjakohase müügilepingu 18. detsembril 2017.

Kliendikäitumine on finantssektori ümberkujundamise ja digitaliseerimise tulemusena oluliselt muutumas.

„Suudame oma klientide muutuvaid vajadusi paremini täita, kui keskendume rohkem oma äritegevusele Soomes. Usume kindlalt, et VIG pakub Baltimaade klientidele esmaklassilisi tooteid ja teenuseid ning jätkab nendes riikides varakindlustuse arendamist, võttes kindlalt arvesse ka muutuvaid kliendivajadusi,“ selgitas Olli Lehtilä, OP asepresident kindlustuse alal.

1991. aastal asutatud Seesam sai OP Financial Groupi osaks 2006. aastal. Baltimaades on Seesamil 23 filiaali ja üle 200 000 kliendi, nendest 86% on eraisikud. Omandamise käigus jäävad kõik Seesami klientide kindlustuslepingud jõusse. Omandamise lõpuleviimiseks on vaja asjakohaste ametkondade heakskiitu.

Seesami kindlustusmaksed ulatusid 2016. aastal 60 miljoni euroni ja turuosa oli Baltimaade varakindlustusturust 5,7%. Seesamil on Balti riikides 335 töötajat, nendest 150 töötab Eestis, 90 Lätis ja 95 Leedus. Tehing ei mõjuta Seesami töötajate töölepinguid ega töötingimusi.

Vienna Insurance Groupil on nii Austria kui Kesk- ja Ida-Euroopa juhtiva kindlustusgrupina pea 200-aastane kogemus kindlustusäris. Ligikaudu 50 ettevõtet 25 erinevas riigis moodustavad pikaajaliste traditsioonide, tugevate brändide ning usaldusväärsete kliendisuhetega grupi. VIG-il on ligikaudu 25 000 töötajat. Vienna Insurance Groupil on ühed kõrgemalt hinnatumad aktsiad Viini väärtpaberibörsil. VIGi aktsiad on noteeritud ka Praha börsil.

„Meil on suur rõõm, et saame omandada Seesami kui pikaajalise kogemusega, hästitoimiva ja kasumliku ettevõtte, mis võimaldab meil tugevdada nii oma turupositsiooni Eestis kui ka juhtpositsiooni Baltimaade turul üldiselt. Saame kindlasti ära kasutada Seesami Baltikumi-ülest tugevat müügivõrgustikku ning kogemusi otsemüügi ja veebiteenuste väljaarendamisel,“ rääkis Franz Fuchs, Vienna Insurance Groupi juhatuse liige, kes on vastutav Baltikumi turgude eest.

Peale varakindlustusteenuste pakub OP Financial Group oma äriklientidele ka pangandusteenuseid. OP uurib erinevaid strateegilisi alternatiive seoses oma pangandustegevusega Baltimaades.

Foto: seesam.ee