Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Riik panustab energiatõhususe ning taastuvenergia toetustesse üle 100 miljoni euro

By

Valitsus kiitis heaks riigieelarve, milles on hulk toetusmeetmeid parandamaks Eesti inimeste elukeskkonda. Raha saavad muu hulgas nii lasterikkad pered oma kodude korrastamiseks kui ka kohalikud omavalitsused tänavavalgustuse renoveerimiseks.

„Meie seas on endiselt inimesi, kes peavad talve veetma kodudes, mis on külmad ja ajahambast puretud ning millega ühendatud küttesüsteemid ja soojustorustikud on jõudnud viimse piirini. Sellele lisaks kasutame igapäevaselt liiklemiseks fossiilsetel kütustel põhinevat ühistransporti, mis saastab meie õhku ja kahjustab keskkonda. Tegelikult saab ka teisiti – nii, et võidaks nii Eesti inimeste heaolu, rahakott kui ka keskkond. Vajame üha enam energiatõhusaid ja taastuvatel allikatel põhinevaid lahendusi. Et see ei jääks pelgalt unistuseks ja saaksime tööd selles suunas jätkata, eraldab riik järgmise aasta eelarvest üle 100 miljoni euro,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigieelarve näeb elamumajandusse tuleval aastal ette umbes 58 miljonit eurot, millest enamik ehk 47 miljonit eurot on mõeldud korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljamaksete jätkamiseks. Ülejäänud raha jaguneb kohalike omavalitsuste üürielamute, väikeelamute kordategemise, lasterikastele perede elamistingimuste parandamise ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamise toetuste vahel.

Energeetikavaldkonna toetusmeetmetele plaanitakse riigieelarvest 44 miljonit eurot, mis on mõeldud väljamaksete jätkamiseks meetmetes, mis panustavad energiatõhususe suurendamisse ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamisse. Sellest ligi 15 miljonit eurot suunatakse tänavavalgustuse renoveerimiseks, 14 miljonit rohegaasi kasutuselevõtuks ning 5 miljonit kaugküttekatelde renoveerimiseks. Lisaks jätkab riik soojustorustike renoveerimise toetamist, elektribusside pilootprojekti elluviimist ning algab esimene vesiniku ühistranspordis kasutuselevõttu katsetav pilootprojekt.

Minister märkis, et nii energeetikasse kui elamumajandusse on oodata peagi Euroopa Liidust ka lisaraha. „Praegu on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue rahastusperioodi meetmeid, mis toob juurde võimekust elektrivõrkude tugevdamiseks, et saaksime rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Samuti saame vesiniku väärtusahelat juba suuremalt katsetada, uuendada rohkem kaugküttesüsteeme ning korda teha veelgi enam korterelamuid,“ sõnas Aas.

Foto: mkm.ee

Eesti alustab maapõueenergia potentsiaali uurimist

By

Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus. Projekti käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. „Mida põhjalikum ülevaade on meil erinevatest taastuvenergia tootmise võimalustest, seda paremaid otsuseid saame energiatootmises teha, et see oleks nii keskkonnasõbralik, võimalikult soodsa hinnaga kui ka jätkusuutlik,“ ütles minister. “Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,” selgitas Aas.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda üha laiemalt soojusenergia tootmiseks. Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.

Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. ”Uurime maapõueenergia rakendamisvõimalusi Põhja-Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali. Projekti teises etapis keskendume katsejaamade rajamise teostatavusele ja võtame kasutusele maapõueenergia katsejaamad,“ selgitas ta töö sisu.

Sirli Sipp Kulli sõnas, et oluline on ka maapõueenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava loomine ning laiem teadlikkuse suurendamine selle energiaallika võimalustest. „Loodame, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama. Tänavune kuum suvi on meile näidanud, et järjest olulisemaks võib muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel,” lisas ta.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja see on üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad. Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30-60% küttekuludest ja 20-50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.

Esitlus projekti kohta on leitav Eesti Geoloogiateenistuse veebilehelt.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

EKI: Eesti majanduse väljavaade paraneb

By

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre,“ rääkis minister.

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa Liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on Covid-19 pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

Image by mohamed Hassan from Pixabay

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

By

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay

Väikeettevõtjatele terendab võimalus viia makseterminal nutitelefoni

By

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.

„Koroonakriis näitas meile, kui oluline on digitaliseerimine ja kontaktivabade makselahenduste olemasolu. Teisalt teame ka, et väiksemate ettevõtjate üks probleem on uute makselahenduste keerukus ja/või kulukus. Nüüdseks oleme Eesti Panga eestvedamisel asunud koos ettevõtjate ja makseteenusepakkujatega uurima võimalusi, kuidas ettevõtjatele digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtt lihtsamaks teha. Oleme koos teenusepakkujatega liikumas sellise lahenduse suunas, et ettevõtja saaks kliendilt raha küsida kaardimakseterminali asemel oma nutitelefoni kasutades. Sellega loodame jõuda mobiilsete makselahendustega peagi ka väiksemate ettevõtjateni, mis võimaldab astuda suure sammu lähemale maksete digitaliseerimisele Eestis,“ rääkis Eesti Panga asepresident Veiko Tali.

Viimastel aastatel on maksed muutunud aina mugavamaks ja kiiremaks. Edaspidi tuleb arendustööde juures tähelepanu pöörata ka keskkonnamõjule. „Oleme maksekeskkonna arendamisel seadnud üheks prioriteediks e-kviitungi laialdase kasutuselevõtu, et vähendada iga-aastast ligi 400 miljoni paberkviitungi kasutamist Eestis. Sellega liiguksime edasi ka maksekeskkonna rohemajandamisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Külli Kraner.

E-kviitungi laialdane kasutuselevõtt on üks reaalajamajanduse arendamise olulisematest eesmärkidest, mille põhifookus on vähendada ettevõtja halduskoormust ja automatiseerida ettevõtjalt nõutud, riigile esitatavat aruandlust. Sealjuures võib e-kviitungite kasutuselevõtt Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.

400 miljoni paberkviitungi trükkimiseks kulub 20 tonni paberit, selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett. Trükkimisest tekib ligi 20 tonni jäätmeid.

Foorumi aruteludes leiti, et e-kaubanduse olukord on üldiselt hea, kuid makselahendusi saaks veelgi kasutajasõbralikumaks muuta, millest võidaksid nii kasutajad kui ka kaupmehed. „Eestis on väga populaarne pangalingi kaudu maksmine. Biomeetriliste andmete kasutamine tagab maksmisel nii mugavuse kui ka turvalisuse ja seega võiks ka pangalingi vahendusel makse kinnitamine olla võimalik sõrmejälje- või näotuvastusega,“ kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Lisateave

  • 2021. aasta alguses maksekeskkonna foorumi juurde loodud digitaliseerimise töögrupp töötas välja tegevuskava ettevõtete makseprotsesside ja seeläbi kogu maksekeskkonna digitaliseerimise toetamiseks. Töögruppi kuuluvad Eestis tegutsevad suuremad pangad, finantstehnoloogiaettevõtted ja makseteenusepakkujad, ettevõtjad erinevate erialaliitude kaudu ja avalik sektor. Töögruppi juhtis Eesti Pank koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
  • Töögrupp kaardistas Eestis kasutatavad makselahendused ja nende kitsaskohad ning pakkus lahendusi maksekeskkonna arendamiseks. Töögrupil valmis tegevusplaan aastateks 2021–2025. Tutvu tegevusplaaniga siin.
  • Reaalajamajanduse visiooni eesmärk on aastaks 2027 viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamine ja majandamine muutuksid taustal toimivateks tegevusteks, mis vähendaksid märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaksid seeläbi kaude tootlikkust.

Foto. Eesti Pank

SKP kasv ületas ootusi

By

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme.

Tegevusalade lõikes panustasid esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aastavõrdluses. Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus.

Majanduskasvu nii järsk kiirenemine on samas vastuoluline. Esimeses kvartalis hakkasid kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist. Viimast kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju (vt joonis allpool). Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud.

Majandusolukorra paranemisega on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta. Need näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle.

Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi. Lisaks suurendavad siis nõudlust kriisi ajal kogunenud hoiused ja II pensionisambast väljavõetav raha. Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast.

Foto: Eesti Pank

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Majapidamiste nõudlus autoliisingute ja tarbimislaenude järele on taastunud

By

Kevadkuudel on aktiivse eluasemelaenuturu kõrval suurenenud ka autoliisingute ja tarbimislaenude väljastamine. Nõudlust mõjutab nii piirangute leevenemine kui ka mõningates kaubagruppides tajutav piiratud pakkumine. Majapidamistele väljastatud pangalaenude jääk oli aprillis 10,7 miljardit eurot.

Aprillis väljastati autoliisinguid kokku veidi üle 30 miljoni euro eest. Seda on ligikaudu 14 protsenti rohkem kui viiruskriisieelsel perioodil ehk 2019. aastal keskmiselt. Nii nagu varasematel aastatel, on kevadsuvisel perioodil suurenenud autoliisingulepingute arv, ent sel aastal piirab uute autode pakkumist nn kiibikriis ehk üleilmne mikrokiipide nappus. See on pidurdanud autode elektroonikakomponentide tootmist. Kui enne viiruskriisi moodustasid suurema osa uute autodega seotud tehingud, siis alates möödunud aasta kevadest on ülekaalus kasutatud autode liisingulepingud. Uute ja kasutatud autode keskmine liisingusumma on taastunud ligikaudu võrdsel määral, kriisieelset perioodi veidi ületades.

Eluasemelaenuturg on jätkuvalt aktiivne. Aprillis võeti uusi eluasemelaene 148 miljoni euro väärtuses. Varasemast rohkem tehti tehinguid vanema kinnisvaraga.

Aprillis väljastasid pangad muid laene ja liisinguid kokku ligi 48 miljoni euro eest ehk veerandi võrra rohkem kui 2019. aastal keskmiselt. Tõenäoliselt peegeldab see muu hulgas vahepeal edasi lükkunud tehinguid. Lisaks sisalduvad selles numbris tarbimislaenud vanemate autode ostuks. Selle aasta esimeses kvartalis võeti rohkem laenu ka muude krediidiandjate juures järelmaksuga vara ostmiseks.

Pankade poolt majapidamistele antud laenude kvaliteet püsib väga hea. Üle 60 päeva hilinenud maksetega eluasemelaenude osakaal on vähem kui 0,2 protsenti. Majapidamiste muid laene silmas pidades on üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal veidi suurenenud – ligi 1,8 protsendini. Möödunud aasta lõpus kahekordistus muude krediidiandjate juures väljastatud kiirlaenude segmendis 60 päeva viivises olevate laenude osakaal, ent vähenes sel kevadel viiruskriisieelsele tasemele ehk 5,5 protsendile.

Gaili Grüning

Eesti Panga ökonomist

Photo credit: Steve @ the alligator farm on VisualHunt

#Bürokratt otsib elluviijat

By


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) kuulutasid välja raamhanke riikliku virtuaalassistendi #bürokratt arenduspartnerite leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Selle aasta lõpuks on plaanis #bürokratt kasutusele võtta kolmes teeninduskeskkonnas.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul võimaldaks #bürokratt ehk digiriigi virtuaalne assistent avalike teenuste kasutamise ja riigiga suhtlemise muuta radikaalselt lihtsamaks ning kasutajasõbralikumaks. „Bürokratt aitaks vähendada pöördumistele kuluvat aega ja võimaldaks riigiasutustega suhtlemist ka väljaspool tavapärast tööaega. Kasutada saaks täna levinud suhtluskanaleid ja viise, näiteks riigile helistades või suheldes läbi sotsiaalmeediakanalite. Lisaks pakub #bürokratt inimesele personaalset infot riigi poolt pakutavatest võimalustest ja kohustustest. Kui näiteks on vaja pikendada ID-kaarti, teavitada kindlustusfirmat liiklusõnnetusest, või uurida võimalike toetuste või kultuurisündmuste kohta, siis aitab #bürokratt info inimestele personaalselt kohale toimetada,“ selgitas Sutt. „Tahame #bürokratiga pakkuda inimesele parimat digiriigi kasutajakogemust!“
Projekti eesmärk on viia läbi bürokrati juturoboti edasised arendused lähtuvalt läbiviidud detailanalüüsidest ja prototüüpidest. Hangitavateks töödeks on bürokrati baastarkvara arendus ja haldus ning sellega seotud muud tööd. Baastarkvara hulka kuuluvad muuhulgas bürokrati juturobot, eesti.ee ja alternatiivsed klienditeenindamise kanalite liidestamine, keeletehnoloogia arendamine jpt.

#Bürokrati visiooni ellu viimiseks käivitati möödunud aastal koostöös RIA ja teiste riigiasutustega (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahvusraamatukogu jt) kokku üheksa projekti, millest seitse olid analüüsi- ja arendusprojektid ning ülejäänud suunatud koostööle ettevõtete ja välispartneritega.

“Läbiviidud bürokrati analüüs ja prototüübi loomine tõestas, et virtuaalse assistendi arendamise suunas on vaja edasi liikuda ning välja arendada platvorm, mida saaksid kasutada kõik avaliku sektori asutused. Üksikuid juturoboteid on tehtud varemgi mitmete asutuste poolt aga bürokrati lahenduse puhul on tegemist iseõppiva süsteemiga, mis suudab langetada otsuseid olenemata sellest, mis valdkonnas on küsimus parasjagu esitatud,” ütles RIA peadirektori asetäitja Margus Arm.

Sel aastal soovitakse #bürokratt kasutusele võtta vähemalt kolmes teeninduskeskkonnas (Rahvusraamatukogu, Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis).

Projekti kogumaksumus on 5 miljonit eurot. Link hankele Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3036992/general-info.

Foto: Tinkerbots on VisualHunt

Alates tänasest saab taotleda EASi turismisektori kriisitoetuseid

By

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 29. märtsil otsetoetuste taotlusvooru majutusettevõtjatele ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjatele. Teisipäeval, 30. märtsil avatakse taotlusvoor reisi- ja transpordiettevõtjatele ning käsitöö-, suveniiri- või Eesti disaini müüjatele. Taotlusvoorud jäävad avatuks kuni 8. aprilli kella 16ni.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et toetus on suunatud nende ettevõtete abistamiseks, kes on jätkuvalt erinevatest piirangutest enim mõjutatud. „Oleme viimaste nädalate jooksul väga lähedalt suhelnud ettevõtetega ja turismisektori esindajatega, et toetusmeetmeid paremini sihistada,“ ütles Sutt. „Tulemas on ka lisatoetused ligikaudu 25 miljoni euro ulatuses turismisektorile ja 19 miljoni euro ulatuses jaekaubandusele, mille eesmärk on hüvitada kevadiste piirangutega seotud kulud,“ lisas ta.

Täna ja homme avanevate toetuste sihtgruppideks on majutusettevõtjad, reisi- ja transpordiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad, käsitöö- ja suveniirimüüjad ning Eesti disaini müüjad üle Eesti, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud. Kõikides sihtgruppides (välja arvatud toitlustusettevõtjad) saavad nüüd toetust taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ühtlasi leevendati varasemaga võrreldes nõudeid tasutud tööjõumaksude osas.

Majutusettevõtjate sihtgrupis on toetuse maksimaalne summa 180 000 eurot, reisikorraldaja ja transpordiettevõtja sihtgrupis ning Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja sihtgrupis 80 000 eurot ning käsitöö-, suveniiri- või Eesti disaini müüjate sihtgrupis on maksimaalne toetuse summa 60 000 eurot. Toetusvooru maht on kokku 9,7 miljonit eurot.

Rohkem infot toetuste kohta: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/

Foto: Raimo Papper ja Visualhunt