Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Toiduainetööstuse müügitulu kasvas

By

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2014. aastal Eesti toiduainetööstuse müügitulu 1,5 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga kasvas müügitulu 60 miljoni euro võrra.

2014. aastal oli Eestis toiduainete tootmises kõige suurem müügitulu piimatoodete tootmises, järgnesid liha ja lihatoodete tootmine, kala töötlemine ja säilitamine ning pagaritoodete tootmine. Toiduainete tootmise müügitulu struktuur tegevusalati on aastate jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.

Piimatootmine on kasvanud

Koguseliselt on piimatööstuse kõige olulisemaks tooteartikliks piim, väärtuseliselt aga juust, kuna see on piimast ligi üheksa korda kallim. 2014. aastal olid kõige olulisemad piimatööstuse tooteartiklid piim (91 000 tonni), juust (23 000 tonni) ning kohupiim ja kohupiimatooted (19 000 tonni). Võrreldes 2013. aastaga suurenesid piima, või, maitsestamata jogurti ja piimapulbrite tootmine. Maitsestamata jogurti tootmine, mis 2000. aastal oli peaaegu olematu, on nüüdseks kuuekordistunud – 2014. aastal toodeti 4000 tonni maitsestamata jogurtit.

Vähem suitsuvorsti ja sardelle, rohkem naturaalseid pooltooteid

Lihatööstusele oli 2014. aasta suhteliselt edukas. Müük vähenes vaid linnuliha töötlemise tegevusalal. Olulisel kohal tootmises olid termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted ja erinevad vorsttooted – iseäranis keeduvorst ja viinerid. Võrreldes 2004. aastaga on enim kasvanud naturaalsete pooltoodete (12 700 tonni võrra) tootmine, vähenenud aga suitsuvorsti tootmine (3400 tonni võrra).

Üle poole kalatööstuse toodangust valmistatakse külmutatult

2014. aastal toodeti 64 000 tonni kalatooteid, neist 33 000 tonni külmutatud kujul. Märgatavalt on aastate jooksul vähenenud kalakonservide tootmine – kui 1980-ndatel ja 1990-ndate aastate alguses ületas toodang 80 000 tonni, siis 2014. aastaks on tootmine langenud 2500 tonnini. Samuti on vähenenud soola, vürtsi- ja kuivatatud kala toodang – võrreldes 2004. aastaga vähenes toodang 2014. aastaks kolmandiku võrra.

Mullu toodeti rekordkogus õlut

Toiduainetööstuse kõrval on oluline osa ka joogitootmisel. Õlu ja kange alkoholi tootmine annavad olulise osa kogu Eesti toiduainetööstuse müügitulust (vastavalt 6% ja 5%) ning ligi kolmveerandi kogu joogitootmise müügitulust.

Õlletootmine kasvab aasta-aastalt ja on tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele – 2014. aastal toodeti 161,4 miljonit liitrit õlut. 2014. aastal on võrreldes varasema aastaga kasvanud ka kange alkoholi, puuvilja- ja marjaveini ning lahjade alkohoolsete jookide tootmine.

Kui vett villitakse pudelisse järjest rohkem, siis karastusjooke toodetakse järjest vähem. 2014. aastal toodeti 57 miljonit liitrit mineraal-, gaseeritud ja gaseerimata vett. Samal ajal toodeti karastusjooke 45,4 miljonit liitrit, mida on kolm korda vähem kui 2006. aastal, mil karastusjookide tootmine oli kõrgseisus.

Foto ja allikas: statistikablogi

Eesti päritolu toidukauba koguseline eksport kasvas

By

Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.

Enim eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (517 300 tonni), millest nisu eksport moodustas poole ning odra eksport 43%. Võrreldes 2013. aastaga suurenes nisu eksport 18% ning odra eksport 32%, samas nisu ja odra tonnihinnad langesid vastavalt 16% ja 18%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 175 eurot ning odra keskmine tonnihind 155 eurot. Nisu veeti peamiselt Keeniasse ja Saksamaale ning otra Saudi Araabiasse.

Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest enim eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort (202 300 tonni). Eksporditud Eesti päritolu kontsentreerimata piima ja rõõsa koore keskmine tonnihind oli 384 eurot. 2014. aasta kõrgeim keskmine tonnihind (472 eurot/tonn) saavutati veebruaris. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga, hakkas juunis eksporditud piima ja rõõsa koore tonnihind langema. Alates septembrist langes piima tonnihind Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi ja järgnevatel kuudel oli piima tonnihind võrreldes varasema aasta samade kuudega 40% madalam. 2014. aasta septembris eksporditud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore tonnihind oli ainult 257 eurot. Peamiselt veeti toorpiima Baltimaadesse.

Kolmandal kohal oli Eesti päritolu karastusjookide, vee ja alkoholi väljavedu (91 300 tonni). Võrreldes varasema aastaga suurenes 2014. aastal jookide eksport viiendiku võrra. Enim veeti välja linnaseõlut, mille eksport suurenes aastaga veerandi võrra, ulatudes 55 600 tonnini.

Foto ja allikas: statistikablogi

Eestis käib autoga tööl iga teine hõivatu

By

Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on auto. Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53% hõivatutest.

Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem ehk üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem – vaid 235 sõiduautot 1000 elaniku kohta oli registreeritud Rumeenias.

Eesti linnadest oli 2013. aastal autostumise tase arvestuslikult suurim Kärdlas (registreeritud oli 655 sõiduautot 1000 elaniku kohta), mille põhjuseks võib olla ka elanike väike arv. Ka Põlvas oli registreeritud üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta. Lisaks ulatus seitsmes Eesti linnas autostumise tase üle 500. Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus oli 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud vastavalt 408 ja 399 sõiduautot 1000 elaniku kohta.  Kohtla-Järvel ja Narvas jäi autostumise tase alla 400.

Eestis kasutab üle poole tööga hõivatud elanikest töölkäimiseks autot

Eestis on ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl käijate osatähtsus kümne aastaga märgatavalt vähenenud. Transpordi valik sõltub olulisel määral töökoha kaugusest: mida pikem on vahemaa, seda enam kasutatakse selle läbimiseks mootorsõidukit. Aasta-aastalt on töö- ja elukoha keskmine vahemaa suurenenud.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas 2014. aastal 15–74-aastasest hõivatutest tööle minemiseks ühistransporti 23%, jalgsi liikumist 17% ning jalgratast 3%. Tulemused olid sarnased ka varasematel aastatel. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus kokku on kümne aastaga siiski märgatavalt vähenenud – 58%-st 2004. aastal 42%-ni 2014. aastal. Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38% tööga hõivatud elanikest, siis aasta-aastalt on auto eelistajate arv kasvanud ja 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53%-ni. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29%-st 23%-ni.

2014. aastal kasutas tööl käimiseks autot 67% meestest ja 38% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 14% enam kui 2004. aastal. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala käis tööl 27% meestest ja 59% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 15% vähem kui 2004. aastal.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati 2011. aastal ühistransporti tööl käimiseks kümnes vaadeldavas riigis enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis kasutas ühistransporti tööle jõudmiseks 24% tööga hõivatud inimestest. Jalgrattaga tehti tööle minemiseks sõite enim Hollandis (26%) ning jalgsi eelistati tööl käia enim Bulgaarias (22%), Eestis (20%) ja Rootsis (18%). Autot või mootorratast eelistati enim Prantsusmaal, Iirimaal, Portugalis ja Belgias, kus tehti 68–71% sõitudest just nende transpordivahenditega.

Vaatamata sellele, et Euroopa riikide hulgas paistab Eesti silma madala autostumise taseme ning ühistranspordi kasutamise küllaltki kõrge taseme poolest, ei ole viimastel aastatel autode kasutamine liikumiseks vähenenud. Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ning jala käimine aitavad säästa energiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Eestis on seatud eesmärgiks, et 2020. aastal käib jalgsi või jalgrattaga tööl 25% hõivatutest ning ühistransporti kasutab vähemalt veerand või enam töölkäijatest.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

By

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Foto ja allikas: statistikablogi

 

Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega

By

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandussaadustega isevarustatuse taseme.

Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul

Liigi järgi oli 2014. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%.

Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Meega isevarustatus oli 84%.

Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.

Marjadega isevarustatus on hea

Kui puuviljade ja marjadega isevarustatus kokku on väga madal, siis marjade puhul on see vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge. Seega tuleneb värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase importpuuviljade suurest kogusest. Imporditakse nii troopilisi puuvilju, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, kui ka enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest.

Allikas ja foto: Statistikablogi

 

Eesti välismajanduse aktiivsus vähenes juulis mitmendat kuud järjest

By

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2015. aasta juulis 25 miljonit eurot. Eesti välismajanduse aktiivsus on viimastel kuudel vähenenud: jooksevkonto kreediti ja deebeti maht on olnud neli kuud järjest aastatagusest ajast väiksem. Juulis kahanes nii kaupade, teenuste kui ka investeerimistulude eksport. Eelmise aasta juuliga võrreldes vähenes nii kaupade, teenuste kui ka tulude import.

Euroopa Liidu tõukefondide toetuste aktiivsem kasutamine suurendas kapitalitulu ning jooksev- ja kapitalikonto ülejääk oli juulis 56 miljonit eurot. Eesti majandus on olnud kogu 2015. aasta jooksul muu maailma suhtes netolaenuandja: riigi majandussektorid on paigutanud välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasanud.

Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemas olevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse.

Allikas ja foto: Eesti Pank

 

 

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

By

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Euroopa Liidu põllumajanduse majandusharu toodangust 50% on taimekasvatus- ja 42% loomakasvatustoodang, ülejäänu tuleb põllumajanduslikest teenustest ja põllumajandusettevõtete lahutamatutest mittepõllumajanduslikest tegevustest. Eestis on suhe vastupidine, st suurem osa toodangust saadakse loomakasvatusest (47%) ja väiksem osa taimekasvatusest (43%). Euroopa suurimad põllumajandustootjad toodangu väärtuse järgi on Prantsusmaa (72,2 miljardit eurot) ja Saksamaa (51,2 miljardit eurot), kellele järgnevad Itaalia ja Hispaania (vastavalt 49,9 ja 41,8 miljardit eurot). Kui aga arvestada toodangut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, paistab silma hoopis Holland, kelle hektari toodangu väärtus on ligi seitse korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.

Traditsiooniliselt toetatakse põllumajandustootmist Euroopa Liidus suurte toetustega, mille eesmärk on tagada Euroopa põllumeeste mõistlik sissetulek. 2014. aastal maksti tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike siiski vähemal või suuremal määral ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust. Euroopa Liidus kokku oli tootetoetuste summa 2014. aastal 3,7 miljardit eurot. Tootetoetustest oluliselt tähtsamad on tootmise toetused, mida 2014. aastal maksti 51,7 miljardit eurot. Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Kui arvestada, et Euroopa Liidus kokku oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu 90,4 miljardit eurot, siis paistab, et märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused. Eestis maksti 2014. aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka Eesti põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu vähenemisele, mis 2014. aasta esialgsetel andmetel oli 195,9 miljonit eurot, mis on 20% vähem kui 2013. aastal ja 33% vähem kui 2012. aastal.

Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.

Allikas ja foto: statistikablogi

Poska meenemündi kujundab Mall Nukke ja Kerese mälestusmündi Riho Luuse

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Jaan Poska 150. aastapäevale pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võidutööks Mall Nukke kavandi ja Paul Kerese 100. aastapäevale pühendatud 2-eurose mälestusmündi võidutööks Riho Luuse kavandi. 

Jaan Poskale pühendatud 10-eurose nimiväärtusega hõbedast meenemündil on kunstnik kujutanud Eesti riigimehe Jaan Poska portreed ja riigipiiri, milles Poska juhitud Eesti delegatsioon leppis kokku Eesti rahuläbirääkimistel. Münt on osaliselt toonitud sini-must-valgeks. Võidutöö autor Mall Nukke on Eesti kunstnik ja graafik. Meenemündi emiteerib Eesti Pank Eesti riigimehe 150. aastapäeva puhul jaanuari lõpus. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursile esitatud 11 kavandi seast pälvis teise koha Jaan Evart, kolmanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus, neljanda koha pälvis Mall Nukke teine kavand ning viienda koha Jaano Ester.

Paul Keresele pühendatud 2-eurosel mälestusmündil ehk erikujundusega käibemündil on kujutatud Eesti male suurkuju portree koos nime ja malenuppudega. Võidutöö autor Riho Luuse on disainer, kes on kujundanud ka postmarke. Kogu euroalal käibima hakkava mündi kujundus kooskõlastatakse liikmesriikidega ja 2-eurosed mälestusmündid jõuavad ringlusse 2016. aasta alguses. Müntide tiraaž on 500 000, millest 5000 vermitakse kõrgemas ehk BU-kvaliteedis.

Kujunduskonkursile esitatud 31 kavandi seast pälvisid teise ja kolmanda koha samuti Riho Luuse esitatud kavandid, neljanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus ning viienda koha Ivar Sakk.

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Teise koha töö eest makstakse auhinnatasu 700, kolmanda koha eest 500, neljanda koha eest 200 ja viienda eest 100 eurot. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.

Rio de Janeiro suveolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi võidutööd ei valitud, kuna žürii hinnangul sobivaid kavandeid ei esitatud. Meenemündi jaoks vajaliku kujunduse leidmiseks teeb Eesti Pank ettepaneku kolmele kunstnikule: Liis Dvorjanskile, Tiit Jürnale ja Martin Pärnale. Konkursil osalejatele maksab Eesti Pank tasu 1000 eurot. Kujunduskonkurss kestab 1. oktoobrini ja konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 14. oktoobril.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank

 

Augustis jätkus peamiste energiakandjate hinna langus

By

Tarbijahindade langus püsis augustis statistikaameti teatel 0,3% juures, nii nagu ka sellele eelnenud kuul. Juuliga võrreldes langes tarbijahinnaindeks 0,3%. Euroala inflatsioon on viimased kolm kuud püsinud stabiilselt 0,2% juures, hoolimata kütusehindade märkimisväärsest kõikumisest.

Augustis jätkus peamiste energiakandjate hinna langus: mootorikütused odavnesid aastaga 14%, maagaas 19% ja soojusenergia 5%. 2009. aasta kriisiajaga võrreldes on imporditava energia hinnad siiski ligikaudu 30% kõrgemad, osaliselt ka nõrgema euro kursi tõttu dollari suhtes. Energiakandjate odavnemine on Eesti majandusele soodne, kuna tänu sellele suureneb tarbimine ja seeläbi ka majanduskasv. Viimase aasta jooksul aset leidnud energiahindade alanemine on suurendanud kodumajapidamiste reaalset sissetulekut 1,3%. Nafta hinna praegune madalseis maailmaturul on siiski ajutine ning selle alusel ei tohiks teha pikaajalisi tarbimis- ega investeerimisotsuseid.

Ülejäänud tarbijakorv, st ostukorv ilma energiata, kallines augustis 1,1%. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis on viimastel kuudel järjepidevalt vähenenud: kui aasta alguses odavnesid pooled kõikidest kaupadest ja teenustest, siis augustis kahanes nende osakaal 43%ni. Tööstuskaupade impordihinnad, mis olid pikka aega langenud, hakkasid alates teisest kvartalist tõusma. Seda põhjustas tõenäoliselt euro kursi nõrgenemine. Impordihindade tõus on kandunud jaehindadesse selgemalt euroalal, kuid Eestis on selle mõju seni veel jäänud väheseks. Teenuste hinna tõus kiirenes augustis 2,2%ni, kõige enam vabaaja teenuste ja üüri kallinemise tõttu.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Eesti Pank

 

Eesti emad 21. sajandil

By

Statistikaameti 2014. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis ligi 153 600 ema, kellel on kodus kasvamas vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kõigist täisealistest naistest on alaealiste laste emasid 27%, kõigist 18–60-aastastest naistest 40%.

Eesti naine saab esimest korda emaks keskmiselt 26-aastaselt. Alaealiste laste ema on Eestis keskmiselt 37-aastane. Enamasti on emal üks või kaks last – 57% emadel on üks laps ja kolmandikul emadest kaks last. Iga üheteistkümnes ema on nii tubli, et kasvatab kolme või enamat alla 18-aastast last.

Kõikidest Eesti alla 18-aastaste laste emadest elavad peaaegu pooled Harjumaal (46%). Kolmandik emadest elab maal – kui ühe lapsega emadest elab maal 30% ja kahe lapsega emadest 36%, siis paljulapselistest emadest juba peaaegu pooled (47%).

Pooled emad on abielus ja nendest emadest, kes seaduslikus abielus ei ole, elavad ligi kaks kolmandikku vabaabielus. Iga üheksas ema on üksikema, kes on pere ainukene täiskasvanu ja kasvatab üksi vähemalt ühte alaealist last.

Eesti emad on haritud ja töökad

Peaaegu pooltel emadel on kõrgharidus ja 70% emadest töötab, neist enamik täisajaga. Iga viies ema on lapsehoolduspuhkusel või kodune. Mida vanemad on lapsed, seda väiksem on ema vajadus ja võimalus kodune olla. Kui emadest, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps, on lapsehoolduspuhkusel või kodused 36%, siis vähemalt ühe teismelise lapse (11–17-aastased) emadest on kodused vaid 9%.

Kõrge haridustase, täisajaga töötamine ja elukaaslase olemasolu võimaldavad emadele küllaltki hea pere sissetuleku, mis aitab lapsi ülal pidada. Emad, kelle peres kasvab vähemalt üks alaealine laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1469 eurot, mida on üle saja euro rohkem kui 18–60-aastaste keskmine pere sissetulek. Samas on ka emasid, kelle pere sissetulek ei ole suur. Näiteks on majanduslikult raske toime tulla üksikemadel, kes saavad kuus kätte keskmiselt 755 eurot.

Lastehoid ja huviringid

Emade elu teevad lihtsamaks lastehoiuasutused ja huviringid, kus laps on hoitud ja saab eakohast haridust. Samal ajal on emal võimalik käia tööl või veidi puhata. 1–6-aastastest lastest käib sõimes, lasteaias või eelkoolis ligi 73%. Ligi kolmandikku 1–6-aastastest lastest, kes lastehoiuasutuses ei käi, hoiab vahel tasuta keegi sugulane, sõber või naaber. Tasulist lapsehoidjat ei saa enamik emasid oma lapsele võimaldada.

Veidi üle poole alla 15-aastastest lastest käib mõnes huviringis – alla 7-aastastest kolmandik, 7–14-aastastest 77%. Nendel eelkooliealistel lastel, kes huviringis ei käi, on hobi puudumise põhjus eelkõige vanemate arvamus, et laps on huviringis käimiseks veel liiga väike – kolm neljandikku alla 7-aastastest lastest ei osale huviringide töös just seetõttu. Kooliealised lapsed (7–14-aastased) ei osale huviringis peamiselt seetõttu, et nad ise seda ei soovi (41%), kuid oluline põhjus on ka pere rahanappus (19%) ja huviringide puudumine elukoha lähedal (16%).

Foto: statistika blogi