Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Et cetera

Joogid. Vodka

By

Täpset selgust selles, kes ja millal piirituseajamise välja mõtles – ei ole. On küll arvamusi, et need olla olnud vanad roomlased. Teise versiooni kohaselt Aleksandrias elanud alkeemikud. Kolmas levinud versioon räägib, et selle ettevõtmise eestvedajaks oli ei keegi muu kui püha Patrick ise. Milles saab aga kindel olla, on fakt, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid.

Foto: Flickr.com

Kindel on, et esimesed kirjalikud ülestähendused pärinevad aga IX sajandi Bagdadist, kus sealse linnahospidali arst Ragez kirjeldas meetodit viina valmistamiseks. Viinavalmistamise esmaavastaja aule pretendeerivad samuti nii venelased kui poolakad, kes ei ole siiamaani selgeks vaielnud, kes neist selle joogi 8. või 9. sajandil kasutusele võttis. Küll on üpriski kindel, et tänapäevasega sarnanev destilleerimiskunst jõudis Euroopasse alles 14. sajandil araablaste vahendusel. Al-kuhl tähendabki kerget, lenduvat pulbrit ning keskaegses Euroopas võtsid selle sõna pisut muudetud kujul (alkohol) kasutusele alkeemikud, kes piirituse valmistamisega tegelesid. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu, selle järgi sai jook ka Poolas oma esialgse nime – okowita. Venelased ladinakeelset tuletist omaks ei võtnud ja panid märjukesele nimeks eluvesi – цшчэхээрџ тюфр, hellitavalt vodka. Just sõnast vodka on tänaseks päevaks saanud viina üleilmne sünonüüm.

19. sajandi lõpul kutsus Vene tsaar Aleksander III kokku kõrge komisjoni, mille ülesandeks oli välja töötada uus Venemaa viinastandard. Õpetlaste seltskonda valiti juhtima auväärne vene keemik D. Mendelejev isiklikult.

Muide, ka vodka serveerimisel oleks hea teada, et kvaliteetviina ei serveerita sugugi jääkülmalt. Näiteks selleks, et  Russky Standarti maitse ja aroom kõige paremini välja tuleksid, serveerime viina temperatuuril +8…+10 kraadi, mitte sügavkülmutatult.

Jätkub 10.06.09 veebikirjas.

 

Ettevaatust, Volga! 7. osa

By

Jätkub 10.12.08 veebikirjas alanud, hinnatud õppejõu ja restauraatori hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjutis kultusauto GAZ 21 taastamisest.

Täiesti planeerimatult tuli vahepeal ette Volga originaalrehvide hankimine. Seda võiks ka lüüriliseks vahepalaks kutsuda. Kuna kokkutulekul olid enamikul GAZ 21 all korralikud originaalrehvid, mis tõstavad auto kenasti maast lahti, just nagu daamidel rinnahoidja teeb, siis oli lootus kunagi ka enda omale sellised hankida.. Olemasolev jooks on paraku pikast seismisest praguline ja sellega liiklusesse ei kannata minna. Hr. Piiburi poolt Ameerikast tarnitavad ei mahu MTJ eelarve raamess (ikkagi lihtsad tööinimesed).

Foto:flickr.com

Nii hakkaski enne aastalõppu virtuaalse oksjoni uunikumide hulgast silma rehvide müügikuulutus. Ja pakuti tervet jooksu koos veidi laiemaga varuratta jaoks. Juhuse tahtel oli oksjoni tegelikuks pakkumiste alguseks vana-aasta õhtu kell 22.50. Mul oli suur lootus, et ehk Volga-huvilised on Stolitshnajaga ametis ja ei tule oma pakkumisi tegema. Nii libedalt asi ei läinud. Üks tõsine tahtja oli kaubale veel olemas ja nii me siis tegime saluutide valgel oma kukesammu pakkumisi. Juba uuel aastal jõudis kohale minu Volga-omanikust naabrimees (tema haagissuvilaga GAZ 24-02 pilt on kuskil foorumis üleval) ja siis tuli temaga ka klaasid kokku lüüa. Nimetan naabrimeest spetsiaalselt Volga omanikuks, mitte huviliseks, sest tema on oma auto esimene omanik ja selle MN loa välja teeninud. Viimase numbri jagu Sovetskojet sai temaga selle puhul 25 aastat tagasi äragi joodud.

Aga pakkumine kestis meil edasi, kuni 00.22 loobus vastane. Minu limiit oli viimase pakkumisega just täis saanud ja järgmisest pakkumisest oleksin ise loobunud. Mingi tarkvara riugas jättis mind aga kuni hommikuni teadmatusse, sest võiduteadet ei saabunud. Nüüd tulevad need rehvid sealt teisest Eesti otsast MTJ meelitada. Bilansi klapitamiseks laaditi uue aasta esimesel tööpäeval MTJ utiilikonteinerid veokile, mille teekonnalehele on märgitud Kuusakoski.
Arvasin, et selle teema võib juba lukku panna, aga siiski tuli mälusopist veel üks kild üles leida. Panen ka selle kroonika jaoks kirja ja ehk tuleb midagi tuttavat ka teistele meelde.

Toit. Inglise köök, pudingud

By


Väikesed juustu pudingud:

248g riivsaia
284g riivitud chedder juustu
284 ml piima
2 lahtiklopitud muna
2 teelusikat sinepit
sool
värskelt jahvatatud pipart
võid
Sega riivsai ja riivitud cheddar juust omavahel hästi ära. Seda on hea käsitsi teha. Lisa piim ja munad, maitsesta oma maitse järgi . Pole paha mõte lisada veel sinepit kui sulle meeldib sinep juustuga. Võita kaheksa väikest suflee kaussi või küpsetusvormi. Jaga segu kaussidesse ja jäta mõneks ajaks kerkima. Pane puding ahju raamat 163 °C 30-40 minutiks kuni taigen on tõusnud ja muutunud pealt kuld pruuniks. Serveeri koheselt.
Puding peab olema väljast pruun ja krõbedam kui suflee.

Kolumn. Ton Karlos ja Igikestev Kevad

By

Igatahes. Kindlasti. Vastuvaidlematult. Suusailm on sekskorraks möödas. Ja juba parandatakse teid ning tudengid suudlevad konservatiivsemate kodanike meelehärmiks kõikvõimalikes-võimatutes kohtades. Pikalt. Hingestatult. Kaua. Milles, kui pisike torge mõne panetunud hinges, ei ole tegelikult ju midagi hullu. Muide, torkest rääkides, riigiisad, välja arvates paari paadunud populisti, ei keelanud sugugi naelkumme, mis näitab tervemõistuslikkuse võitu. Ka inflatsioon on nullilähedane. Viimases ei saa muidugi süüdistada arenenud majandust või tugevat kodanikuühiskonda. Või, mis kodanikuühiskonda, kas keegi on näinud pikette, näiteks bensiini, saati siis piimahinna tõusu boikoteerimiseks?

Foto: Flickr.com

Noh, ja et suvi ei ole ainult Eestisse jõudmas, vaid levib ka vahendid valimata Soomes, on käesolevaga kinnitust leidnud. Näiteks üritas keegi Põhjamaa poeg Helsingis ärandada Itämerenkatu peatuses seisnud trammi number 8. Liikuma ta masinavärki, vaatamata ponnistustele, siiski ei saanud. Käesolevat asjaolu tuleb minumeelest seletada mõjutamispsühholoogilises kontekstis, mis räägib, et mõju on alati kahepoolne. Kinnituseks värske film „Disko ja tuumasõda“, teemaks Soome TV mõju eestlastele. Vastasmõjuna siis ETVs tihti näitamist leidev Kreisiraadio horroraction trammi kaaperdamisest. Muide, kevad näikse ka internetti jõudnud olevat.

Aga küll majandus taastub, muidugi juhul kui EU  rahad vähe ühtlasemalt levima hakkavad. Mitte ainult ühele kastile, sellele, kes kõige paremini paberit määrida oskab. No mida teeb bürokraat rahaga? Piinlik vaikus. OK, küsime teisiti, mida teeb antud olukorras ilma ideedeta funktsionär, kelle toimimisel on ainult kaks mõtet – jaotada võõrast vara ja kinnitada Peteri printsiipi? Teadagi mis ta teeb. Kodulehe teeb. Sellise pooltoore. Või konsultatsioonifirma, mis annab tasuta nõu teemal, kuidas kirjutada projektitaotlusi. Ja tasulist nõu, kuidas kirjutada taotlusi nii, et neist ka miskit tolku oleks. Halvemal juhul paneb aga idee koos kalasilmsete sõpradega lihtlabaselt pihta, sest tagumiku laiaks istumisest reeglina mõtteid juurde ei teki.

Muidu on ju kevad kena aeg, või mis?

Ton

Peokorraldus. Vanema juubel

By

Vanaemad on alati olnud perekonda kooshoidvaks jõuks ja traditsioonide kandjaks. Kui on saabumas nõnda tähtis päev nagu juubel, on lähedastel pea ragistamist küllaga. Miks mitte korraldada vanaemale meeldejääv ning vääriline sünnipäev? Õnnestunud sünnipäevapeo korraldamine nõuab kindlasti palju aega ja pühendumist ning alati tuleks meeles pidada eelkõige sünnipäevalapse huvisid. Sobiva peokoha leidmine on kindlasti väga oluline.
Kindlasti oleks üks variant korraldada vanaema sünnipäev Eesti Vabaõhumuuseumis koos laste ning lastelastega, kus veidi nostalgilise ning südamliku meeleolu tekkimine on garanteeritud.

Glamuuri armastavale vanaemale aga võiks korraldada hoopis filmiteemalise peo mõnes kenas Eestimaa puhkekeskuses, kust ei puudu ei punane vaip ega ka Hollywoodi tuntud näitlejateks kehastunud lähedased. See annaks vanaemale võimaluse tunda end tõelise staarina.
Sünnipäeva toitlustus võiks olla buffee stiilis – nii saab igaüks valida toidu vastavalt oma maitsele. Buffee valikus võiks olla erinevad suupisted (n. tikuvõileivad, wrap värske kurgi ning külmsuitsu lõhega, juustu – puuviljasuupisted, korvike täidetud rostbiifi – puuviljasalatiga), pearoog (n. ahjukartul tilliga, riis, röstitud lõhe paprika kastmega, grillitud seafilee mustasõstra kastmes) ning dessert (n. puuviljavalik, šokolaadikringel, kohupiima – õunakook vaniljekastmega).Lihtsam ning ka odavam viis oleks aga pakkuda traditsioonilist Eesti toitu.

Menüü näide: eelroog (kartulisalat, rosolje, singirullid, täidetud munad, heeringafilee hapukoorega, sült), pearoog (kartul, praekapsas, sealiha, kaste) ning dessert (erinevad koogikesed, kohupiima – martsipani kringel, puuvili). Kindlasti soovitaks kasutada ka cateringi teenuseid pakkuvate firmade teenuseid, sest kokkuvõttes võib see olla ka odavam kui ise valmitada. Üks on kindel, et catering teenust kasutades hoiate oma aega ja energiat kokku. Erinevate võimaluste uurimiseks soovitaks vaadata meie andmebaasis olevaid toitlustusteenustega tegelevaid ettevõtteid (vaata siia) , kõik nad on pikaajaliste kogemustega ja oma ala professionaalid. Olenemata kohast, peaks üks sünnipäevapidu olema põnev ning täis erinevaid ettevõtmisi.

Kuna vanaemad on alati valmis siira rõõmuga jagama oma lapsepõlvemälestusi, siis miks mitte korraldada lõbus ringmäng: vanaema seisab ringi keskel ning lähedased tema ümber. Vanaema küsib igaühe käest järjekorras ennast puudutava küsimuse. Kes oskab küsimusele vastata, saab vanaemale astuda sammu võrra lähemale. Ilmselgelt on võitja see, kes vanaema kõige paremini tunneb.

 

Hinge pugevat sünnipäevakinki on alati keeruline teha, eriti aga siis, kui tegu on 80. juubeliga. Kõige olulisem on vanaemale kindlasti olla koos oma lähedaste ning lastelastega. Kingi vanaemale aega – uuri välja vastavalt tema huvidele mõni kunstikursus, huvitav toidukoolitus või hoopis kudumisring, kus saaksid vanaemaga nädalas korra või kaks käia, kinkides talle üheaegselt nii väärtuslikku koosveedetud aega kui ka põnevat tegevust. Vanaprouale oleks kindlasti õige kingitus hellitav SPA-külastus või mõnus massaaž, kus saaks lõõgastuda. Loodus- ning reisihuvilisele vanaemale oleks parim kink puhkusereis päikese all, perekondlik fotomatk ilusas Eesti looduses või siis hoopis vanaema ning tema lähedaste külastus lapsepõlve meelispaika, kuhu võiks koos kogu perega istutada vanaema auks puu. Kuid miks mitte teha vanaemale „kolm kuldkalakese soovi“ stiilis kingitus: vanaema paneb enne sünnipäeva klaasanumasse 10 soovi, millede täitumine oleks talle tähtis (ese, asi, mõni koht, kus ta ei ole jõudnud käia, mõni heasüdamlik soov lähedasele jne). Sünnipäeval antakse talle võimalus silmad kinni valida anumast 3 soovi ning need 3 soovi täidetakse lähedaste poolt.

Aktiivsemale vanaemale valmistaks rõõmu ehk retrostiilis korvikesega jalgratas, mis liikumise kindlasti kiiremaks ning mugavamaks muudab. Raamitud vanas stiilis ajalehe esikülg, mille ilmumiskuupäevaks on vanaema sünnikuupäev ja millel vanaema nooruspõlve pildid ning põnevad uudislood temast, oleks kindlasti kingitus, mis tooks nii mõnelegi pisara silma. Kes viitsib veidi rohkem vaeva näha, võiks valmistada vanaemale hoopis laeka, milles võiks olla 365 erinevat südamlikku ning vanaema iseloomustavat ütlust – nii on ka vanaemal terve aastajagu lugemist ning ka pisike üllatus igas argipäevas. Muusikalembelisele vanaemale võiks ehk kinkida tema lemmikartisti esinemise tema enda sünnipäevapeol. Kindlasti oleks vanaemal väga hea meel ka kalendri üle, mille igat kuud kaunistab lapse või lapselapse pilt. Millegi väga ootamatu kinkimiseks võib vanaemale vormistada hoopis päris temanimelise tähe – kas pole mitte eriline? Hea sünnipäevakingi puhul polegi ju oluline selle materiaalne väärtus, vaid pigem see, et see on tehtud südamega – kõik, mis südamest tulnud, läheb südamesse!

Autor: Kristiine Saat
Foto: Priit Siimon Mediadub

Allikas: Feeling24.ee

Kuidas katta lauda? 6. osa

By

Siinkohal tuleks tõdeda, lauakatmine, see on lihtne. Keeruline on hoopis ettevalmistamisprotsess. Ning mitmed erinevused seisnevad selles, milline on valitud teenindusvorm. Lihtsustatult võib öelda, lauakate sõltub tavaliselt kahest asjast:
a) menüüst;
b) nõudest millest toit serveeritakse.

Foto: Flickr.com

Kui menüü tähtsus on ilmselge, siis toidu serveerimisel tasub panna tähele reeglit, mille kohaselt teatud nõudes olevaid toite ilma alustaldrikuta lauale ei viida. Kõige lihtsam näide on tavaline puljong või selge supp, mida serveeritakse puljongitassist. Siia nimistusse võib lisada samuti kõik salatid ja magustoidud, mida serveeritakse pokaalist.

Eriliseks teeb käesoleva reegli asjaolu, et juhul kui kasutatakse alustaldrikut, laua kattesse selle toidu söömiseks mõeldud söögiriista (tavaliselt lusikas) ei panda. Söögiriist paikneb taolisel juhul serveerimise ajal alustaldrikul.
Tegelikult on peolaua katmine keerukam protseduur ja algab ei millegi muu, kui sobivate ruumide valikuga.
Ruumid peavad olema:
• hästi köetavad / ventileeritavad;
• mitte mürarikkad;
• korralikult valgustatud;
Samuti iseloomustab õiget valikut piisav liikumisruum nii külaliste kui teenindajate tarbeks. Lisaks kõikvõimalike liigenduste (astmeline põrand jne.) puudumine.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Auto. Vana Volga taassünd, 6. osa

By

Üks esitiib jäi mul ikkagi saamata ja tuli leppida poolpiduse taastamisega. Selle tiiva peal oligi hea häälestada uut keevitust õigele voolutugevusele. Nii oligi vajalik plekiring talveõhtutel nokitsemiseks soetatud. Tagumise pehkinud rattakoopa taastamiseks leidsin sobivat imeodavad GAZ 24 koopa plekid.

Vahepeal oli suvest saanud vihmane sügis ja vesi tuli autode radiaatoritest välja lasta. Näljasurma vältimiseks tulid töötada välja uued töökoja siseeeskirjad, mis keelasid tööpäevadel esimeses vahetuses autoremondi. Tuleohutust arvestades jäi ikka võimalus varem ettevalmistatud keevitustööde sooritamiseks päevasel ajal. Kuna ka seni tasuta kiinnipüütud Soome TV-kanalid muudeti ajalooks, siis teleka puldi õhtusest klõpsutamisest võõrdusin märkamatult.

Foto:flickr.com

Kui mõned tuiskavad üle autopleki liivaga ja pritsidega, siis mina proovin esialgu võimalikult palju säilitada tehase algupärast värvkatet. Mitte eksponeerimiseks, vaid täiendavaks kaitsekihiks. On selline lihtne reegel: ära lõhu, kui pole kindel, et teed parema! Ja nii ma esialgu sulatan keemiaga kultuurikihti, eemaldan roostet ketasharjadega ja lamellketastega ning kannan peale uusi kaitsekihte. Roostemuunduri ja happekrundi peale on varjatud pindadel plaanis veel nostalgiliselt kanda see oraanzh tinamenning. Lisaks kaiteomadustele lihtsalt selleks, et nii on kunagi minu eelkäiad autot pidevalt hooldatud. Samal põhjusel tulevad ka bituumeni ja kahurimäärde kihid.
Nii ripuvad minugi töökoja laest all erinevas valmimisjärgus detailid, nagu tapamajas searümbad (Volga foorumist laenatud kujund). Õnneks jätsin kunagi lae nii kõrgele, et igapäevast liikumist nad ei sega.
Vahepeal olen käsile võtnud autouksed. See tegevus on mind viinud kokku mitmete asjalike taatidega, kelle lakapealseid sai tühjendatud.

On üldteada, et GAZ 21 uksed on nii vastupidavad, et turul puudub nõudlus uutele ustele. Kunagi igaks juhuks soetatud uksed on meestel jäänud seisma. Oh seda turumajandust! Väärt asja saab nõudluse puudumisel müüa ainult soodushinnaga. Nii õnnestus ka minul soetada enda auto tarbeks uus uksering tagasihoidliku eelarvega. Ühe Volga-taadi naabrusest avastasin väga korraliku GAZ 24 (väike numbrialus), millel puudusid numbrimärgid ja esiklaas. Olles äsja oma jaapanlase mootoriremondi eest Volga hinna maksnud, tekkis soov üks selline endale igapäevasteks sõitudeks taastada. Taat lubas lahkelt omaniku käest seda asja uurida.

Tõeline probleem tekkis aga alles siis, kui hakkasin vanu uksi lahti lammutama. Kui minu VAZidel tulid esimesed augud ustesse juba 3aastaselt, siis 44aastastele Volga ustele tulid nurkadesse mõningad augud alles ketasharjaga nühkides. Üllatav oli tehasevärvi olemasolu uste allservades ja eriti iluliistude all (kõik roostevabad poldid tulid vaevata lahti). Selle töö käigus sai minus võitu elukutseline restauraator ja ma lihtsalt ei suutnud vanu uksi ära visata. Õnneks turumajanduse reeglid ei juhi meie tundeid. Nii olengi nokitsenud uste taastamise kallal ja uued uksed tuleb viia minu enda lakapealsele. Need mõned augud täis lasta on väike asi, aga tõsisem töö on kunagised vigastused jälle nähtamatuteks pahteldada. Vanad plekksepad on uksed küll väga korralikult üles tagunud ja ühe ukse selleks isegi seest lahti lõiganud, kuid vana nitropahtel vajas asendamist.


Teenindus. Kuidas katta lauda 5. osa

By

Peened lauakombed olid sotsiaalseks tunnusmärgiks keskajal ja on seda tänini. Toonase etiketi kohaselt pidi laud olema kaetud linaga, seetõttu on loomulik, et keskaegse linna majapidamises leidus mitmeid laudlinu. Lauas ei tohtinud täis suuga rääkida, väga laiduväärne oli laudlinasse nuusata või sellesse nuga puhastada, sest salvrätikute puudumisel tuli linasse ka käsi või suud pühkida.

Foto:flickr.com

Siinkohal tuleb täheldada, et linaga katmiseks ehk linutamiseks on vähemalt 3-4 võimalust. Samuti tuleb märkida, et kodukasutaja jaoks ei oma erilist tähtust, kuidas lina lauale panna, oluline on, et lõpptulemus oleks visuaalselt ilus ega sisaldaks põhimõttelisi vigu.

Tüüpilised vead laua katmisel, lina:
• asetatakse lauale valetpidi, see tähendab: lina äärte palistused jäävad ülesse poole, ehk nähtavaks;
• ei ole laual sümmeetriliselt;
• on kas liiga pikk või liiga lühike;
• on triikimata või halvasti pestud;

Miks kasutatakse salvrätte?
Põhjuseid on mitmeid, esmalt praktiline vajadus kaitsta riideid võimalike plekkide eest. Olla abiks söömise juures. Näiteks rasvaste toitude söömise järel või mõne joogi joomise eel võib tupsutada salvrätiga oma huuli. Samuti on salvrätt oluline abivahend erinevate toitude serveerimisel. Ja kindlasti – kaunis salvätt moodustab vaieldamatult tähelepanuväärse osa lauakattest.

Restoraniteenindja teeninduskoolitus:

https://ehra.ee/restoraniteenindaja-teeninduskoolitus/

Joogid. Liköör, jook nagu…. 5. osa

By

Pisang Ambon on eksootiline liköör, millesse on liidetud annus müstikat ja romantikat. Tema valmistamise aluseks on Indoneesiast pärit vana retsept. Pisang tähendab tõlkes banaani, Ambon on aga saar, kus likööri tootmisel kasutatavad banaanid on kasvanud ja valminud. 2002 aastal läbis hinnatud liköör suure uuendusprotsessi. Selle käigusvähendati likööri suhkrusisaldust, et tuua rohkem esile banaanide ning teiste troopiliste puuviljade suurepäraseid maitseomadusi.

Galliano. Gallianost on tänapäeval kujunenud likööride klassik. Galliano meeldiv ja peen maitse ei võistle kunagi teiste maitsetega. See itaallaste lemmik on olnud traditsiooniline, asendamatu ja populaarne koostis kokteilides. Ükskõik, mis kokteili sa segad, säilitab ta ikkagi oma originaalse maitse ja aroomi.

Retsept: Galliano Hot Shot
Vala pitsi 2 cl Gallianot, kanna lusika abil peale 2 cl kuuma kohvi ja lisa kergelt vahul vahukoor. See jook peab minema korraga põhjani!

Passoa on eksootiline liköör, mis on valmistatud grenadilli mahlast. Lisatud on maitsetaimi ja teiste troopiliste puuviljade naturaalseid ekstrakte. Seda uudset likööri valmistatakse troopiliste liaanide suurtest söödavatest viljadest, grenadillidest (kutsutakse ka passioni viljaks). Havail, Austraalias, Brasiilias, Vahemeremaadel, Lõuna Aafrikas ja Keenias kasvatatakse 2-3 meetri kõrguseid, mitmeaastaseid, ronivaid, igihaljaid taimi, millel on imekaunid suured õied.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas.

Vana Volga taassünd, 5. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Uste taastamine

Möödunud kuude jooksul on esialgne emotsionaalne kirg veidi raugenud, sest saatusel oli mulle varuks veel üllatusi. Astroloogid saaksid Volgade hankimiseks sobiva tähtede seisu minu kogemuse põhjal välja selgitada, sest ühel päeval sisuliselt järjestikku toimunud kohtumised viisid kahe Volga soetamiseni. Helistasin hiljem küll ainult viisakusest teise auto omanikule, et anda teada juba soetatud autost. Paraku on selliseid pakkumisi, millest pole võimalik loobuda. Tänapäeval tunnemegi seda “Happy houre!” või “Kaks ühe hinnaga!” nime all. Nii saingi “kaksikute” omanikuks, sest nii värv, viimistlusmaterjalid kui ka väljalaskeaasta on ühed. Kere numbrites on ainult 700ne erinevus. Kuna selle “teisiku” endine peremees veedab pensionipõlve Võrtsjärve ääres kala suitsutamisega, siis tema imehea suitsulatikas pani ka mu pere leebemalt suhtuma järjekordsesse Volgasse.

Foto:flickr.com

Tekkinud olukorras olin sunnitud filosoofiliselt enda jaoks läbi seedima restaureerimise ja doonorite kasutamise eetilised aspektid. Puidu restauraatorina on minu jaoks hävitamine võõras tegevus. Esindan tegevusi, mida kutsutakse säästvaks renoveerimiseks ja taaskasutamiseks. Lühidalt – usinalt doonoreid kasutades pole meil varsti nendelt eemaldatud osi millegi külge panna.Kui oma unistustes lootsin leida endale Volgat paksu tolmukorra alt, siis see teine auto oligi seda jõudnud koguda ligi paarkümmend aastat. Loomulikult tekkis tahtmine ka sellele tuli torusse saada, sest ta väideti korras olevat. Kuna nii süütevõti kui ka kõrgepinge ahelad olid vahepeal jalad alla võtnud, siis kulus taastamisele veidi aega. Uudishimu sai rahuldatud siis, kui üks kaua vaikinud Volga mootor jälle vaikselt tuksuma hakkas (jälle roostevaba sumbutaja!) ja proovisõidud tehtud. Jäägu see auto esialgu eeskujuks, mille järgi teist kunagi kokku panna. Või nagu paljud on reetnud – auto, milles käia nädalalõpul istumas ja plaane pidamas..

Foto:flickr.com
Meil MTJ-is on rauda kokku keedetud seni ääsitules või 4st jämetamate elektroodide ja atsetüleeniga. Nüüd lõpuks tuli veeretada kohale ka CO-keevitus. Valik oli juba ammu langenud kodumaisele “kemppile” – Purtse Modulile, kuid keegi polnud seni soostunud seda loovutama. Nüüd lõpuks õnnestus sellise riistapuu osad ühe metallifirma laost üles korjata. Midagi eluliselt tähtsat polnud komplektist puudu ja pisiasju sai hooldusest juurde osta. Lõpuks tuli üleliigne hapnikupudel vahetada CO-ballooni vastu ja 0,8 traadikera aparaadi sisse panna. Giljotiinkäärid ja sikkemasin tulid laohoidjal lasta ainult tolmust puhtaks pühkida ja töölauale kinnitada.

Kevadise luurekäigu ajal Kurtna laadale olin välja peilinud Volga juppe müüvate meeste laagriplatsid ja juba pimedas läks sõit lahti. Aga oh õnnetust! Sattus vale päev olema. Olin suvega nii harjunud laupäeviti laatadel käima, et ei vaevunud isegi kontrollima. Nii sain järgmisel hommikul treileriga sõitu korrata. Olin autot osandades teinud endale nimekirja ja eelarve hädavajalike ostude jaoks. Aovalgel saidki esimesed olulised ostud tehtud. Hiljem sai eelarve jääke kulutatud vähemtähtsatele vidinatele. Koduteel tundsin südametunnistuse piinu, et oma kutsetööga seonduvaid oste olin teinud alles teises järjekorras ja mõnegi olulise asja jätnud sootuks ostmata. Laadal tundsin osturõõmu, kui müüja sai mittevajalikust kaubast lahti ja mina sain endale soetatud puudu oleva vidina. Rõhutan just seda puudu olevat, sest nägin ka selliseid kundesid, kes otsisid soodsat kraami tulusaks edasimüügiks. Kõik on vastavuses liberaalse turumajandusega.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas