Peo korraldamine ei ole teab mis keeruline. Eriti siis kui planeerimise ajal on vajalik ja asjakohane info kiirelt ja kergesti, ehk ühest kohast võtta. Nii, leiabki firmapidu.ee saidilt teavet alates asjalikest peokohtadest, lõpetades aga laulusõnade ja fotograafiteenusega. Kõike, mida Eesti parimaid peosaite endas kätkeb, siinkohal ülesse lugeda oleks päris võimatu, sestap – Veebikiri soovitab: Firmapidu.ee
Muusika. Bobby MacFerrin
Pidasime pikalt aru, kes või mis, võiks olla Veebikirja jõulukuu väljaandes esindatud muusikuna. Ja väga palju välja ei mõelnudki. Välistamaks rutiini, kitši ja loomaks positiivset õhustikku, räägime lühidalt mehest nimega Bobby McFerrin. Igaühele on tuttav tema päikseline pop-lugu „Don’t worry, be happy“. Jäljendamatu meistri kuulsuse teenis ta aga oma ühe-mehe hääle-show’dega. Aastatega on sellele lisandunud otsingud teiste kultuuride häälemuusikas, dirigenditöö, klassikaprojektid, Voicestra-ansamblid ja liikumine heli ilu suunas. Tema mitmekülgset loomingut on tunnustatud 10 Grammy’ga.
Päikeseline muusik esineb Tallinnas 29.04.11 Jazzkaare raames. Veebikiri soovitab!
Bobby McFerrin – Ave Maria
http://www.youtube.com/watch?v=PgvJg7D6Qck
Bobby Mc Ferrin – Pink Panther
http://www.youtube.com/watch?v=L_aFQe0Cyq4
Foto: Wikipedia.com
Intervjuu restorani PLATZ tegevjuhi ja sommeljee hr. Margus Linkgreim`iga
Miks olete valinud ärivaldkonna, mis on seotud toitlustusega?
Toitlustusvaldkonda sattusin suhteliselt juhuslikult. Tegelikult pidin peale keskkooli lõpetamist tööle minema aknavabrikusse, kuid kokkulepitud päeval ei ilmunud ülemus kohale ja loobusin sellest pakkumisest. Aasta oli siis 1991. Samal ajal oli silma jäänud lehes töökuulutus, kus hotell Olümpia võtab tööle kelneriõpilasi. Otsustasin minna vestlusele ja üllatuslikult valiti mind välja. 30-st kandideerijast pääses edasi 10 ja lõpuks jäi tööle 3-4. Töötasin hotell Olümpias kelnerina ja sommeljeena aastani 2003.
Mida on kergem käivitada, kas cateringiettevõtet või restorani?
Kui alustada ettevõtmist nullist, nagu meie alustasime koos Argo Koppa`ga Carmen Cateringi loomist 1997. aastal, siis kindlasti on lihtsam cateringiga alustada. Cateringiga saab algul teha väiksemaid üritusi ja sealt edasi areneda. Restorani käivitamine eeldab suuremat algkapitali. Kui see ja hea kontseptsioon on olemas, siis võivad positiivsed tulemused kiiremini tulla, kui cateringiga.
Mis on restoranikontseptsooni väljatöötamisel oluliseimad faktorid?
Restorani loomisel on pea kõige olulisem tegur asukoht. Kui ruumid on kuskil akendeta keldris ja parkida ei ole lähedal võimalik, siis võid seal pakkuda, mida tahes ja mis hinnaga, ent see ei saa kunagi edukaks ettevõtmiseks. Kindlasti on teine oluline faktor sihtgrupi valimine.
Eesti turg on teadupäralt väike ja heitlik, kui palju sõltub kohalik restoran turistidest?
Restorane on erinevaid. Mõned elatuvadki puhtalt turistidest ja teistele pole see oluline ning ollakse orienteeritud kohalikule klientuurile. Üldiselt, kui mõelda, et restoranis käimine on teatud määral luksus, siis paraku Eestis ei jätku kliente igasse restorani piisavalt. Hea meel on, et üha rohkem külastab restorane kvaliteeti nõudev turist. Mõtelge, Helsingi on paari tunni kaugusel ja kui palju on seal rahakaid kliente, kes otsivad suurepäraseid restoranielamusi. Kes oskab nad siia meelitada, on kindlasti omadega mäel.
Nõksuga küsimus, mille järgi valite ise söögikoha, mida külastada?
Söögikoha valin ikka hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Püüan vältida kohti, mille hindades on palju õhku sees. Välismaal, kus tihti on restorane tänavatel reas kümneid, tuleb mängu õige tunnetus. Igas heas restoranis peab olema sisenedes oma hing, mis väljendub teenindajate sõbralikkuses ja hoolitsuses.
Mis on ESA?
ESA ehk Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon tähistab oktoobris juba 10-ndat tegutsemise aastapäeva, olen ESA asutajaliige ning algusest peale tegev juhatuses. Assotsiatsioon on loodud koordineerima oma liikmete tegevust alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tundmise, serveerimise ning koolituse alal, eesmärgiga tõsta klientide teenindamise ja joogikultuuri taset. Hetkel on liikmeid pea sadakond. Minu missioon ESA juhatuse liikmena on aidata kaasa Eesti tegevsommeljeede arengule ja ameti tunnustamisele.
Kuidas puhkate?
Korralikult puhata saan vaid siis, kui viibin puhkusereisidel väljaspool Eestit. Seda tavaliselt kaks korda aastas. Alati püüan sobitada puhkusega veinihobi, viimane määrab sihtkoha, siiani Vana-Maailma piires. Nimetamisväärne on ka huvi eri restoranikultuuride vastu, mis inspireerib ja motiveerib töist igapäevaelu.
Veinisoovitus veebikirja lugejatele?
Kindlat tootjapõhist veinisoovitust anda ei tahaks. Igal inimesel on oma maitsmismeel erinevalt arenenud ja mis ühele maitseb, ei pruugi teisele absoluutselt maitseda. Ise väldin Uue-Maailma veine ja olen truuks jäänud Vana-Maailma veinidele. Hetke lemmikud on Saksa Rieslingid, Provence´i roosad ja Toskaana punased.
Juhtkiri. November 2010
Algamas pimedaim ja tuuliseim osa aastast. Sestap valisime joogiks just rummi, kui kuuma, tulise ja magusa põhialkoholi, mida, muide, mõõdukas koguses kasutatakse külmetuse ja vähem mõõdukas koguses kaamose tõrjeks : )
Persoonilugu hinnatud sommeljee ja restorani PLATZ juhi hr. Margus Linkgreimi`ga. Majandus näib kõigi kriteeriumite järgi tõusvat, kui vaid PIGS, vastu peaks. Igal juhul ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes EL`iga ühinemise aegsele tasemele. Hr. Vahur Kõrbe sisekaemuslik ja haarav kirjutis lõppes kahjuks mitu annet tagasi, selles väljaandes lõpeb ka e-koolituse temaatline kirjutisteseeria. Küll peame aga rõõmuga tõdema, et Anneli Salk`i reisikirjad Külalise ridadel on muutumas traditsiooniks. Ja mõnusa ning mitmekihilise jutustuslaadiga rännuhuvilise psühholoogi intervjuud peaks saama lugeda algaval aastal. Mida veel? Teeme juttu pisut kommetest, õigemini toome Teieni tehnikad, mille abil vähendada suhtlemishirmu. Ühtlasi uudis, et Roxette on tulemas Tallinna. Ah ja, veebikirja koolituskalendrisse lisandus suurkoolitus, koondnimega EDU VÕTI
Sel korral siis:
Persoon. Magus Linkgreim, sommeljee, restorani PLATZ juhataja
Koolitus. Veebikirja koolituskalender – EDU VÕTI
Äri. Nestlé
Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele
Kolumn. Ton Karlos & Ring
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 12. osa
Turism. Tailase naeratus
Toit. Pirnisalat spinati ja pekaanipähklitega
Jook. Angostura rumm
Kombed. Kuidas võita suhtlemishirmu
Kutse. E-õpe, 6. osa
Internet. Urban Dictionary
Muusika. Roxette
Äri. Nestlé
Henri Nestlé asutab Šveitsis Veveys aastal 1867 ettevõtte Farine Lactée Henri Nestlé, ning esimesena toob turule imikutoidu. Alternatiivne imikutoit lastele, kelle emad ei saanud ise oma lapsi toita, osutus tõeliseks ärimagnetiks. See oli aeg, mil firma varustas piimapulbriga peaaegu poolt maailma. Teine suur menuk oli „Milchmädchen“, magus kondenspiim, mida hakati tootma 1874 aastal Saksamaal, kui Jules Monnerat võttis ettevõtte juhtimise üle. Esimene maailmasõda toob kaasa vajaduse kaua säilivate toiduainete järele, Nestlé ostab tehaseid USA-s, et rahuldada suurenenud konservidevajadust. Selle tagajärjel suureneb kaubatoodang sõja lõpuks kahekordseks. Huvitava faktina peab märkima 1930 aastate kohviubade ületootlust Brasiilias, viimane omakorda viis lahustava kohvi leiutamine. Nii oli USA sõduritel Teises maailmasõjas juba ranitsas Nescafé.
1947aastal ühinetakse Maggiga, ning tekkib Nestlé Alimentana AG, kuid 1974 aastal laieneb ettevõte väljapoole toiduainete valdkonda mille tulemusena omandatakse osalus kosmeetikaettevõttes L O´réal. 1998 aastal jätkatakse loomatoidu valdkonnas Friskiese nime all.
Seitsmekümnes riigis paikneva viiesaja tehasega Nestlé on tänaseks üks üleilmsematest kontsernidest. Nestlé toodab üle kaheksa tuhande kaubaartikli ning on turuliider mineraalvee alal. Just joogid on need, mis annavad suurima käibe. Järgnevad valmistoidud, piimatooted ja maiustused. Käibest viis protsenti moodustuvad ravimid, see on ka kõige väiksem valdkond millega hiidettevõte tegeleb ja on sisuliselt alles rajamisel.
Rahvusvahelise kontserni Nestlé tütarettevõtted asuvad kohapeal, vastupidiselt rahvusvahelistele ettevõtetele, kes toodavad oma asukohariigis ning seejärel ekspordivad tooteid. Tegemist äriloogikaga, mis võimaldab kohandada tooteid vastavalt iga piirkonna maitseharjumusele.
Foto: google.com
Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele
Eesti majandusaktiivsus kasvas 2010. aasta teises kvartalis ning koos sellega jätkus ka finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid majanduses tehtud tehingute tulemusel 2,8 miljardi krooni võrra rohkem kui finantskohustused, mistõttu Eesti majanduse netovõlg välismaailma suhtes kahanes teise kvartali lõpuks 174,7 miljardi kroonini.
Enim kasvasid teises kvartalis reaalsektori ettevõtete finantsvarad. Ettevõtete finantsvarade jääk on aastaga suurenenud 3 protsendi võrra, ulatudes teise kvartali lõpus 420,7 miljardi kroonini. Põhiliselt kasvasid ettevõtete finantsvarad likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. Ka reaalsektori ettevõtete finantskohustused on aastaga kasvanud 4,5 protsendi võrra. Teises kvartalis suurenesid eelkõige kreditoorsed võlgnevused ja muud kohustused. Samuti jätkus tendents, et reaalsektori ettevõtted vähendasid kodumaist laenamist ning suurendasid samal ajal laenamist välisriikidest. Välislaenukohustuste osakaal reaalsektori ettevõtete laenukohustustes kokku kasvas 26 protsendini, mis on võrreldav Eesti ELi astumise aegse tasemega.
Ühe miljardi krooni võrra kasvasid teises kvartalis ka majapidamiste finantsvarad ning seda nii hoiuste kasvu, väärtpaberite soetamise kui ka pensionikindlustusmaksete tõttu. Aastaga on majapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 9,2 protsendi võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga kahanes finantsvarade väärtus mõnevõrra, hoolimata kvartali jooksul tehtud investeeringutest. Kahanemise tingis teises kvartalis aset leidnud väärtpaberite hinnalangus finantsturgudel. Kuna majapidamiste laenunõudlus on jäänud esimestest majanduse elavnemise ilmingutest hoolimata tagasihoidlikuks, on majapidamiste laenude maht jätkuvalt kahanenud.
Erinevalt erasektorist vähendas valitsemissektor teises kvartalis oma finantsvarasid, need kahanesid 0,3 miljardi krooni võrra. Eelkõige vähenesid kodumaised hoiused, mida muu hulgas kasutati väärtpaberite ja võlanõuete soetamiseks. Valitsemissektori laenukohustused samal ajal ei muutunud kuigivõrd, mistõttu see sektor oli teises kvartalis likviidsete varade kasutuselevõtu tõttu ainus netolaenuvõtja Eesti majanduses. Eelkõige peegeldab see keskvalitsuse eelarvedefitsiidi finantseerimist, sest kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide finantspositsioon teises kvartalis isegi paranes.
Allikas: Eesti Pank
Kolumn. Ton Karlos & Ring
Oeeh, hiinlastel on maailm alati, vähemalt teoorias, tasakaalus olnud. Kas ja kuipalju päriselus Yin & Yang toimivad, on kahtlane. Vaadates kasvõi kultuurirevolutsiooni või varblaste tapmist. Aga vähemalt on taoline, dünaamiline ja tasakaalustav mõttesüsteem olemas.
Viimast on siinmail elaval luterlikul töörügajal keeruline mõista. Sest põhiline on teha tööd. Soovitavalt ka pärast tööd. Ja puhkepäevadel. Et oleks hea tööle minna. Loogiliselt võttes oleks muidugi mõistlik teenus sisse osta. Näiteks ehitaja teenus. Praktikas teeb aga iga mees maja ise, seda lootuses, et elamine seisab ikka rohkem kui need viis aastat, mis kipsist volditud kuut kusagil põllupealses loigus vastu peab. Tavaliselt seisabki, sest vaatamata tehnoloogia lihtsusele suudavad tegelased, kelle silmadest vaatab vastu lõpetamata kutsekooli hallus, harilikult materjalid lihtsalt ära rikkuda. Ehk siis kooli edasi mängida. Edasi oleneb muidugi tellija temperamendist…
Huvitav muidugi, kuidas heal keskajal selliseid probleeme lahendatud oleks? Tallina Rae küljes on vist kõik häbiposti kaelavaõru näinud? No vaevalt, et keegi nisanäpust ehitusmeistrit just aheldama oleks hakanud aga tsunftist visati põhulõug vast ikka välja.
Tänasel päeval ei juhtu muidugi midagi, sest kutseliitudel ei ole ühiskondlikus plaanis mingit kaalu. Ja kui oleks, peaksid nad olema kas ametühingud või siis riiklikult finantseeritavad. Nii ehitabki igamees oma maja ise – no kui palju võib lasta suvalisel kaalikal oma raha eest lagastada? Ring saabki täis.
foto: erakogu
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.
Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.2
Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.
Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:
Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?
What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?
Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?
Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?
What effect? Sõnumi efektiivsus?
Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?
Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr
Foto: erakogu
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 12. osa
Otsekohene küsimus
Sellist tüüpi algusega küsimusi sõnastatakse tavaliselt emotsioonide esile kutsumiseks ja seetõttu kutsustakse neid mõnikord ka “ilmselgeteks” küsimusteks. Otsekohesed algused on näiteks:
“Sa pead tunnistama, et …”
“On ju tõsi, et …”
“Sa pead möönma, et …”
“Sa pead tunnistama, et …”
“Sa ei saa eitada, et …”
“Sa ei ütleks, et …”
“Sa ei arva ometi, et …”
“Sa ei vihja ometi sellele, et …”
Igaüks neist on moodustatud nii, et vastus oleks ‘õige’. Näites toodud esimese grupi küsimuste puhul ootab intervjueerija vastust “Jah, muidugi!”. Teises küsimustegrupis on vihjamisi öeldud ja selgelt sobiv vastuv “Loomulikult ei!”. Iga küsimuse juures ütleb intervjueerija justkui “Palun ütle mulle, mida ma tahan kuulda – ma teen su jaoks vastamise nii lihtsaks kui vähegi suudan”.
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Foto: morguefile.com
Turism. Miks tailased naeratavad?
Vastus on lihtne! Senikaua kui teil on raha, olete te tailaste jaoks vajalik ning naeratus käib kasuliku suhtlemise juurde st. äriprojekt. Kui te enam ei suuda maksta siis pole ka põhjust naeratuseks.
Tai maale on lihtsam reisida turismibüroo vahendusel ning me otsustasime Tez Toursi kaudu aasta vahetuseks Taisse sõita. Patayasse.
Jõudes külmast Tallinnast troopilisse kliimasse saime esimese naudingu laksu soojusest. Hotell asus mere kaldal ning kui olime hotellis asjad tuppa visanud, tormasime ujuma. Merevesi oli meiesuguste ” põhjamaiste hüljeste” jaoks väga soe. Tundsin, et nüüd on nirvaana saabunud ning midagi muud enam õnneks ei ole vaja. Aga kus on sinna antakse! Järgmisel päeval oli hotellis suurejooneline vana – aasta ära saatmine ja uue aasta vastu võtmine koos tailaste rahvuslike rituaalidega. Vana aasta õhtul lennutasime mere kaldal soovide lampe õhku ning kuulasime tai estraadimuusikat. Esimesel jaanuaril peale pidustusi oli hotellikompleks nagu välja surnud, ainult lapsed kilkasid mere ääres.
Teisel jaanuaril reisisime ühele väikesele troopilisele saarele kus on filmitud Bounti shokoladi reklaam. Reisiseltskond oli väga kirev – meie tailasest reisi giid töötas päeval nagu mees ja öösel töötas nagu naine tantsutüdrukuna. Vahel läksid tal öised ja päevased rollid sassi. Reisiseltskonda kuulusid mõned tursked vene mehed jämedate kuldkettidega, kes olid uue aasta puhul kõvasti viina joodud ning nüüd tukkusid, araablased, kes püüdsid paaniliselt tailasest giidi mitte märgata, inglismaa vanad härrasmehed tailastest näitsikutega kamasutrat harjutamas, soome ontlik perekond koos väikeste lastega……. jah, Tai pakub paljudele huvi ning igaüks otsib – leiab oma. Sellel reisil kohtusid erinevate kultuuride kandjad.
Troopilisele saarele sõites oli meie reisikavasse pikitud looduspargi külastamine, templiga tutvumine, snorgeldamine, puuviljaturg……. Ühesõnaga, kui lõpuks saarele jõudsime siis oli hea meel, et enam ei pidanud vaatamisväärsustega tutvuma vaid sai paradiisi rannal lesida. Eksootikat oli rohkem, kui suutsime vastu võtta. Saarel selgus aga jube tõsiasi, et parasjagu olid kookospähklid valmis saanud ja kukkusid suure hooga puu otsast alla.Kõndisin palmisalus ning korraga vilises minu pea kohal midagi ning paar meetrit eemal potsatasid kookospähklid maha. Peas vilksatas mõte, et ega ma siis saarele ometi surema tulnud! Üks ahv küll tegi vahel tööd ja viskas valminud kookospähkleid alla, kuid kõike ta ei jõudnud.
Tai on eksootilise kliima ja kultuuriga maa ning kahest nädalast ei piisa, et seda tundma õppida. Saab ainult esmase ettekujutluse maailma mitmepalgelisusest ja rikkusest.
Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee
Fotod: Erakogu