Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Veebikiri

Majandus. €-päev

By

Majandus. €-päev

Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti kroon on vabalt konverteeritav, puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele Eesti ja välisriikide vahel. Tänaseks on kroon olnud käibel enam kui 15 aastat, olles fikseeritud euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK), mis on ekvivalentne 1992. a rahareformiga kehtestatud vahetuskursiga Saksa marga suhtes (1 DEM = 8 EEK). Viisteist aastat on pikk aeg, mille sisse mahub ridamisi majandusega seotud tõuse ja mõõnu, olgu selleks siis üheksakümnendate lõpu börsikrahh, toonane suur majanduslangus Venemaal aga ka viimaste aastate tormiline majanduskasv riigis sees. Aga mahub ka ridamisi spekulatsioone krooni devalveerimise suhtes, vanimad neist kuuluvad ajajärku, mil kroon veel käibelgi ei olnud. Värskemad on aga vaevalt kuu vanad.

Aga miks devalveerimine, ehk siis lihtsamalt öeldes raha lahjendamise jutud aeg-ajalt indu saavad? Ilmselt on siiski peapõhjuseks ja seda vaatamata jätkuvale heaolukasvule, hirm tuleviku ees. Tasub vaid meenutada asjaolu, et eelmisel sajandil muutus rahaühiku suurus ja nimi Eestis vähemalt seitsmel korral. Ning olukorras kus tarbijahinnaindeks aasta jooksul muutub 9,1%, võib kasutades tervet talupojamõistust, tahes tahtmata tekkida küsimus – kust tuleb rahaline kate kõige selle jaoks? Ja kui palju on kohalikke ettevõtteid kes tõesti toodavad ja ekspordivad midagi? Ehitusbuum ja seeläbi loodud töökohad on ju suunatud eeskätt siiski sisetarbijale. Ilmselt ei ole muretsemiseks põhjust, sest riik on rikkaim, kui kunagi varem. 2008. aasta riigieelarve suuruseks on rekordiline 93,6 miljardit krooni.

Eraldi küsimuseks on pigem, millal läheb Eesti üle eurole? Ja kui, siis kuidas? Ja mida tähendab see tavakodanikule? Nendele küsimustele saab vastuse, avades Eesti Panga vastava veebilehe, kus kõik põhimõtted, sh. paralleelkäibe perioodi kestvus, vahetamise põhimõtted ja muu asjakohane informatsioon rahulikult ja loogiliselt reas on. Täpsemalt- tegemist on eurole ülemineku plaaniga nr. 6, mis on dateeritud 29.11.2007.

Nii jääbki õhku kõigist küsimustest ja spekulatsioonidest kõige tagasihoidlikum.
03.12.2007 avalikkuse ette jõudnud siseministeeriumi määruse “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmiseelnõu. Ehk siis – milliseid kiireloomulisi ülesandeid hakkab täitma Eesti Pank, et talle on vaja vilkuritega alarmsõidukit? Millal saabub € – päev? Avalda arvamust …

Pegasus ja Lucca

By

Pegasus ja Lucca.

Mis ühendab neid kahte erinevas võtmes loodud söögikohta?Millistele põhimõtetele tuginedes toimib edukas restoran? Kuidas motiveerida teenindavat personali? Milline on noobli restorani menüü ülesehitus? Intervjuu tegevjuhi hr. Mart Tomsoni`ga.

Kui kaua olete selles äris tegev?
Olen toitlustus vallas üldse kokku töödanud 17 aastat .

Miks just toitlustus?
Omal ajal lõpetasin Kaubandustehnikumi, 1989 aastal emigreerumine Kanadasse ja sealt siis sai alguse tihedam kokkupuude restoraniäriga.

Pegasus ja Lucca – kaks kardinaalselt erinevat äriideed?
Erinevused. Mõlemad on sisekujunduselt erinevad. Pegasuse puhul sai tehtud ja jälgitud paljustki seda, missugine ruum algselt oli. Sellisesse ruumi oleks muud sisekujundusliku konseptsiooni olnud äärmiselt raske panna. Kindlasti saaks – aga see rikuks kogu aura. Lucca puhul lähtusime sellest, et teha restoran mis oleks selline mõnusa koduse tundega.

Toidu poole pealt: Luccas on itaalia köök. Tooraine millest me süüa valmistame, on valitud pisut lihtsam, mis teeb ka toitude hinnad taskukohasemaks. See omakorda annab võimaluse inimestele seda tihedamini meid külastada.

Pegasuse puhul on menüü rohkem välja peetud. Menüükaardil on sellised ikoonid nagu näiteks hanemaks. Ise nimetame Pegasuse menüüd” kosmopoliitne menüü”. Põhjuseks asjaolu, et traditsioonaalseid roogasid on valmistatud sellise uuemaailmaliku nüansidega. Lisatud näiteks aasia maitseaineid, vürtse. Hinnakujunduslikult on Pegasus kallim kui Lucca kuid samas hinnaklassis mis vanalinna restoranid üldiselt.

Sarnasuse mõlema maja puhul oleme tänaseni ikkagi lähtunud sellest, et toit oleks valmistatud värsketest toorainetest ja toidul oleks nagu puhas maitse. Samuti peame tähtsaks pakkuda mõlemis kohas head ja sõbraliku teenindust. Need peaksid olema kaks asja, mis neid seoksid neid kahte söögikohta omavahel.

Töötajad. Millise professiooni esindajaid on tööjõuturult kõige raskem leida?
Ma arvan kui laias laastus kuulata erinevate ettevõtete juhtide ja omanike kommentaare, tundub et igal pool on hea tööjõu puudus. Inglise keeles on üks hea sõna hospitality, mis hõlmab nii restorani kui hotellindust. Selles vallas on kindlasti kokkadest ja teenindajatest defitsiit tekkinud. Kuigi, tegelikult vist hakkab see juba natuke järele andma juba. Paljud, kes olid mõneks aastaks ära läinud välismaale kätt proovima, on nüüd tulnud tagasi Eestisse. Muide, noored arenemishuvilised märgivad tihtipeale oma CV`l ära praktikaogemuse Pegasus`es.

Kuidas motiveerite töötajaid?
Ma arvan, et iga töötaja jaoks on sellised kolm tähtsat asja: töökeskond, töö ja siis tasu selle eest. Me üritame need omavahel heas balanseeringus hoida. Esiteks, see, et töökollektiiv peaks omavahel hästi klapima. Siis kindlasti töötingimused ehk töövahendid. Me üritame ikka varustada kõigega mis aitaks seda ülesannet paremini täita ja seda tööd viljakamalt teha. Kolmandaks tasu peab olema aus.

Mida soovite oma klientidele?
Pegasus on pisut formaalsema ürituse jaoks. Laupäeval on elav muusika, jazz. Pegasus pakub veel ärilõunaid, mille menüüd vahetame igal nädalal ja saadame e-mailiga inimestele laiali. Luccas on õhkkond teisem.

Meid tunnistati eelmine aastal Eesti Hõbelusika konkursil kõige peresõbralikumaks restoraniks. Et siis selline koht kuhu võtta lapsed kaasa. Luccas on ideaalne koht kuhu väikeste lastega minna, seal on mängunurk, televiisor, eraldi laste menüü olemas. Selline igapäevases vabamas vormis koht. Saab tulla ka sõpradega saab teha 10-15 seltskonna sünnipäeva. Hästi-hästi kodune atmosfäär.

 

Milline on hea pizza?

By

Toit. Pizza.

Nii mitmedki tippjuhid rõhutavad oma intervjuudes, et eduks äris ei piisa üksnes teadmistest ja pealhakkamisest. Pisut peab ka õnne olema. Omal tagasihoidlikul moel saab “Külaline” seda väidet kinnitada. Juhtus nii, et pizzat käsitleva artikli koostamise ajal küsisime lugejatelt hinnagut augustis ilmunud proovinumbri kohta ja loosisime muuhulgas välja EHRA.ee “Püsipaketi” hinnaga 2995 kr. Õnnelikuks, kellele fortuuna naeratas, osutus prl Sirli Sillaste, Viimsi Peetri Pizza juhataja. Niisiis, küsime pizza suhtes nüüd otse asjatundjalt.

“Külaline” küsib – miks kasutate EHRA.ee keskkonda?

EHRA keskkonda kasutan töötajate otsimiseks sellepärast, et siit leiab tõelisi kokandusega ja toitlustusega kokku puutuvaid inimesi. Väsinud olen pakkumast muudes keskkondades olevatele teenindajatele pitsakoka ametit. Nad lihtsalt pole toitlustusest huvitatud. EHRAs aga on inimene teadlik, et pakkumine tuleb enamuses toitlustusasutuselt ja vastab mulle meeleldi.

Milline on hea pizza?

Hea pizza on hingega tehtud. Nägus, maitsev ja värske- just ahjust tulnud. Toit on hea kui kõht saab mõnusasti täis. Seda ülesannet täidab pizza hästi. Maitseelamused on garanteeritud, sest alati saab inimene ise kombineerida endale meelepärastest komponentidest pizza. Eestis on, välisriikidest tulnud klientide jutu järgi, pizza natuke teistsugune kui Ameerikas või Itaalias ja Peetri Pizza on just eestlase maitsele kujundatud.
Pizzat võib teha kõigist külmkapis leiduvast, alustades heeringaga ja lõpetades rosinate ja moosiga. Meie menüüst pakutav üks populaarsemaid on Mafioso pizza. Koosneb pizzataignast, pizzakastmest, sibulast, peekonist, paprikast, šampinjonidest ja oliividest. Eriti hea pizza saab, kui valmistada see pannipizzana (paksupõhjaline) ning juustuäärega ( juust keeratakse pizza äärtesse taigna sisse ). Osa aega küpseb pizza vormi saamiseks pannil ja viimane lihv antakse ahjus kivipõhjaga pinnal. Viib tõesti keele alla!

 

Mis on konverentsiturism?

By

Persoon. EHRL`i president hr. Feliks Mägus muutustest konverentsiturul

 

Konverentsiturism on maailmas üks kiirestiarenev äriturismi haru. Eestil on kasutamata potentsiaal konverentsiturismi elavdamise kaudu suurendada turismitulusid.

Seni on konverentsiturmi edendamisega tegeldud suhteliselt kaootiliselt ettevõtete, linnade, EAS-i ja muude institutsioonide poolt. Kuna ressurssi on vähe, siis on mõistlik selle kasutamist koordineerida ja ühistegevusega eesmärke kiiremini saavutada. Oluline on konverentsitusimi edendamiseks kasutatavate ressursside suurendamine, seda nii inim- kui rahaliste ressursside osas.

Kuidas koostööd praktikas kavatsetakse ellu viia?

Praktikas tähendab koostöö seda, et moodustatakse MTÜ Eesti Konverentsibüroo, mille on ettevõtetest ja linnadest liikmed. Liikmed valivad MTÜ juhatuse, kes kinnitab tegevjuhtkonna. Tegevjuhtkond planeerib ja teostab vastavalt juhatuse ja üldkoosoleku poolt seatud eesmärkidele tegevust ning annab tagasi aru juhatusele ja liikmetele. Rahalised ressursid tulevad liikmemaksudest ja EAS-i reisisihtkoha tuntuse tõstmise programmist.

Kuidas võiks erinevate osapoolte koostöö arvudes välja näha?
Täpset arvulist/ rahalist kokkulepet veel ei ole. Loodame saada MTÜ liikmeteks kõik ettevõtted ja institutsioonid, kes on tõsiselt ühel või teisel moel konverentsiturismiga seotud. Eesti riik, EAS ja linnad on lubanud pikaajaliselt MTÜ tegevuses osaleda rahaliste vahendite ja know-how-ga.

Kus loodav Eesti Konverentsibüroo füüsiliselt asuma hakkab?
EKB hakkab kõigi eelduste kohaselt asuma Tallinnas. Täpsemalt hetke veel öelda ei oska.

Mida võib taoline areng (Eesti Konverentsibüroo loomine, konverentsiturism) pikemas perspektiivis muuta Eesti tööjõuturul?

EKB asutamine, konverentsi- ja üldse turismi areng toob kaasa suurema vajaduse kvalifitseeritud tööjõu järele. Sest tervikuna on konkurentsivõime tõstmiseks vaja konverentsiteenuse ja turismitoodete kvaliteedi taset märgatavalt tõsta. Usun, et turismindus, kui majandusharu muutub atraktiivsemaks senisest ja töötajad näevad meid atraktiivsete tööandjatena. Ilmselt suureneb edaspidi tööstusharus välismaalastest töövõtjate, eelkõige ekspertide, arv.

Kas on vajalik mõne uue eriala loomine/arendamine ametikoolides ja rakenduskõrgkoolides?
Ei usu, et konverentsiturismi elavnemine tooks kaas vajaduse uute erialade avamiseks, küll võib olla vajadus täiendava spetsialiseerumise järele.

 

Toode. Milline on hea kink?

By

Toode. Milline on hea kink?

Mida kinkida esimesel koolipäeval? Aga mida kinkida tuttavatele, sõpradele, kolleegidele või vanematele tähtpäevaks? Tihtipeale on kingi tegijal sedavõrd kiire, et ei jää isegi aega otsust korralikult läbigi mõelda. Ja nii sünnivad niinimetatud sundkingid. Ehk siis, ostetakse asju mis mitte kellelegi, mitte kunagi ja mitte kuidagi rõõmu ei tee. Olete näinud nägu, mille teeb puberteetik kui talle jõuluvana näiteks villased sokid toob?

Sul on kallis inimene, kellele sooviksid öelda või kinkida midagi ilusat, kuid sõnadest ja ideedest jääb puudu? Firma Jovendos loojad oskavad Sind aidata. Läbi nende jõuavad Sinuni kvaliteetsed kinketooted, millest igaühel on erilise sõnumiga tähendus. Jovendos pakub Fine China nimetuse all tuntud kvaliteetseid portselanist kruuse ja vaase, lummavate piltide ja sõnumitega küünlaid, kirjatarbeid, magneteid ja palju muid huvitavaid kinketooteid. Tooted ei ole saadaval kaubanduskettides. Peamised brändid on MILK ja Rachael Hale:

MILK– (Moments of Intimacy, Laughter and Kinship) – on eepiline ülemaailmne fotokonkurss, mille käigus valiti 300 harukordset ja geograafiliselt erinevat fotot, mis edastasid kõige paremini inimese olemust ja seda, mis tähendab olla perekonna liige, jagada sõpruse kingitust ja rohkem kui midagi muud – olla armastatud.
Valikus on üle 60 dramaatilise ja liigutava pildi, mis on ühendatud mõjuvate tsitaatidega. Pakume kirjatarbeid, postkaarte, portselanist kruuse, küünlaid, magneteid ja võtmehoidjaid.

Maailmakuulus lemmikloomade fotograaf Rachael Hale toob teieni maailma armastatumad loomad- sõbrad läbi elu. Ainulaadsed tegelased ja lummavad isiksused, kes on armsalt tabatud inspireerimaks ja rõõmustamaks kõigis eas inimesi. Tema võrratu side loomadega ja ainulaadne võime tabada iga looma karakter ja isikupära on teinud ta tuntuks üle maailma.

Lisainformatsioon ja tellimused:

Veeb: www.jovendos.ee
E-post: info@jovendos.ee

Majandus. Mis sünnib hotelliturul?

By

Majandus. Mis sünnib hotelliturul?

Teated, mis laekuvad, panevad kummastuma. Üheltpoolt on uudised suurepärased: kui 2007 aasta märtsis oli Tallinnas 5826 hotellituba, siis aasta lõpuks on hotellitube ligikaudu 7000. Nii avatakse veel selle aastanumbri sees seitse uut hotelli.Teisalt, käesoleva aasta esimesel poolaastal kasutas majutusettevõtete teenuseid ligi 14 000 välisturisti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Võrreldes eelmise aastaga vähenes täituvus mais 4% ja juunis 7%. Millega tegemist?

Millega siis tegemist? Kas normaalse majandusarenguga, kus igale tõusel järgneb mõõn? Või on tegemist küllastmusega, 7000 hotellituba on lagi? Pronksiöö tagajärgedega? Ehk on põhjuseks kaasaegse konverentsikeskuse puudumine? Millegi muuga?

Proovinumber

By

Tere tulemast!

Selle hea ja tuttavliku tervitusega kutsume Teid nüüd ning tulevikus lugema ja hindama veebikirja “Külaline”.

Miks just “Külaline”? Ilmselt andis tõuke just selle nime valimiseks lapsepõlves loetud Alan Milne “Karupoeg Puhh”… Mäletate seda head ja naljakat lugu, kus Puhh käib metsas, ning arutleb:”Kui ma ülepea neist asjadest midagi tean, siis on see auk siin igatahesJänese urg. Jänes tähendab ju seltskonda, seltskond jällegi söömaaega, minu ümina ärakuulamist ja muud seesugust“.

Kas “Külaline” lugejatele ka meeldib, ei tea täna veel keegi, kuid loodame siiralt, et saame pakkuda Teile huvitavat, asjalikku ja haaravat lugemist. Samuti loodame, et vastalustav veebikiri on oodatud külaline Teie elektroonilises postkastis. Ja et ehk ei lähe tal nii nagu juhtus Karupoeg Puhhil külaskäigu ajal Jänese juurde. Siitmaalt jätkame küsimuste ja vastuste vormis. Ikkagi dialoog : )
Et siis, veebikiri … Miks ja kellele?

Poliitiku vastus oleks – hea küsimus! Selline oleks ka mittepoliitiku vastus. Nimelt saame (EHRA managment) teinekord enam kui sadakond kirja päevas ja sellest tekkis ka mitte eriti geniaalne mõte panna kokku rubriik „Korduma Kippuvad Küsimused”. Mõeldud – tehtud. Kahjuks on tänaseks see hea ettevõtmine ammendumas. Inimesed lihtsalt ei loe staatilist ja impersonaalset teksti. Huvitav ja hariv kirjutis, miks see just nii on, paikneb „Eesti Ekspressi” arhiivis. NimeltArgo Ideon`i 24.07.2007 ilmunud „Revolutsioon pöörab veebielu pea peale”.

Mitte veebikiri vaid kasutusõpetus?

Oh ei. Veebikiri ikka. Kindlasti viitame oma tegevuses EHRA`le (pealehe paremas osas on lingid, näiteks) aga ainult ettevõttele hosiannat laulma ei plaani hakata – siis kaoks kirjutamisel igasugune mõte. Tõsiselt. See on sügavalt põhimõtteline küsimus. Olen juhtumisi lugenud mitmeid asutuste siselehti ning blog`eja kohati tekib tunne nagu oleks toimetaja või toimetus ajuvapustuse üle elanud.Ühesõnaga, kavatseme pakkuda üldhuvilugemist turismi- ja toitlustusvaldkonnastöötavatele inimestele ja ootame võimalikult elavat tagasisidet.

Nimi?

Tundus, et „Külaline” oleks nimena piisavalt ontlik. Aga kas selline nimi ka lugejatele meeldib, näitab eelkõige aeg. Kõik head mõtted on oodatud – samuti kaastööd. Need võib julgesti saata aadressile info@ehra.ee

Ilmumine?

Plaanitud on, et veebikiri ilmub kord kuus. Arvame, et kord 30 päeva järel on selline aus ajavahemik – kord nädalas oleks ilmumiseksliiga tihe ja kord kvartalis liig harv.

Terav küsimus, mis saab kommentaaridest?

 Nagu eelpool märgitud on kommentaarid vägagi oodatud. Samas on kommeentaarium allutatud ikkagi kindlale korrale: mitte ükski arvamus ei ilmu enne kui veebikirja moderaator selle heaks on kiitnud. Mitte, et oleksime nn „Delfi” eelnõu pooldajad aga me lihtsalt ei soovi, et „Külaline” muutuks kohaks, kus saaks ennast anonüümselt välja elamas käia. Mis tähendab, et avaldamist ei leia halvustavad ja pahatahtlikud kommentaarid. Eriarvamusi ja -seisukohti kandvad mõttevaldused ei kao loomulikult kuhugi.

Konkurendid?

Me ei usu, etkellegagi konkureerime – pigem vastupidi – viitameheal meelel „päris” so paberkandjal ajakirjadele ja ajalehtedele. Samuti oleme avatud sisuliseks koostööks kõigi väljaannetega, va parteide häälekandjad.

Aga ikkagi, mis sai Karupoeg Puhh`ist pärast seda kui ta Notsule Jänesele külla läks ja ennast nii paksuks sõi et urust välja ei pääsenud?

Tuli Christopher Robin ja luges Puhhile raamatut …

Midagi veel?

Et siis, Hea Lugeja, kommenteerige tekste. Nii on ettevõtmisel mõtet. Samuti võib materjale julgesti kasutada õppetöös või lihtsalt stendile välja panna. Arusaadavalt ootame, et meile kui algallikale viidatakse : ) Ja mis põhiline – sõpradele ning tuttavatele võiks teada anda, et „Külaline” on saabunud !

Tervitades,

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
E-post: info@ehra.ee
GSM: 51 919976
Tel/Fax 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Toit.Hot dog

By

Tavatsetakse öelda, et heal lapsel mitu nime. Nii kipubki olema.

Näiteks hot dog, peaasjalikult ameeriklaste lemmik, kannabki mitmeid nimesid, sealhulgas: frankfurters, frank, weenie, wienie, wiener, dog ja red hot. Kusjuures, alati on olemas ka otsetõlkimise võimalus. Kordades pöörasema kõla omandab sõna hot dog maakeeles, milleks on vastavalt „Kuum Koer” ehk ka „Lämmi Pini”. Aga eks uurigem siis, millega täpsemalt tegemist.

Hot dog – see on Põhja- Ameerika üks populaarsemaid toite, mida süüakse peamiselt suvel. Väidetavalt sööb iga sealmail elav inimene aastas keskmiselt 60 hot dog`i. Roa keskel paiknev küpsetatud viiner koosneb looma- kui sealihast või ainult loomalihast, mis on eelnevalt suitsetatud ja keedetud. On tähtis, et viiner oleks serveerimisel läbinisti kuum. Viineri suurus varieerub suurest frankfrurterist kuni tillukese kokteiliviinerini. Kõrvalepõikena siinkohal – wienerwurst või Viini vorst on kasutusel aastast 1480, ning nagu nimest aimata võib, pärit Saksamaalt. Samuti oli pärit Saksamaalt immigrant Charles Feltman, kes neli sajandit hiljem, aastal 1870 Coney Islandil viinereid saiakeses müüma hakkas. Ajakirjanduses on esmakordselt “hot dog`i” esmakordselt maininud 28. septembril 1893 ilmunud „The Knoxville Journal.”

Edulugu jätkub aastal 1939, mil toonane USA president F. D. Roosvelt ja tema abikaasa Eleanor korraldasid vastuvõtu riiki väisanud Inglise kuningale Georg VI`le. Kuna eelistati midagiameerikapärast, siis serveeriti Hyde Pargi piknikul külalistele hot dog`e. Kuningas oli rahul „vaimustava hot – dog võileivaga”ja soovis proua Rooseveldilt veel ühte lisaks.

Nimetatud asjaolu tekitas ajakirjanduses palju furoori, ning ära trükiti kogunisti pikniku menüü. Siinkohal olgu öeldud, et ka tolleaegse megastaari Marlene Dieatrih`ilemmiktoiduks oli hot dog.

Tänaseks on hot dogi`st saanud praktiliselt lahutamatu osa massikultuurist, eriti selle spordivõistlustega seotud ilmingutest. Samuti ei ole hot dog kadunud kuhugi ka tipp-poliitikute toidulaualt. Nimelt oli „Kuum koer” kõrvuti hamburgeritega menüüs 11.08.2007, mil värskelt ametisse astunud Prantsuse riigipea Nicolas Sarkozy kohtus Kennebunkportis USA presidendi George Bushi`ga.

Valmistamisest:

Klassikaline hot dog

Kuumutage vesi (potis) keema, ning lülitage siis pliidi kuumus välja. Seejärel asetage umbes kümneks minutiks vette viiner. Pärast viineri valmimist paigutage see vastava saia sisse. Serveerige erinevate lisanditega. Traditsiooniliselt on selleks sinep ja ketšup. Lisatakse ka hakitud sibulat, hapukurgi salatit või hapukapsast.

Gourmet hot dog

Valmistatakse grillil. Tehke viinerisse sisselõikeid ning grillige kuni hakkab paisuma. Gurmaanid soovitavad lisada cheddar juustu, küüslauguvõid ja peterselli.

Tehke järele!

Täname!

By

Täname, et leidsite aega  vasta küsimustele. Tänu Teie vastustele muutub veebikiri kindlasti paremaks : )

Küsitlus oli anonüümne.  Juhul kui soovite osaleda loosimisel, palume saata lihtne e-mail oma eesnime ja võimalusel gsm numbriga aadressile:   loosimine ät veebikiri.ee

Tervitustega,

Toimetus