Foto:flickr.com
- Mang`i masendav horoskoop. Me ei soovita.
- Pauksoni klassikaline horoskoop.
- (:) Kivisildnik. Täiesti isetehtud horoskoop…
- Terve portaalitäis erinevaid horoskoope. Saab ka osta-müüa-vahetada autot ja kinnisvara!
Intervjuu mobiilireklaami- ning turunduse evangelisti Andrew Grill`ga
Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews
Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.
Foto: innoeurope.eu
Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.
Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.
Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.
Kust algab innovatsioon?
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.
Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?
Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.
Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?
Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.
Liköör, jook nagu…
Mis sunnib inimesi kangete jookide kibedat maitset varjama? Jah, muidugi, kibe on vastik. Aga eks siin peitub ka pisike annus uudishimu – kuidas teha joovastav jook nii, et maitse oleks suurepärane ? No muidugi, alati võib kokteile segada. Aga võib ka mitte.
Foto:cointreau.com
Üldiselt on likööride klassifitseerimine vähe tänuväärne tegevus. Seda sellepärast, et erinevusi on palju ja ühist nimetajat keeruline, kui mitte võimatu leida. Teisalt ei pidavat kurat olema ka nii hirmus kui paistab. Nii, et teeme algust. Kui juhtub, et Hea Lugeja siinkirjutatuga nõus ei ole, võib all asuvas kommentaariumis julgelt arvamust avaldada. Pakkuda omapoolseid viiteid ja selgitusi.
Niisiis, ühe jaotuse kohaselt on suurimaks ja huvitavamaks rühmaks liköörid, mida maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
Siia jaotusse kuuluvad näiteks nii Triple Sec kui Cointreau aga ka Grand Mariner ja Mandarine Napoleon.
Foto:google.com
Järgmine jaotus võiks olla ürdi- ja maitsetaimede liköörid – maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Kuulsaim selle jaotuse esindaja on vaieldamatult Chartreuse.
Jätkub 10.01.09 veebikirjas.
Kuidas katta lauda?
See on traditsiooniline küsimus, millele võib vastata mitmeti. Mitmeti sellepärast, et lauda ei kaeta lihtsalt niisama. Alati on olemas põhjus või mitu põhjust, miks seda tehakse. Ning unustada ei tasu kultuurilisi eripärasid, mis mängivad enam kui olulist rolli tänapäevases järjest kiiremini muutuvas maailmas.
Foto:flickr.com
Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki.
Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.
Foto:thewineestablishment.com
Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.
Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.
Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.
Restoraniteenindaja teeninduskoolitus, lugege lisaks…
Aasta Administraator 2008 – Kätlin Novikov, Swissôtel Tallinn
Eesti parim hotelli vastuvõtuadministraator aastal 2008 on Kätlin Novikov, kes töötab hotelli Swissôtel Tallinn vastuvõtus ning sõidab 2009.a. veebruaris esindama Eestit Cannes´is toimuvatele hotelli vastuvõtuadministraatorite maailmameistrivõistlustele.
Foto: flickr.com
Eesti parima vastuvõtuadministraatori Kätlin Novikovi sõnul läks ta konkursile andma endast parimat ning esindama hotelli Swissôtel Tallinn. „Konkursi võitmine tuli küll ootamatult, kuid samas kui teed midagi, mis on sulle südamelähedane, siis kukub see alati paremini välja. Soovin kõigile osalejatele nende edasises töös palju edu ning loodan, et mul on nende toetus ka veebruaris, mil lähen andma endast parimat juba Eestit esindades,” lisas Novikov.
Eesti konkurss üllatas juba teist aastat järjest võistlejate arvukusega, mis näitab positiivsest küljest kiirelt kasvanud hotellituru soovi tihedal konkurentsi tipphetkel aktiivselt arendada ning esile tõsta ka hotellide klienditeenindustaset. Lisaks on üritus ka heaks võimaluseks jagada omavahelisi kogemusi ning arendada vastastikust koostööd! Nagu lubatud eelmisel aastal, oli sel korral esindatud lisaks Tallinna hotellidele ka esindaja Pärnu hotellidest.
Eesti võistlust korraldab liit nimega AICR Estonia, mis on rahvusvahelise liidu AICR International alaliit. AICR (Amicale Internationale des sous-directeurs et chefs de reception des grands hotels/ The international association of deputy managers and reception heads of luxury hotels) lühend viitab prantsusekeelsele lühendile, koondades enda alla hotelli erinevate tasandite juhte (vastuvõtt, majutus, müük, juhatus).
Cannes´is toimuvatel ülemaailmsetel võistlustel asub Kätlin konkureerima ligikaudu 12 riigi parimate administraatoritega (sh. Sveits, UK, Singapur, Prantsusmaa, Itaalia jt.) Eelmise aasta ülemaailmse konkursi võitja oli Suurbritannia esindaja Markus Mormels. Pikkade traditsioonidega konkurssi korraldab omakorda rahvusvaheline vastuvõtujuhtide liit AICR International, (http://www.aicr-int.com).
Eesti parim vastuvõtu administraator valiti juba seitsmendat aastat, võistlus toimus 24.novembril Tallink Spa & Conference Hotel´is. 2007. aastal võitis sama konkursi Kairi Ploom Sokos Hotel Viru hotellist.
Konkursil osalesid:
1) Tallink Spa & Conference Hotel – Märt Õigus
2) Schlössle Hotel – Martin Laur
3) Swissotel – Kätlin Novikov
4) Reval Hotel Olümpia – Marko Johani Belzetski
5) Tallink City Hotel – Rudolf Mannov
6) Reval Hotel Central – Mari Viitmann
7) Scandic Rannahotell – Irina Mohnja
8) Telegraaf Hotel – Kristel Kula
9) Sokos Hotel Viru – Maria-Elisabeth Haava
10) The Three Sisters Hotel – Kairi Kümnik
11) Domina Inn City Hotel – Külli Bekker
Zhürii:
– Anton Jolkin: AICR Eesti alaliidu president
– Kairi Ploom: Eesti parim administraator 2008
– Andra Piirsalu: Vastuvõtujuht, Telegraaf Hotel
– Teele Rohtla: Korporatiivmüügijuht, Nordic Hotel Forum
– Anu Juurik: Konverentsikeskuse juht, Sokos Hotel Viru
Muusika. Crux
Foto: Crux.ee
Tavaliselt küsitakse, milline on teie ajalugu? Teeksime siinkohale erandi ja päriksime, mis on see motivaator, sisemine vajadus, mis bändi koos käima paneb?
Daniel: ”Mida kauem ma muusikaga olen tegelenud, seda raskem on vastata küsimusele miks ma teen muusikat. Muusika loomine ja sellega tegelemine kõige laiemas mõttes, on väga suur ja oluline osa minu elust. On tore teiste sarnaste inimestega koos seda kõike teha. Ja eriti suur rõõm on kui bändikaaslased on sõbrad ka muusikaväliselt.”
Jaanus: “Nende koos musitseeritud seitsme aasta jooksul on palju muutnud, kuid see, mis meid kokku toob, on ikka seesama – vajadus jagada teistega seda head, mille osaliseks me ise oleme saanud.“
Joel: „ oluline on mõista, et bändis ei ole sooloartiste vaid igaühel peab olema oma koht. Ma usun, et see bänd on kokku kutsutud, mitte niiväga meie ehitatud.
Foto: Crux.ee
Muusikastiil, mida viljelete?
Kuskil popi ja rocki vahepeal.
Kellele on suunatud teie sõnum?
Kõigile inimestele olenemata vanusest, nahavärvist või muust sotsiaalsest kuuluvusest.
Kuidas toimub loometöö? Kas on ka kurioosume, et hea viis/sõnad tulevad kusagil väga erilises kontekstis?
Enamike lugude autor Daniel: “Ma ei ole selline lugudekirjutaja, kes ärkaks öösel üles ja tormaks klaveri taha head ideed kirja panema. Tavaliselt saavad lood kirja ikka siis, kui võtad natuke aega muude toimetuste kõrvalt ja pühendad ennast sellele. Aga kahtlemata on iga laulu taga mingi lugu päris elust, päris inimestest. Sellised erilised eluolukorrad lihtsalt jäävad kuhugi mõtetesse ja omal ajal saavad siis klaveri taga lugu kirjutades nootidesse ja sõnadesse.”
Kes teeb mida ?
Joel laulab ja mängib kitarre
Jaanus mängib basskitarri
Peeter mängib klahvpille
Ranno mängib kõikvõimalikke rütmipille
Daniel mängib trumme
Mida toob tulevik?
Tulevik annab meile seda mida me täna külvame. Meie teeme muusikat ja räägime inimestele sellest, mida me tähtsaks peame.
Foto: Crux.ee
Veebikiri on suunatud inimesetele, kes peavad heast söögist. Millised on teie eelistused? Retseptisoovitus?
Jaanus: „Hindan eriti juusturoogasid. Tomati-mozzarella salat basiilikuga on lihtne aga väga maitsev. Lasanje võib ka keele alla viia, kui selle valmistamisel ei ole juustuga koonerdatud.“
Daniel: „Mina pean ka väga lugu heast söögist! Ise olen ma suhteliselt vilets kokk. Aga selle eest oskab mu naine väga hästi süüa teha. Lemmikuks on mul tema tehtud burger peekoni ja loomalihapihviga, no ja kõiksugused koogid muidugi…“
Peeter: „Minule meeldivad lihtsad eesti toidud – sellised nagu mu vanaema tegi. Samas ei ütle ära ka oliividest ja sinihallitusjuustust. Joon päevas vähemalt liitri kuuma teed ära ja söön palju šokolaadi (kui on).“
Ranno: „Mina armastan „tavalisi“ toite, näiteks kartulipuder ja praetud liha. Joogiks eelistan mahla.“
Joel: „Paraku saab määravaks ka see, et alati ei ole võimalik leida aega toiduvalmistamiseks ja nii peabki tihtipeale leppima kiirtoiduga :)“
Cruxi kodulehekülg asub aadressil: www.crux.ee
Cruxi videod on vaatamiseks väljas lehel: www.youtube.com/CRUXvideo
Koolitusportaal KOOLITUSED.ee
Janika Saat, Scannsmart OÜ, Vanemprojektijuht
Foto: koolitused.ee
Koolitused.ee on veebikeskkond, mis hõlmab kõike olulist haridus- ja koolitusmaailmaga seonduvast. Portaali eesmärgiks on olla abiks kõigile neile, kes soovivad end ühes või teises vallas täiendada, teadmisi juurde õppida, samuti on meie ülesandeks jagada pädevat infot neile, kel seisab ees mõne koolituse, koosoleku või seminari korraldamine.
Koolitused.ee peamiseks suunaks on anda ülevaade Eestis tegutsevatest üldhariduskoolidest, kõrgkoolidest, koolitusfirmadest ja kursuste korraldajatest ning lisaks põhiinfole kajastada kõigi ettevõtete võimalusi detailselt ja põhjalikult. Sisenedes Koolitused.ee keskkonda, leiate lehe vasakus ääres jooksmas teemad, millest saab valida otsitava kas täiskasvanu, koolinoor või firma ja seejärel juba liikuda edasi, olenevalt, kas huvi pakub keeleõpe, õpingud välismaal, sisekoolitused firmadele vms. Leitavad on ka erinevad võimalused seminaride ja koolituste korraldamiseks: ruumide rendi pakkujad, samuti toitlustus- ja majutus-teenuse pakkujad, esitlustehnika, tõlketeenused jpm. olulist. Ka ei puudu meie lehelt võimalused aktiivseks tegevuseks, mis on tänasel päeval saanud üheks seminari või koolituspäeva lahutamatuks osaks.
Ühesõnaga, Koolitused.ee lehelt peaks endale vajalikku ja huvitavat leidma igaüks…
Kõige enam väärib Koolitused.ee puhul kindlasti mainimist meie palju tuntust kogunud ja kiidusõnu pälvinud aktiivne koolituskalender, kus on kuupäevaliselt välja toodud registreerimised kursustele ja avalikud koolitused. Toimib ka otsingumootor. Eestis ainuke ja pea 5000 koolitust hõlmav kalender sisaldab koolitusi it-vallast kuni autokoolikursusteni välja. Näha on konkreetse koolituse alguskuupäev, sisu, korraldaja, kestvus ja samuti hind. Seega, kõik, kelle jaoks aeg on raha – neil soovitan kiiremaks ja tulusamaks otsinguks Koolitused.ee koolituskalendrit!
Foto: koolitused.ee
Ja ka see pole kaugeltki veel kõik!
Kuna on teada, et nii eraisikud, koolituste vastu huvi tundvad firmad kui ka koolituste korraldajad peavad kvaliteedi kõrval väga oluliseks hinda, siis seetõttu tasub pidevalt kiigata Koolitused.ee avalehele. Nimelt, teevad just siin väga mitmed ettevõtted tihedalt kampaaniaid või annavad teada eripakkumistest, millest vaid kiiremad osa saavad. Samuti leiavad siit huvitavat lugemist kõik need külastajad, kes soovivad ennast haridusmaailmas toimuvaga kursis hoida.
Igaaastaselt leiab Koolitused.ee lehel aset veel sisseastumiskampaania (alates märtsist), mille raames toovad paljud koolid välja nende pakutavad erialad ja sisseastumistingimused. Seetõttu on igal põhikooli või keskkooli lõpetaval noorel ja miks ka mitte täiskasvanul, kel plaanis sügishooajast taas koolitee ette võtta, väga lihtne leida endale sisseastumiskampaania raames sobiv eriala ja kool.
Koolitused.ee pea viie-aastase tegutsemise jooksul oleme kokku puutunud väga paljude huvilistega, kellel aidanud kokku panna kas soovitud koolituspäeva või leidnud grupile sobivaima koolitaja. Oleme seda teinud varasematel aastatel ja teeme kindlasti ka edaspidi, mistõttu on alati kõik päringud oodatud. Püüame ka tulevikus olla kasulikud kõigile, kes õppimist ja õpetamist vajalikuks peavad ning seda au sees hoiavad!
Koolitused.ee – hariduse koorekiht!
Janika Saat
Scannsmart OÜ
Vanemprojektijuht
janika@firmapidu.ee
www.koolitused.ee
www.firmapidu.ee
Tel.: 680 7751
Fax: 680 7756
Gsm: 56 696 162
Vana Volga taassünd
Vahur Kõrbe, restauraator
Juuni 2007
Ma poleks eales uskunud, et minus on sellisel hulgal edevust minemaks liiklusesse eelmise sajandi keskpaigas loodud sõidukiga. Veel mõned aastad tagasi oleksin välja naernud selle, kes oleks öelnud, et hakkan taastama vana sõiduautot. Liialt hästi olid veel meeles need remondiprobleemid.
Foto: fundraw.com
Siis aga leidsin ma ühe “uinuva kaunitari” tuttava kuuri alt ja mu käed hakkasid sügelema. Päris tükk aega võtsin hoogu, et soovist saaks reaalsus. Külastasin esmalt vanatehnika laatasid ja jututubasid, hindasin varuosade hankimisvõimalusi ning hinnataset. Nüüd olen värskelt saanud 1963.a. Volga omanikuks ja suur soov on ärgitada lugejaid otsima üles ja taastama midagi meie tehnika ajaloost. Mööda Eestit sõites kujutlen suuri aitasid või lautu varjamas endas seismaunustatud vanu sõiduvahendeid, sest just maakohtadesse jõudsid lõpuks moest läinud vanurid nn. viimase omaniku autoks.
Kui küpses eas mehed hakkavad tegelema noorpõlve unistustega, peetakse seda keskea kriisiks. Saamata aru, et kui vanaemadele on antud väärikas võimalus “kasulikult” oma laste kasvatamisel omandatud oskusi rakendada lastelaste peal, tahavad ka vanaisad oma vaevaga omandatud oskusi taaskasutada. Selleks pakubki vanatehnika taastamine ühe võimaluse. Vaadake ringi oma töötubades! Seal on hulgaliselt unustatud tööriistu, abinõusid ja käsiraamatuid, mida me kunagi vajasime autode remondiks. Nooremad leiavad endale rohkesti eestikeelseid käsiraamatuid antikvariaadist. Nüüd on ju autode hooldus surutud teenindusjaamadesse, isegi garaazhis ei hoita neid enam. Sinna ongi paslik tuua üks vanasõiduk taastamiseks ja siis pole enam vaja õhtuti klõpsutada teleka pulti kanalilt kanalile või surfata internetis. Vana sõidukit remontides elame kiiresti oma kunagisse maailma uuesti sisse. Isegi remondiraamatu leheküljele jäänud õlise sõrmejälje tekkelugu tuleb silme ette.
Foto:volga.nl
Vanasõiduki muretsemine (hankimine)
Eestis on väga erinevate vanasõidukit taastajaid: velo, moto, sõidu- ja veoautode ning ka busside ja traktorite huvilisi. Igaüks saab ainult ise valida selle sõiduki, mis tema südame kiiremini põksuma paneb. Üsna selgelt on näha, et me teeme oma valikud lapsepõlve mälestustest ajandatult. Seega on üsna loomulik, et selliseks sõidukiks on mõni NLiidus toodetu. Pealegi on need veel kõige kättesaadavamad ja varuosi leidub rohkesti. Samas pole globaliseerumise ja teabe leviku juures enam haruldane, kui unikaalne sõiduk leitakse hoopis teisest Euroopa otsast.
Endale tuleb anda aru, mis eesmärgiga vana sõidukit soovitakse taastada. Osale tegijatele on eesmärgiks auto originaalkujul taastada, et taotleda autole selle töö tunnustuseks must registrinumber. Teised soovivad liberaalselt autot lubatud piires moderniseerida. Kolmandad tahavad autot hoopis tuunida ja mingi omaloomingulise ideeauto valmistada.
Foto:erakogu
Kuidas leida vanasõidukit? Tuleb oma soov kõvasti ja igal võimalusel välja öelda. Seda nii otseselt eakaaslastega kohvitassi taga vesteldes kui ka elektroonilisel teel suheldes (vanasõidukite foorumid). Ja ise tuleb lahtiste silmadega ringi käia. Analoogilisi autosid vaadates tuleb endale luua mingi kuvand otsitavast autost. Seda eelkõige sõiduki mudelist, seisukorrast ja hinnatasemest lähtuvalt. Kui vanasõiduki jäänused võib soetada isegi vanametalli hinnaga, siis väga heas tehnilises seisukorras autosse on pandud nii palju töötunde, et tema hind on uute sõiduautode omast kõrgem. Unelmauto peaks olema võimalikult originaalilähedane ja rüüstamata. Kui auto on ikka korduvate tehniliste “täiustustega” ja ümberehitustega tundmatuseni muudetud, siis selle taastamiseks peab olema tõsine põhjendus. Tavaliselt kõlbavad sellised ainult varuosadeks. Samas võib olla ka rikkumata, kuid mittekomplektse sõiduki taastamine aeganõudev. Iga puuduvat mutikat ja detaili tuleb ju hakata otsima. Peavarjuta jäänud “vanakestele” annavad surmahoobi ilmastiku kahjustused (päike ja vesi oma erinevates olekutes). Ilmastik hävitab kõige raskemini originaalkujul taastatava – polsterdusmaterjalid, tihendid, vaibad ja plastikdetailid.
Kuna taastatud sõidukiga on tavaliselt soov ka liigelda ja teda eksponeerida, siis peavad autol olema säilinud registreerimise dokumendid, mille abil on võimalik teha kindlaks sõiduki õigusjärgne omanik ja taastada ta registrisse.
Eeltoodust lähtuvalt oli minu unelmautoks kuskile kuuri alla seisma jäänud umbes 40.a. vana pereauto, mis pärast esimeste tõsiste tehniliste probleemide teket oli saadetud vanaduspensionile. Kujutlesin talle isegi algsed mustad slaavikeelsed numbrimärgid külge ja tehasevärvi peale. Tegelikkuses leidsin oma auto hoopis ühelt unustatud laoplatsilt romude vahelt, kus ta oli aastaid seisnud üleliigsena, pärast garaazhist ilmajäämist. Endisele omanikule oli ta muutunud tarbetuks koormaks, kes oli siiski teadlik tema väärtusest. Ka sellel autol olid peal algsed slaavikeelsed registrimärgid, sest teda polnud aastaid kasutatud. Mis sest numbrimärgist, aga auto oli komplektne, kuigi juba 44 a vana. Isegi kummid olid treilerile lükkamiseks piisavalt täis. Kõigi kaudsete märkide järgi oli ta olnud ühe pere kätes. Tema eluloo jälgi on plaanis talvel ajada.
Jätkub 10.12.08 veebikirjas
Ton Karlos. Noored Vihased Mehed
„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi…” Tuleb tuttav ette? Aga purukuiv „majutusettevõtete käibemaksutõus…”? Ei mingeid emotsioone? Üldiselt sellega on nii – mida rohkem raha riigikassasse laekub, seda rohkem avalikke hüvesid. Näiteks parke, raamatukogusid aga ka selliseid vahvaid asju nagu ökoloogiliselt puhtaid ühistranspordi vorme. Kes kahtleb, käige korraks Helsink`is ära. Teooria toimib.
Võib ka vastupidi. Kui juhtute elama maanurgas nimega Opposite Land, siis ütleme otse – näiteks kütuse käibemaksumäär ja selle tõstmine oodatud tulemusi ei too. Teoorias peaks olema autojuhtide maksustamise loogiliseks tagajärjeks järjest paremad teed, praktika annab aga aastakümneid tagasi asfalteeritud külatänavaid. Noh, ja siit edasi minnes, kes garanteerib, et hotellide maksustamisest tulu tõuseb? Nii keerulisele küsimusele oskab ainult oraakel vastata. Väga isiklikult kahtlen selles. Enne pannakse kurikuulsale Haabersti ringile ükskord foor, võimalik isegi, et mitu, kui et maksude tõstmine omanikuhuvi ja tööviljakust kasvatab.
Foto: kivisildnik.blogspot.com
Sellemõttes tüüpiline postsotsialistik ühiskond koos kõigi oma veidrustega. Vanades ja väärikates riikides reeglina nii ei tehta. Nagu ei ole ka seal kombeks spordiväljakutele korrusmaju ehitada. Tõsi, kui muutustest rääkida, siis – maailmamastaabis paistab mõnel üliriigil uus hingamine olevat. USA`l on ikkagi noor ja vägagi elujõuline riigipea. Popikoon, mitte poliitik.
Mis on ainult hea, ütleme kasvõi Roosevelt`i case`ga võrreldes. Muidugi, noorte ja vihaste meeste puhul kaasneb tavaliselt alati ridamisi sekeldusi seoses õrnema sugupoolega. Näiteks filminäitlejate või siis lihtsalt assistentidega. Aga see on osa asjast. Ja tihtipeale ei ole arusaamatuste juurpõhjused kinni mitte seikluses endas vaid asjaolus, et süsteem hakkab vastu.
Video: Youtube.com
Olete puutunud kokku organisatsiooniga, kus tooni annavad elujõulised mehed? Kui, siis organisatsioon nagu iga teinegi. Aga, harilikult ilmestab seda ettevõtmist tendents: teeme kõvasti tööd, siis pidutseme kõvasti. Seejärel teeme jälle kõvasti tööd. Ilmestab ka see, et tasu tehtud töö eest peab olema korralik. Genofondi, khmm, rikastamine on teatavasti on ressursimahukas tegevus. Ühesõnaga, elu veereb nagu hernes.
Et võrdlus täieline saaks, toon vastandina mingi tädikestest pakatava firma asutuse. Kõik on näo ees sõbrad. Ja seljataga vaenlased. Kõik kannavad kampsuneid. Kõigi kehaehitus on tugev nagu tuletõrjehüdrandil. Tööl erilist tulemust ei ole. Ei saagi olla, sest vähene energia läheb mitte intriigidele, mis on kaunis võõrsõna ja kätkeb endas salapära ja kirgi. Vaid lihtsale ja labasele, maakeeles öeldakse hästi: pusserdamisele. Lahti lasta tegelasi ei ole ka mõtet, no kust sa võtad uue, kes 500 euro eest kuus kohal käiks !? Hoiab vähemalt tooli sooja!
Päris elus sellist äärmuslikke organisatsioone väga tihti ei kohta. Kuid üks on selge – muutused ei ole mitte kusagil kerged tulema. Ja uus mees võiks töölaual hoida neoonkirja: „Lahtise autoga Dallases ringisõitmine keelatud!”
Ton
Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?
Eeva Kauba, InnoEstonia juht
Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning mis tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus- mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?
Innovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks. Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on ainult millegi teadusliku või keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.
Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala tipptegijalt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele„Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?“Marko Torkelli, Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor
Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski muutes nende elu lihtsamaks.
Andrew Grill, mobiilireklaami- ning turunduse evangelist
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”.
Franz Leberl, Microsoft Virtual Earth endine direktor
Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest, arenemisest kuni selle rakendamiseni. Märksõnaks on siin „rakendamine“ ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnedest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse.
Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad INNOESTONIA 2008 konverentsil, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning tihti võib olla tegu lihtsate, inimlähedaste lahendustega. Mis on Sinu, lugeja, vastus samale küsimusele?