• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab

Veebikiri

Töö! Töö? Töö: )

10/03/2008 By Veebikiri

Mis?
„Tööturg 2008” tutvustab erinevaid ettevõtteid ja samas annab võimaluse tööotsijal kandideerida huvitavatele ametikohtadele ja tehes end ja oma CV nähtavaks kõike seda ühes kohas,- Saku Suurhallis. Kohal on parimad spetsialistid kes aitavad CV koostamisel, peavad seminare tööle kandideerimise, tööintervjuuks valmistamise ja palju muu olulise kohta. Samas peetakse ka loengud tööandjatele.

Kuidas?
Erinevad pakkumised „Tööturg 2008”
• tööpakkumised täis- ja osalise tööajaga ning suvevaheajaks
• praktikakohad
• koolitusvõimalused
• karjäärialased nõustamised
• tööalased seminarid ja konsultatsioonid nii tööandjatele kui ka kõigile huvilistele.
Soovitav on kõigil messikülastajatel riietuda ametlikult, võtta kaasa piisavas koguses CV-sid ning olema valmis kohapealseteks intervjuudeks potentsiaalsete tööandjatega.

Messile oodatakse:
• spetsialiste, kes soovivad tutvuda tööturul toimuvaga ning saada informatsiooni karjäärivõimaluste kohta;
• mõneaastase tööstaažiga kandidaate, kes otsivad uusi väljakutseid ning arenguvõimalusi või soovivad alustada karjääri täiesti uuel erialal;
• üliõpilasi, kes soovivad rakendada oma potentsiaali ärimaailmas, andes oma panuse firma edule;
• õpilasi, kes otsivad tööd suvevaheajaks;
• inimesi, kes otsivad ajutist, osalise või täistööajaga ametikohta.

Kõigil tööotsijatel ja tööturule sisenemiseplaani pidavatel inimestel soovitan julgelt oma CV kriitilise pilgu üle vaadata, paras hulk eksemplare välja printida ning rõõmsal meelel suunduda messile endale tööintervjuud kokku leppima.

Elust enesest. Mida arvab eelmisel aastal messilt tööd otsinud Marju?

Külastasin eelmisel kevadel tööturumessi. Kuna otsisin sellel perioodil aktiivselt uusi tööalaseid väljakutseid uue töökoha näol, otsustasin reaalselt potentsiaalsed tööandjad üle vaadata ning näost-näkku suhelda. Kuna suhtlemisoskus on minu üks minu tugevamaid külgi, käitusin kohapeal aktiivselt, leidsin endale ka sobiva koha, kus 9-st 17-ni ennast proovile panna ning astuda sammukese lähemale eneseteostusele.

Kõigil tööotsijatel ja tööturule sisenemiseplaani pidavatel inimestel soovitan julgelt oma CV kriitilise pilgu üle vaadata, paras hulk eksemplare välja printida ning rõõmsal meelel suunduda messile endale tööintervjuud kokku leppima

Messi kohta täpsemalt :

Prl. Marve Kadastik, tel:6567068,

E-post: marve@eestiexpo.ee

Mess on avatud 29. märtsil kell 10.00 – 18.00 ja 30. märtsil kell 10.00 – 16.00 ning sissepääs on külastajatele tasuta. Siit avaneb PROGRAMM!

Rubriik:Töö Sildid:töö, tööturg

Persoon. Intervjuu AS Tridens tootejuhi Gerly Kedelauk`iga

10/03/2008 By Veebikiri

ind tuntakse märkimisväärselt aktiivse inimesena, kuidas Sa jaksad olla seotud niivõrd erinevate elutahkudega? Treeningud näiteks…
Gerly KedelaukJah, tõesti, lisaks oma põhitööle AS´is Tridens tootejuhina, teen teisipäeviti Riisipere Kultuurimajas lastele spordiringe. Eesmärgiga, et ka väikeasula lastel oleks võimalus sportlikult oma õhtuid veeta, kokku tulla ja eakaaslastega mängida. Lapsi vanuses 8-15 aastat on mul spordiringis pisut alla kolmekümne. Koos siis teeme teatevõistlusi, harjutame erinevaid pallimänge, näiteks…

……näiteks korvpalli, võrkpalli jne ning loomulikult ei saa heast trennist puududa ka üks rahvastepall. Lisaks käime igal vaheajal koos kusagil väljasõidul. Lastega olemisest saan energiat,nad on nii vahetud, siirad. Me saame väga hästi läbi, eks osati ka selleks, et meie vanusevahe on suhteliselt väike. Naudin oma teisipäevasid.

Emakas.ee, millega tegemist?

Tegemist on 10-ne aktiivse naisega, et kes on kokku tulnud, et aidata Eesti naistel oma tervise eest hoolitseda. Meie naisliikumine Naised Emakakaelavähi vastu MTÜ kannab sõnumit: Emakakaelavähk on välditav, küsi oma naistearstilt. Soovime tõsta teadlikkust emakakaelavähist ja selle ennetamise võimalustest ning teadvustada vajadust käia regulaarselt naistearsti vastuvõtul. Regulaarne günekoloogi juures käimine ja PAP-testi tegemine on üks lihtsamaid võimalusi.

Gerly Kedelauk

Kuna naised meie naisliikumises on mitmed tuntud inimesed, siis on meil märkimisväärne meediakajastus. Näiteks on meie naisliikumise patroon proua Kersti Kreismann, asutajaliikmed aga Reet Roos, Tiina Ristimets, Pille Minev, Heti Tulve, Herdis Ojasu jne.

Teeme uuringuid selgitamaks välja, kui paljud naised teavad emakakaelavähist ja selle ennetamisest ning jagame sellekohast infot läbi erinevate aktiviteetide. Paneme suurt rõhku ka väljaspool Tallinna elavate naiste teavitamisele. Näiteks eelmine suvi käisime kaasas Laulge Kaasa tuuriga. Meil tekkis soe suhe inimestega üle Eesti ja me kavatseme sel suvel tuuri korrata. Vahel saab ka tõsise töö juures nalja. Ükskord tuli meie telgi juurde Elvas üks meesterahvas. Ütlesime, et see telk on ainult naistele. Hetke pärast tuligi ta võidukalt tagasi, kübaraga naisterahvas käekõrval. ”Näe, tõin Teile oma daami”.

Teine projekt, mis äsja teoks sai, on Pilgrimi kirjastuse poolt välja antud raamatu ” Armastus, Meditsiin ja Imed” raames. Nimelt annetab Pilgrim iga müüdud raamatu pealt osa meie MTÜle. Samuti leiab raamatu vahelt naisliikumise järjehoidja.

Niiet, kellel huvi selle teema kohta rohkem teda saada, saab vaadata meie koduleheküljelt www.emakas.ee.

Aga elustiil ja sellega seonduv?

Elustiiliagentuuriga Deluxe ma palju seotud ei ole. Lihtsalt aitan oma sõbrannasid Maret Soomi ja Heti Tulvet, kes seda juhivad. Minu kanda on ka nende peagi valmiv kodulehekülg. Enne Tridensisse tööle tulekut töötasin projektijuhina kodulehekülgi valmistavas firmas. Jagan nendega oma kompetensi ja tootejuhina teen koostööd erinevate ürituste raames.

Ja e-valimised?

Koduleht www.e-valimised.ee sai alguse veidi rohkem, kui aasta tagasi. Nimelt sain kokku oma sõbra Elvis Pukkiga, kes hakkas rääkima, et riigikogu valimised on tulemas, aga adekvaatset infot ei ole. Kes kus kandideerib, kus hääletada saab, mis aegadel, kes mida lubab, näiteks, laste osas, hariduse valdkonnas jne. Nii lisandus meie mõttevahetusse veel 2 inimest Ramil Pärdi ja Kaido Viira, kellega me siis neljakesi alustasime www.e-valimised.ee tegemist. Kohtusime praktiliselt kõikide erakondade esindajatega, Vabariigi Valimiskomisjoniga ja tegime saidi ära. Taas panustasin mina oma eelneva kogemuse kodulehekülgede ja interneti turunduse valdkonnas. Eelmistel valimistel jäime veidi hiljaks, sest valimiskampaaniad juba kestsid kui oma saidi valmis saime. Hetkel aga ootab see koduleht uusi, sel sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi, et kõik huvilised saaksid kandidaatide, valimiskorra, valimisjaoskondade, lubaduste, uudiste ja loomulikult tulemuste kohta infot.

jahil
Joogimaailm? Mida teeb tootejuht?

See on eriti põnev maailm. Joogimaailm on mulle kirg, põnevus, lõbu ja töö käsikäes. Tootejuht vastutab oma toote käekäigu eest turul algusest kuni lõpuni, alates tegevuste planeerimisest kuni elluviimiseni. Töötan Tridensis Beam Global Spirits & Wine tootejuhina Eestis ja Leedus ning kokku on mul hetkel 10 suurepärast brändi. Peamised neist Jim Beam viski, Sauza tekiila ja Courvoisier konjak. Lühidalt on minu igapäevatöö sisuks turundus- ja müügiplaanide koostamine ning koos müügimeeskonnaga nende plaanide elluviimine. Selleks tuleb aga ühelt poolt tarnijaga, teiselt poolt klientide ja kõigi teiste tarneahela osadega aktiivselt suhelda ning nende kõigi tegevusi koordineerida. Lisaks pean olema pidevalt kursis alkoholi importi ja müüki ning reklaamindust puudutava seadusandlusega, konkurentide ning suuremate klientide tegevusega, läbi viima tootekoolitusi müügimeeskonnale, baarmenidele ja ettekandjatele, korraldama müügiedendusüritusi jne. jne.
See ongi see lõbusam osa minu tööst. Kuna Tridens paneb ka väga suurt rõhku oma meeskonnaliikmete ühisüritustele ja koolitustele, siis on loomulik, et üsna sageli tuleb osaleda mõnel õhtusöögil, koolitusel, konverentsil vms. sotsiaalsemat laadi sündmusel.

Foto: AS Tridens

Rubriik:Persoon Sildid:emakas.ee, Gerly Kedelauk

Intervjuu Uniquestay hotelliketi personalidirektori hr. Raul Leht`iga

15/02/2008 By Veebikiri

 Uniquestay on võõrkeelne nimi, mida see tähendab? Mis väärtusi see nimi endas kätkeb?

Uniquestay hotellikett asutati 2002. aasta märtsis selle ala tõeliste professionaalide poolt, kellel on rahvusvahelistest hotellidest pärinev müügi- ja turunduskogemus ning ka vastavad juhtimisoksused. Kuna selle kaubamärgi loojate näol ei ole tegu Eesti soost inimestega, siis sellise harjumatu sõnaühendi unique – unikaalne ja stay – viibimine taga peaks olema meie igapäevatöös väljenduvad väärtused nagu modernsus ja kõrgtehnoloogilisus, hea hinna ja kvaliteedi suhe, asukoht kesklinnas koos tasuta parkimisega, värskus ja puhtus, ohutus, usaldusväärsus, rahvusvahelisus, kiire ja mugav reserveerimine. Seega esmane eesmärk oligi selle kaubamärgi vastav positsioneerimine ja kinnistamine turul. Meie peamiseks sihtgrupiks on inimesed, kes on tulnud kas Baltimaadest või muudest naaberriikidest äri- või puhkusereisile ja kes otsivad majutusel head hinna ja kvaliteedi suhet. 

Positiivset vastukaja mõlema kategooria klientide poolt oleme me saanud majutushinna sees olevate lisaväärtuste nagu 24h tasuta internetiühendus ja LCD monitoridega arvutid, miniseifid ning kohvi- ja tee tegemise võimalus tubades. Samuti rikkalik buffee hommikusöök, jõusaal ja valvega parkla. Reeglina pakuvad hotellid neid teenuseid lisaraha eest või siis on mainitud mugavused vaid kõrgema kategooria tubades. Meil aga on need võimalused kõikides tubades ning lisatasu nende kasutamise eest ei kohandata. See ehk olekski meie põhiline eripära, mis ehk teenikski Uniquestay kaubamärgi auga kandmist.

Milliseid teenuseid pakute oma külalistele?

Kuna põhiliseks tegevuseks on majutus- ja toitlustusteenus, käib sinna juurde loomulikult ka konverentsiteenuste osutamine. Uuendusena on meil nüüd ka Hotelli Day-Spa koos paljude võimalike iluteenustega. Samuti on meil saunad ja väike jõusaal. Osutame ka transfeeriteenust oma Hotelli väikebussiga, mis on saanud samuti väga positiivse vastukaja.

Foto: Uniquestay Hotels

Kellele on suunatud cateringiteenus?

Cateringi teenus on suunatud nii era- kui ka äriklientidele. Meie spetsialistid, suhtudes äärmise lugupidamisega meie klientide kõrgetesse nõudmistesse ja ootustesse, muudavad sündmuse lummavaks tõelisuseks ja eksklusiivseks hetkeks täis unustamatuid maitseid. Unique Catering aitab valida parima variandi oma eesmärkide saavutamiseks arvestades kliendi eelarvet, hoolitsedes kõikide detailide eest ja muutes ürituse ainulaadseks. Praegu kuulub meie püsiklientide hulka nii välisriikide saatkondi kui ka koolimaju, mis annab ehk näite meie paindlikkusest.

Rääkides tööjõuturust, kas usute, et majanduse jahtumine toob kaasa töötajate juurdevoolu toitlustus-majutuse valdkonda?

Kindlasti toob üldine majanduse jahtumine kaasa tööjõu liikumise enam kitsikusse jäänud valdkondadest paremini pinnalpüsivatesse, kuid neid osapooli on täna veel raske ära arvata. Isiklikult muidugi loodan, et need tegevusalad, mida Uniquestay kaubamärk esindab, püsivad edukalt pinnal. Kindel on aga see, et majanduse jahtumisel, eristuvad tugevad tegijad ja see ei ole sugugi paha. Arvan, et iga ettevõtja hakkab enam väärtustama talle lojaalseks jäänud töötajat ning töötaja seevastu hindama inimväärset töökeskkonda ning seni juhtimisstruktuuris levinud formaalne hierarhia asendub nendevahelise partnerlusega. Loodan väga, et täna levinud tööandjate poolne töötajate üleostmine ning ka töötajate poolne “raharalli” pisut suuremat töötasu maksva ettevõtja juurde seeläbi ehk lõppeb.

Kas kutseharidussüsteem rahuldab Teie hotelli tööjõuvajaduse?

Pean tunnistama, et nii meie, kui ka paljud teised sama tegevusala esindajad ei oska meie kutseharidussüsteemi poolt pakutavaid võimalusi potentsiaalse tööjõu suunamiseks oma asutusse ära kasutada. Ega siin polegi peale iseenda kellelegi ette heita. Täna tundub, et koolid on paremad rajaleidjad ja otsivad aktiivselt kontakte, koolitavad praktikakoolitajaid jne. Hotellid, kes näevad praktikantides vaid ajutist tasuta tööjõudu ei püsi kuigi kaua atraktiivse praktikakohana ega ka tööandjana. Õnnelikud on aga need hotellid, kes on koolidele pikaajalised, aktiivsed ja professionaalsed partnerid. Sellele tasemele tahaksime ka meie jõuda.

Kuidas motiveerite oma töötajaid?

Peab rõõmuga tunnistama, et just sel aastal on meie juhtkond võtnud kindla suuna töötajate motivatsiooni tõstmiseks ning kogu hotelliketi personalipoliitika ülevaatamiseks. Kasutades pingevabamat madalperioodi meie tegevusalas, me sellega just hetkel tegelemegi. Lähikuudel viime läbi iga-aastase arengu- või tulemusvestluse, mille käigus selgitame ka individuaalsed motivatsioonieelistused. Niipalju võin öelda, et motiveerimise põhiline rõhk on suunatud töötaja enesearendamise võimaldamisele ja toetamisele. Sellele lisaks on ka rida nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonivahendeid, mis rakenduvad silmapaistva sooritusega töötajatele.

Mis on töötajate värbamise juures kõige keerukam?

Kõige keerukamaks teeb värbamise vast ebastabiilne olukord tööjõuturul, mis tavapärased värbamisreeglid kõik pea peale keerab. Teatud positsioonidele töötaja leidmine võib olla oodatust keerukam ning tihtipeale vähendatakse seetõttu kandidaadile esitatavaid nõudmisi, et üleüldse kedagi ametisse saada. See aga pärsib kindlasti kvaliteeti, mida vastavalt ametipostilt oodatakse. Loodan siiralt, et see on siiski mööduv nähe.

Mida peaks tegema, et noored väärtustaksid enim toitlustus-majutuse valdkonda?

Täna on paraku veel olukord, kus kutsevaliku ees seisvad noored inimesed ei näe selle valdkonna taga edukat karjäärivõimalust, korralikku palka ning väärikat tööd. Ühiskonnal ja meedial on sellise maine kujundamise juures alati suur roll. Kui näiteks Äripäevas tuuakse aastast aastasse ära palkade edetabel tegevusvaldkondade järgi, siis on majutus-toitlustus seal pea alati viimasel kohal, pangandus esimesel. Kes siis hakkakski seepeale õhinal pikka kutseharidusteed läbi tegema, et lõpuks kõige madalamalt tasustatud valdkonnas tööle asuda?! Irooniline on aga see, et pea kolmandik Eestis tegutsevatest ettevõtetest on lähemalt või kaudselt seotud turismiga ning toitlustus-majutus on selle alalhoiu lipulaevad.

 

 

Hea meel on muidugi tõdeda, et valdkonna maine paraneb pidevalt, sest tänu kõvale konkurentsile on tase erinevate majutus- ja toitlustusasutuste vahel ühtlustumas ning loomulikult ka tõusmas. Ma usun, et täna nõustuvad minuga pea kõik, et majutusteenuse käibemaksu alandamine riigi poolt oli sellele tegevusalale nagu vesi veskile. Investeeringud suurenesid ning ühtlasi ka deklareeritavad töötasud ning riigikassa läks seeläbi kenasti kopsakamaks, mitte vastupidi. Sama võiks Eesti riik näiteks Taani eeskujul praktiseerida ka toitlustusega ja ma ei näe küll täna põhjust, miks see peaks riigile ja ühtlasi ka valdkonna arengule kahjulik olema? Tubli töö on muidugi maine parandamise jaoks ära teinud ka kõik vastavad erialaliidud ja koolid ning nende tänuväärne tegevus jätkub pidevat tõusuteed. Oluline koht on kutsevõistlustel ja nende üha laiaulatuslikumal meedias kajastamisel. Aastaid tagasi ei olnud teles pea ühtegi vaadatavat kokandussaadet, nüüd on see aga pea iga endast lugupidava Eesti telekanali programmis sees ning saateid juhivad tõelised profid ning arvamusliidrid.
Seega ei oska ma küll täna väga innovatiivseid ideid meie tegevusala väärtustamise suurendamiseks anda, kuid olen kindel, et tänu võetud suunale ja nähtud vaevale me naljalt rööpast enam välja ei astu ning aeg tiksub ainult meie kasuks.

Lisainfo veebis: http://www.uhotelsgroup.com/et

Rubriik:Et cetera Sildid:Raul Leht, Uniquestay

“Külaline” esitleb: Ton Karlos – laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Kolumnist.

10/02/2008 By Veebikiri

Ilm on hukas. Ilma erilise naljata – midagi imelikku sünnib. Muidugi, majandusinimestel venib suu kõrvuni mõeldes küttekulude kokkuhoiule. Aga kui kaua see lai naeratus seal püsida saab, on omaette küsimus. Lähemalt uurimist väärt.
Nimelt – mõelge korraks – on Veebruar ja väljas SOOJA rohkem kui neli kraadi celciuse järgi. Ja nii iga päev. Peaks aga olema…. Noh! Noh?! Esiisade aegu oli talve südames külma tõenäoliselt kraadi miinus kakskümmend. Ja hanged nabani. Meil on elu aga edasi läinud, väljas sajab pladinal ja armunud suudlevad vihma käes : )

Muidugi on mõnus elada keskeurooplase kombel. Klaasid akende ees on ühekordsed. Talveriideid vaja ei ole. Talvekumme autole ammgi mitte. Kütusemüüjad inisevad natuke, et talvediislit ei osta keegi. Aga neil on kogu aeg paha. Siin on asi rohkem turundusloogikas. Mõelda, palju fossiilset kütust müüa saab siis, kui igamees mopeedi ostab. Ja hapnikumaske kõigile. Vägev!

Ainuke küsimus mis tõuseb – kas nii jääbki? Või on midagi veel ägedamat oodata? Liivatorme näiteks? Sinnamaani on aga pidu, kui mitte öelda: LETO SVET

Lisaks veel – kellele eelnimetatud jutt segane tundus, teie jaoks see link SIIN

Rubriik:Et cetera Sildid:Kolumn, Ton Karlos

Kolumn. Haloo, Suur Vend !?

10/02/2008 By Veebikiri

Alles see oli, kui laineid lõi isikuandmete kaitse seadus. Õigem öelda, selle muudatus, mille tagajärjel just vanemaealiste seas popp raadiotervitus üleöö illegaalseks osutus. Esimesel korral võib sellest keisist jäädagi mulje, et ametnikust inimestel on juhtunud kollektiivne õnnetus seoses seentega. Sest miks muidu peaks ruineerima 40 aastat vana tava?

Aga asi on huvitavam. Nimelt ütleb muldvana kõnekäänd – kahte head korraga ei saa. Rääkides ühiskondlikus võtmes, kõik E ja M lahendused on head. Aga kui turvalised kasutaja jaoks? Ja mis puutub siia raadio, mille Marconi leiutas issanda aastal 1895? Puutub küll! Kirjatundjad teavad nimelt rääkida – infoühiskond on eriline selle poolest, et saades vastu turvalisust, anname ära privaatsuse.

Öeldes teistmoodi – võib juhtuda, et Suur Vend on perekonnaliige ka siis, kui koos elavad ainult kaks veendunud vanapoissi, kes isegi kassi ei pea.

Tehes väite praktiliseks – irriteeriv küsimus, kas tööandja võib lugeda töötaja e-kirju ? Üheltpoolt, just nagu ei tohiks – põhiseadus ei luba. Teisalt – kelle omad on töövahendid? Ja lõpuks, kuidas sellest üldse aru saada, et mingi jupijumal su kirju loeb?

Siinkohal tekib võimalus huvitavaks inimkatseks. Saata kiri. Tõsi, saajat peab valima, vastasel korral võib väita, et tegemist tõestatud ebalojaalsusega. Nii võikski kasutada vana head Muhvi tehnikat ja iseendale kirja saata. Mõne luuletuse näiteks. Mõne Pedro Krusteni liigutava luuletuse, näiteks. Kui tsensorihakatis vähegi intelligentne juhtub olema, siis peaks ta järgmistel päevadel vihast sinetama. Ühseõnaga, eristuma muust massist.

Teine variant on korraldada kirjavahetus nii, nagu iga mõistlik äriinimene seda teeb. Tähendab, kasutades isiklikku kommunikatsioonivahendit. Ja võõras serveris oma korrespondentsi lihtsalt mitte avades.

Tulles aga algusesse tagasi – midagi peab muutuma, sest identiteedivarguses on midagi märkimisväärselt vastikut.

Iseette küsimus – kuidas siis?

Ton

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:lemmikloomade lemmik. Kommunist.Kolumnist., leskede lohutaja, Ton Karlos. Laste sõber

Toit. Inglise köök, karriga munad

10/02/2008 By Veebikiri

Retsept:

4-6 inimesele
12 muna
1 suur sibul, hakitud
50g võid
1 tl karri pulbrit
568 ml puljongit
142 ml koort
1 tl maisijahu
Soola

Kastmeks  praadida võis hakitud sibul kuldpruuniks. Sega juurde karri pulber ning lisa puljong. Keeda  tasasel tulel pool tundi kuni vedelik on vähenenud. Sega koor maisijahuga ja lisa kastmele kuni kaste on paksenenud. Maitse ja lisa soola kui vaja. Kõvakskeedetud munad lõigata pooleks ja  lisada munad kastmesse. Serveeri kohe keedetud riisiga.

Rubriik:Et cetera Sildid:inglise köök

Kolumn. International Man of Mystery

10/01/2008 By Veebikiri

Nii kiiret ja kummalist aastavahetust ei mäletagi nagu. Kiiret selles mõttes, et kohati tuli lumi maha ja sellega ei ole ma harjunud. Kummalist aga sesvõtmes, et jõuluaeg on traditsiooniliselt päkapikkude aeg. Noh käivad öösiti mingid tegelased ja on sellised toredad.

Foto: jimbeam.com

Paitavad magajatel pead ja pistavad sussi sisse kingitusi. Mida sa veel oskad tahta? Tegelikult ei oskagi – kuid neis asjus peab ikkagi tähelepanelik olema. Esiteks – nagu me turufundamentalistide teostest teame : tasuta lõunaid ei ole olemas. Teiseks, alati võib mõni erand kui mitte viga ette tulla. Et, mine sa tea, äkki keegi halvasti motiveeritud päkapikk pissib hoopis sussi sisse? Või toimub saneerimine ja saadavad eelnimetet väiksed vahvad tegelased arve? Päkapikuteenuse eest. Traditsioonid traditsioonideks, kõik see on ikkagi kangesti lahtine. Kuigi,  ühes tõi eelmise aasta lõpp õnneks ka selgust.

Video: youtube.com

Organisatsioonides, see on nüüd katse-eksitus meetodil kinnitust leidnud, ei käi mitte lihtsalt päkapikud, vaid kohvriga päkapikud. Miks just kohvriga, jääb selgusetuks – loogiliselt võttes on päkapikud  pisikesed. Ja eripäkapikkude jälgimistehnika peaks olema samuti selline tilluke-tilluke. Aga ju siis sai seekord salasilm kummutiks kujundatud.

Muide, aastaalgus toob samuti üllatusi. Esiteks paistab kohtusüsteem olema sarnane koolisüsteemiga, – peale põhifunktsioonide on veel muid sotsiaalseid funktsioone. OK, kooliga on lihtne – kui õppida ei viitsi, las siis see tegelane istub parem soojas toas kui et õues lampe lõhub. Vähemalt saab mõistlikku tegevust.

Vahe näibki seisnevat vaid asjaolus, et sellest teisest süsteemist sooja ruumi ei satu naljalt kedagi. Küll tagab aga kohtusüsteem tüki tegemist kõigile, kes õigusemõistmisega seotud. Alates sulerüütlitest ja lõpetades paragrahvikrahvidega.  Poliitikutest rääkimata. Kuidas siis muidu seletada, et va punni-vinniline Ralli-Joosep liiklusest mitte kuhugi ei kao? Kui vanemaks saab, võib teda sedasi ju rahumeeli ja igati õigustatult Surma Kutsariks kutsuda?

Foto:aceshowbiz.com, video:youtube.com

Selline matemaatiline mõttekäik seletab ehk ühtlasi ka  asjaolu, et Pronksiöö kvartett (kapell on vist palju öeldud), vaatamata kõigile korraldatud sigadustele, isegi tingimisi karistust ei saanud?

Muide, Heete on ametis tagasi. Noh, küll Herman ka tuleb. Mis mõtet on täies elujõus inimest kinnimajas hoida? Mõelge kui palju ta võib ühiskonnale veel anda? Kui palju tuliseid vaidlusi võib pidada teemal õigus-õiglus? Ja kui Immanuel`i tsiteerimine juhtme kokku ajab, saab ju igamees  linnapeal alati natuke lagastada? Kohtunikule aga seletada, et olen selline vahva, ainult ühte keelt kõnelev, kakskeelsust nõudev internatsionalist ja  tahtsin tšutt-tšutt nalja teha?

Ton

Rubriik:Et cetera Sildid:Kolumn, Ton Karlos

Majandus. Tööealiste arv on vähenemas

05/01/2008 By Veebikiri

Hoiatusi majanduse jahenemisest on kohalikus meedias viimase veerand- või poolaasta jooksul avaldatud mitmeid, harilikult seonduvad need ehitusbuumi möödumisega. Samuti annavad tooni kirjutised milles tuntakse muret tarbijate üldise kindlustunde vähenemise pärast. Kas see kõik päris nii on, nagu üks ehk teine ajakirjanik või finantsinstitutsioon arvab olevat, on omaette teema.

Küll hakatakse avalikkuses järjest enam, seda rääkides makromajanduslikust aspektist, muret tundma rahvastiku vananemise ja vähenemise pärast. Taolise tähelepanu tuumaks on asjaolu, et kuni aastani 2050 näitavad kõik prognoosid rahvaarvu järjepidevat vähenemist. Ja murdepunkt, mil rahvastikuarv vähenema hakkab ongi käes – elame aastal 2008. Täpsemalt, kui siiani valitses põud tööjõuturul seoses EU tööjõuturu avanemise ja kutsehariduse vähese väärtustumisega ühiskonnas tervikuna, siis siitmaalt on võimalik rääkida kroonilisest lihttööliste puudusest. Tõsi, ka Iirimaal tekkis eelmisel kümnendil, mil majandus kasvas 11% aastas, terav vajadus lihttööliste järgi. Selles mõttes on tegemist analoogiaga. Erinevus seisneb vaid asjaolus, et kui siinmail lahendada vajadus töökäte järgi võõrtööliste impordi abil, ei tooks see ühiskonnale tervikuna olukorra lahenemist. Pigem vastupidi, taoline ettevõtmine sarnaneks kuradi väljaajamisega peltsebuli abil ja probleemid pigem algaksid.

Vaadeldes lähiajalugu, võib päris kindlasti väita, et erineva kultuuritausta ja ajalookäsitlusega inimeste, kes lisaks kõigele elavad oma maailmas ehk meediaruumis , lõimimine ühiskonda läheb maksumaksjale ehk meile kõigile kordades rohkem maksma kui kutsehariduse, eeskätt kutseliitude väärtustamine.

Tulles tagasi rahvastiku vähenemise juurde, siis “Külaline” arvab: muretsemiseks ei ole põhjust. Eesti ajaloos kõige mustem aeg oli pärast Põhja- ja Liivi sõda, ning see elati üle. Tõsi, toona ei teatud ka midagi sissetoodud tööjõust ja heaoluühiskonnast. Nii, et tänasel päeval sõltub see, mis keeles siinmail aastal 2050 räägitakse, paljuski valikutest, mida teevad nüüd ja tulevikus kohalikud tööandjad ja töövõtjad.

Rubriik:Majandus Sildid:eesti rahvastikuprognoos

Campari

05/01/2008 By Veebikiri

Katri Teller

Toode. Campari on rubiinpunane ja aperitiivne, ehk isutõstev jook, mille nime leiab iga vähegi endast lugupidava restorani joogikaardilt. Enim juuakse Camparitilt segatult apelisinimahlaga – kuid mitte ainult. Nii kuulub ta ka ilmakuulsa kokteili “Americano” koostisesse. Ja päris andunud fännid joovad Camparit tihtipeale lihtsalt jääl (on the rocks), või pikendatult näiteks soodaveega. Kuuludes viimaste hulka, uurib “Külaline” Katri Teller`ilt, Campari tootejuhilt Baltimaades, millega tegemist.

Rääkides mis on aperitiiv, tuleb märkida et sõna ise (itaalia keeles: aperitivo) pärineb ladina keelest ja tähendabki sõna-sõnalt avajat. Just sellena on jook algselt mõeldud – olla isutekitajaks ja ühtlasi kergendada seedimist. On väidetud, et aperatiivi mõiste tekkis juba muistses Egiptuses, kuid selle kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid. Tõenäolisemalt juhtus see siiski 1786-ndal aastal koos vermutite saabumisega Itaalias, mida siis aperatiivina pakkuma hakati.

Tänapäevases mõistes ongi aperitiivi ülesanne tekitada söögiisu ning valmistada kõhtu ette toidu saabumiseks – olles seedimise stimulaator oma pisut, mõrkja, vürtsise ja hõrgu olemusega. Just retseptuuris sisalduvate ürtide, nagu näiteks emajuur, hiniin, artišokilehed või heinputk, stimuleerivad sapi eritumist sapipõiest, mis aitab seedida ka siis, kui süüakse liiga palju. Alkohol omakorda tugevdab ürtide mõju. Taolist jooki kutsutakse ka teisiti – bitter. Kõige tuntum bitter (Itaalia keeles amari) ongi Campari.

Ajaloost. 1828 aastal sündinud Gaspare Campari oli kuni 14 eluaastani jookide valmistaja (maitre licoriste) õpilane Turinis. Aastal 1860 asutas ta Milaanos firma Gruppo Campari ning pidas Milaano katedrali, Duomo, ees väikest kohvikut. Avanud peatselt ka teise müügikoha, mille nimeks sai Cafe Campari.

Tootmine. 1904. aastal avati esimene suur tehas Sesto San Giovannis, Itaalias kelle omanikuks oli Davide Campari kes oli Gaspare Campari noorem poeg ja isa mantlipärija.

Kuigi tänapäeval tuntakse mõrumaitselist punast Camparit, oli algselt tootmises ka kollane, magus jook. Campari valmistamise retsepti hoitakse tänini perekonna valduses ja saladuses. Ainukene kes teab retsepti on Campari Group´i tänane president Luca Garavoglia. Igal nädalal valmistab ta koos kaheksa abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. Nii palju on teada, et Campri rubiinpunane värvus on looduslik ning seda valmistatakse Lõuna-Ameerika kaktusesööja putuka kuivatatud kehadest.
Seda suurepärast jooki saavad täna nautida rohkem kui 190-ne riigi rahvad maailmas kuid kõige enam on Campari “usku” itaallased ja brasiillased.

Retsept, mille järgi Camparit valmistatakse, on tänini perekonna valduses ning hoitud kiivalt salajas. Igal nädalal valmistab Campari Group´i president koos tehnilise direktori ning 8 abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. President on ka ainus isik, kes kogu retsepti teab.

Kuidas serveerida? Võimalusi on mitmeid, alates päris lihtsast jääga serveerimisest ja lõpetades noobli noobli kokteili, näiteks Campari Margarita`ga.

Margarita

Campari Margarita
2 cl Campar`it; 2 cl Cointreud;1 cl laimi mahla; dash (mõni tilk) suhkrusiirupit.Valmistamisviis – raputamine. Kaunistuseks ruhkruring klaasiäärel. Serveerimisklaas – kokteiliklaas.

Americano

Selle ja mitmete teiste tuntud jookide, mida Camparist tehakse, retseptid leiate kui avate veebilehe www.campari.ee.
Kui soovite aga JÄLGIDA, kuidas neid kokteile valmistatakse, avage campari.com aadress, täpsemalt: www.campari.com

Siinkohal kõige fännimatele Campari joojatele ka kaks hästituntud reklaamiklippi:

Lisainfot:

Veeb: www.campari.com

 

Rubriik:Et cetera Sildid:amricano, Campari, Katri Teller

Schengen

05/01/2008 By Veebikiri

Esimeseks ja oluliseks põhimõtteks on isikute vaba liikumine, mis pikemas plaanis peaks ühtlustama nii EL`i töö- kui ka (sise)turismi turgu. Nimelt toimub piirikontroll vaid ühise viisaruumi välispiiridel. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile tõestama reisi eesmärgi, samuti tarvidusel kinnitama rahaliste vahendite olemasolu. Mis omakorda ei tähenda, nagu võiksid liikmesriikide kodanikud passist loobuda. Passi või ID kaarti tuleb reisides siiski kaasa kanda, sest ametivõimudel on õigus isikut tõendavaid dokumente kontrollida. Nimelt elab EL`s ligi 500 miljonit elanikku ja välisriikide kodanikele võidakse viisa väljastamisest keelduda, juhul kui viisataotleja on kantud sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle.

Huvitav on teada: Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisa ei kehti, kuid küll avab tee Monaco Vürstiriiki.

Mida toob Scengeni viisaruumiga liitumine kaasa Eesti turismiärile? Loodetavasti käibe kasvu ja uusi koostööpartnereid.

Rubriik:Et cetera Sildid:Schengen

  • « Go to Previous Page
  • Go to page 1
  • Interim pages omitted …
  • Go to page 100
  • Go to page 101
  • Go to page 102
  • Go to page 103
  • Go to page 104
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Vaikimine kuld?
  • PÖFF 19, teine osa
  • Kooresed kanakintsud šampinjonidega
  • Natuke PÖFFi
  • suletud uste taga
  • õhtu. kodutee
  • 5 minutit reede õhtust
  • uste vahelt läbi
  • novembris alati väsinud hani
  • digi teine külg

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn kolumnist Koolitus majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine rentimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Copyright © 2019