Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Liköör, jook nagu …. 2 osa

By

Varasemas artiklis oli juttu tsitrus- ning ürdi- ja maitsetaimede likööridest. Viimaste juurde jäimegi, rääkides Chartreus`est. Jätkates siit, tuleb tõdeda, et tegemist on tõepoolest fenomenaalse joogiga, mille taustaks on tänaseks juba 900 aastat tegutsenud mungaklooster. Eraldi väärtus on retsept, mille marssal d’Estrées Chartreuse munkadele andis. Kusjuures retsept on tõepoolest saladus, mida teavadki ainult kaks munka.

Saladuseks ei ole aga see, et liköör ei sisalda kunstlikke värvi- ja säilitusaineid. Serveerida soovitatakse (rohelist) Chartreuse aga võimalikult külmalt, isegi jääl. Muide, üks omapärasemaid Chartreuse põhiseid kokteile The Screamig Lizard (eesti keeles: Kisendav Sisalik ) koosnebki kahest osast rohelisest Chartreus`est ja ühest osast tekiilast ning võimalikult paljust jääst.

Foto: chartreause.com

Siinkohal oleme teinud tänamatu apsu. Nimelt oleme oma senistes tegemistes mööda libisenud ülituntud tsitruslikööridest, näiteks Blue Curacao või Cointreau, andmata mitte ühtegi kokteili või segujoogi retsepti.

Foto: cointreau.com

Parandame selle vea siin ja praegu. Rääkides näiteks Cointreau`st, tuleb selle 150 aasta vana likööri puhul esimesena pähe kokteil nimega Cosmopolitan. Seda roosakat jooki valmistatakse 1-2-3 põhimõttel, mis tähendab, et tootja andmetel võetakse: 5 cl likööri; 3 cl jõhvikamahla; 2 cl sidrunimahla. Kuidas aga Cosmopolitan`i osised kokku panna, seda soovitame jälgida videolt, milleks klõpsake klaasile : )
Blue Curacao puhul peaks aga kõneks võtma Blue Lagoon`i nimelise segu. Koostis: 1 osa vodkat, üks osa Blue Lagoon`i, pikendajaks sidrunimaitseline magus karastusjook ehk limonaad.

Jätkub 10.02.09 veebikirjas.

Kuidas katta lauda? 2. osa klaasid

By

Eraldi põhimõtted kehtivad klaaside ladustamisel, samuti hooldamisel. Nii veider kui see ka esmapilgul ei kõlaks, puhtaid, st kasutamata joogiklaase hoiustatakse suue allapoole. Põhjuseks lihtne asjaolu, et nii ei satu tolm sinna sisse.

Võtteks jutuks aga joogiklaaside jaotused võib kergesti segadusse sattuda. Nimed on kõlavad: highball, lowball, gobler, wine glass…

Foto: flickr.com

Nagu ka kurat ei ole nii hirmus kui paistab, ei tasu ennast kõlavatest nimedest heidutada lasta. Nimelt tuleb just joogiklaaside juures eriti lihtsalt välja põhjus-tagajärg seos. Ehk teisisõnu – jaotused on loogilised. Küll võiks kindluse mõttes läbi teha EHRA Kiirkoolitus`e e-kursused. Need ei ole kallid, pealegi saab kursused läbida endale sobival ajal ja kohas.

Tulles aga joogiklaaside jaotuste juurde tagasi – põhimõtteliselt saab klaasid jaotada kuju järgi:
a)    jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b)    jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Eelnimetatud jaotus on tinglik, sest näiteks alloleval pildil paiknev klaas on ainuõige viski serveerimiseks nii Šoti klubis kui püstijalapeol kus osaleb tuhatkond inimest:

Seevastu arvamused ideaalsest veiniklaasist on erinevad: mõned põhinevad arukatel gastronoomilistel printsiipidel, mõned folklooril. Näiteks olid reinveini klaasid tumedad ja oksüdeerunud, samuti nägi traditsiooniline pruun ornamentidega kaetud jooginõu römer välja toekas ning paksupõhjaline. Samuti ei ole veini klaasi kuju sugugi juhuslik – see on tuletunud antiiksest karikast.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Time to say goodbye!

By

Pealkirja ei tohiks võtta dramaatiliselt. Seda päris mitmel põhjusel, esiteks juhi lahkumine/vahetumine, pean silmas planeeritud lahkumist, on osa normaalselt toimivast tänapäevasest organisatsioonist. Teisalt peab arvestama nüanssi, et presidendiks, eriti asutajapresidendiks olemine on eeskätt teadmusjuhtimislik, eestvedamislik protsess. See tähendab – õigeaegne liidri vahetumine on osa protsessist. Kolmandaks, olen teinud läbi kõik etapid nooremkelnerist kutseõpetajani ja isiklikus plaanis on mänguruum minu jaoks lihtsalt liiga väikeseks jäänud. Ühesõnaga, tegemist ei ole frustatsiooni, läbipõlemise või huvipuudusega. Tegemist on sammuga, mis kõigi eelduste kohaselt muudab Liidu avatumaks, paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks.

EKEL?
Kui me võtame kokku, mis kolme aasta vältel, mil. Hr. Koppa eestvedamisel algatustoimkond moodustus, välja on tulnud, siis ei ole seda lihtne teha. Nimelt, vaadeldes protsesse ülevalt alla, jääb eeskätt juhtidele petlik mulje, et kõik on hästi või koguni ülihästi. Liidu liikme seisukohalt võib pilt olla jällegi liiga staatiline. Siinkohal oleks hea lihtsalt retroperspektiivis fakte loetleda:

• võistlused “Noor Teenindaja” 2006 – 2008;
• võistlused “Aasta Kelner” 2006 – 2008;
• teabepäev Palmses;
• teabepäev Tallinna Ettevõtluspäeval;
• veebileht www.kelner.ee ja selle galerii;

Võistlusi korraldavad paljud kutseliidud. Teabepäevi tõenäoliselt ka. Küsin aga teisiti – kui mitu kutseliitu on oma esimestel tegevusaastatel kutseeksamid käivitanud? Rääkimata võistlustest. Ja kui mitmel neist on oma häälekandja?
Lisaks, kolm aastat ei ole lühikeses ega pikas perspektiivis mingi aeg. Seda kas personalipaigutus, sh tööülesannete ja prioriteetide jaotus esimese juhatuse sees õigesti on tehtud, näitab alles lähemad 5-10 aastat.

Valimine
Tähele tasub panna, me ei vali presidenti. Valime juhatust. Just see, kui teo- ja algatusvõimeline juhatus on, samuti juhatuse liikmete emotsionaalne tasakaalukus, on faktor mis Liitu edasi viib. President on aga ei rohkem ega vähem kui üks kolmest juhatuse liikmest, kelle ülesannetes on organisatsiooni esindamine. Tõsi, vaadates korraks suurde poliitikasse, siis Eestis näib kombeks olevat, et just välissuhtlusega tegelevatest ministritest saavad riigipead.

Hea meel?
Siiralt hea meel on mul selle üle, et Liidul on olnud tõeliselt head ristivanemad ehk algatustoimkond. Usun, et Liidu tulevikus annab pikalt tunda asjaolu, et aastal 2006 kogunenud algatustoimkonna kõigil seitsmel liikmel oli juhikogemus ja 80% neist olid kõrgharidusega.

Mis ei tee head meelt?
Juhtimine on liialt juhatuse keskne. Juhatuselt oodatakse korraldusi ja käske. Ja kui nimme jätsin sellise võimatult lihtsa asja, nagu peo korraldamine liikmete enda teha, siis tulemust ei olnud : (

Tänapäev
Meil ei ole võlgu. Meil ei ole pikaajalisi kohustusi. Meil on väljakujunenud kindlad toetajad. Järelikult majandussurutis mõjutab meid täpselt nii palju kui palju liikmed soovivad/saavad liikmed olla, ehk tasuda liikmemaksu.

Ohud

Eksisteerib kolm suurt ohtu:

• klannistumine, Eesti on väike, kujutage vaimusilmas, kui domineerima hakkaksid näiteks mingid X astmes  sugulased, ütleme näiteks Ruhnu saarelt;

•  muutumine ametühinguks, kommentaarid ilmselt on liigsed;

• mõne toote või teenusega turule tulemine. Kui tänane Liit on olemuselt neutraalne, st meil ei ole vaenlasi, siis mistahes teenuse turule toomine muudaks olukorra kardinaalselt.

Võimalused
Ettekandja-kelneri elukutse on ilma tulevikuta elukutse. Ilma hariduseta võib töötada ülesse ennast keskastmejuhiks. Siis aga areng katkeb, sest haridust hakkab nappima. Ja paljud andekad inimesed vahetavad eriala. Selle asemel, et töötada edasi valdkonnas, mida nad hästi tunnevad. Ühesõnaga, muutmaks olukorda, st teha karjääri või alustada oma äri on  vaja teadmisi, mida saab aga kõrgkoolist. Just koostöö koolidega, eeskätt rakenduskõrgkoolidega ongi võimalus muutuseks.

Tulevik
Siin on kaks asja – esiteks kõik see, mida saab teha heast tahtest on tehtud. Selleks, et nüüd kvalitatiivselt edasi minna, on vaja eelarvet. Olgu selleks siis kutsestandardit loomine, kutsekindluse parendamine, kelneri elukutse tutvustamine, rahvusvahelised kontaktid, võistluste arendamine, teise taseme eksami väljatöötamine, mainekujundus kui selline jne. jne. Lisaks olen seda meelt, et Liidul peaks olema palgaline ametnik, kes tegemisi koordineerib. Siinkohal võiksid minu arvates koopereeruda kõik teenindusala kutseliidud ja palgata ühe inimese, kes masinavärgi käigus hoiab. Dogmaatikutele, kes võtavad kopsud õhku täis ja hakkavad puhuma mullikesi liigsest bürokraatiast, võiks vastata selle sama Murphy seadusega, mis sedastab: „Mitte millestki ei saa midagi!“.
Teiseks, pelgalt võistlused ei vii edasi. Kui kutseliit suudab oma tegutsemise ajal ainult võistlusi genereerida on see degenereerumine. Selleks, et ühiskondlikus plaanis kutse, kui sellise, väärtustamise suhtes midagi muutuma hakkaks, on veel ridamisi muid väljendusvorme. Näiteks õpikud. Näiteks seminarid. Näiteks plaanipärased avalikkussuhted. Milleks arusaadavalt on vaja eelarvet.

Lõpetades
Soovin tänada kõiki kes on andnud oma panuse Liidu tegemistesse!

Eriti tänan:
Reelikat, äärmiselt suure panuse eest kutseeksamite ja võistluste käivitamisel;
Kristit, kiire, professionaalse  ja ülitõhusa abi eest juriidiliste võtmeküsimuste korraldamisel;
Argot, jõulise tegevuse eest Liidu loomisel ja arendamisel;
Allanit, arenevate välissuhete ja paljude korralduslike probleemide lahendamisel;
Margitit, tänuväärse töö eest Liidu sekretärina

Valdo Vokksepp
Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit (EKEL)
president 2007-2009

Vana Volga taassünd, 3. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Autot tuleb taastamise protsessis küllalt tihti teisaldada, mis vajab ka toimivaid pidureid. Avastamisrõõmu sain siit küllaga. Alates suurepärases olekus pidurisilindritest, mis osandusid probleemideta ja lõpetades siiani toimivast Volga kauplusest Tallinnas, kus on saadaval enamik vajalikest tihenditest.

Foto: flickr.com

Auto osandamine
Ühel päeval tuleb ikkagi hakata oma autot lahti lammutama, nagu teemantit tuleb lihvima hakata, et briljanti saada. Minu eesmärgiks on kõigepealt taastada auto algupärane välisilme, et temaga oleks võimalik suvel sõita. Salongi uuendada ja auto põhja korrosioonitõrjet on võimalik hiljem sõltumatult teha. Osandamisel on kõige tähtsam minimaalselt ise kahjustada ja lõhkuda säilinut. Segaduse vältimiseks peab kõik osad panema kastidesse ja karpidesse mingi süsteemi järgi. Mina olen jaganud auto 4ks sektoriks: parem esimene, parem tagumine, vasak tagumine ja vasak esimene sektor. Iga sektori jaoks võtan paraja kasti või mitugi, millesse panen detaile, tihendeid ja kruvisid väiksematesse karpidesse või kilekottidesse pakituna. Võimaluse korral keeran poldid oma pesadesse tagasi või seon ühte kimpu maalriteibiga ja kirjutan markeriga päritolu peale. Suuremad detailid viin isegi laka peale või riputan üles seintele, et nad remonditööde käigus vigastada ei saaks.

Foto:volga.nl
Vanad autod on koostatud poltliidetega ja kõik lahtivõetavad detailid tulevad eemaldada. Minul on selles osas ääretult vedanud, sest enamik polte on võtmetega avatavad, kuna vana peremees on neid enne kinnitamist määrdega kaitsnud. Sellegipoolest puhastan ma kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lasen aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vanad soonega kruvid saab turvaliselt avada puurivända otsa kinnitatud lapikkruvikeerajaga või impulss trelliga. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestada. Alati peab endale aru andma, mida tuleb säästa ja mida saab kergemini asendada. Läbi roostetanud plekkdetail on õigem kettaga küljest lõigata, et vältida naabrite vigastamist.

Erilist rõhku tuleb panna elektriohutusele. Tavaliselt ei eemaldata autolt elektrijuhtmestikku, vaid ainult elektritarbijad. Seetõttu tulevad kõik lahtised juhtmeotsad isoleerida ja markeerida, et vältida lühist. Juhtmekimbud on soovitav kinnitada ohututesse kohtadesse ja kergestisüttivad riidest kaablisukad tulevad kaitsta sädemete eest.
Kui mingil põhjusel klaase ei eemaldata, siis tulevad nad kaitsta ketaslõikuri sädemete ees, mis on klaasi pinda sööbiv sulametall.
Lõpuks saadakse ratastel toorkere, mis heal juhul isegi sõidab. Siis on aeg otsida välja kaabitsad, terarharhad (-kettad) ja alustada rooste ja lahtise värvi eemaldamist. Auto osandamise käigus saabki täpselt selgeks, millised detailid tulevad kindlasti vahetada ja milliseid tasub taastada. Hea on koostada nendest nimekiri, mille alusel laatadelt ja foorumitest puuduvat otsida.

Intervjuu mobiilireklaami- ning turunduse evangelisti Andrew Grill`ga

By

Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews

Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.

Foto: innoeurope.eu

Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.

Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.

Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.

Kust algab innovatsioon?

Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.

Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?

Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.

Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?

Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.

 

Liköör, jook nagu…

By

Mis sunnib inimesi kangete jookide kibedat maitset varjama? Jah, muidugi, kibe on vastik. Aga eks siin peitub ka pisike annus uudishimu – kuidas teha joovastav jook nii, et maitse oleks suurepärane ? No muidugi, alati võib kokteile segada. Aga võib ka mitte.

Foto:cointreau.com

Üldiselt on likööride klassifitseerimine vähe tänuväärne tegevus. Seda sellepärast, et erinevusi on palju ja ühist nimetajat keeruline, kui mitte võimatu leida. Teisalt ei pidavat kurat olema ka nii hirmus kui paistab. Nii,  et teeme algust. Kui juhtub, et Hea Lugeja siinkirjutatuga nõus ei ole, võib all asuvas kommentaariumis  julgelt arvamust avaldada. Pakkuda omapoolseid viiteid ja selgitusi.

Niisiis, ühe jaotuse kohaselt on suurimaks ja huvitavamaks rühmaks liköörid, mida maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
Siia jaotusse kuuluvad näiteks nii Triple Sec kui Cointreau aga ka Grand Mariner ja Mandarine Napoleon.

Foto:google.com

Järgmine jaotus võiks olla ürdi- ja maitsetaimede liköörid  – maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Kuulsaim selle jaotuse esindaja on vaieldamatult Chartreuse.

Jätkub 10.01.09 veebikirjas.




Kuidas katta lauda?

By

See on traditsiooniline küsimus, millele võib vastata mitmeti. Mitmeti sellepärast, et lauda ei kaeta lihtsalt niisama. Alati on olemas põhjus või mitu põhjust, miks seda tehakse. Ning unustada ei tasu kultuurilisi eripärasid, mis mängivad enam kui olulist rolli tänapäevases järjest kiiremini muutuvas maailmas.

Foto:flickr.com

Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki.

Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.

Foto:thewineestablishment.com

Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.

Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus, lugege lisaks…

 

Aasta Administraator 2008 – Kätlin Novikov, Swissôtel Tallinn

By

Eesti parim hotelli vastuvõtuadministraator aastal 2008 on Kätlin Novikov, kes töötab hotelli Swissôtel Tallinn vastuvõtus ning sõidab 2009.a. veebruaris esindama Eestit Cannes´is toimuvatele hotelli vastuvõtuadministraatorite maailmameistrivõistlustele.

Foto: flickr.com

Eesti parima vastuvõtuadministraatori Kätlin Novikovi sõnul läks ta konkursile andma endast parimat ning esindama hotelli Swissôtel Tallinn. „Konkursi võitmine tuli küll ootamatult, kuid samas kui teed midagi, mis on sulle südamelähedane, siis kukub see alati paremini välja. Soovin kõigile osalejatele nende edasises töös palju edu ning loodan, et  mul on nende toetus ka veebruaris, mil lähen andma endast parimat juba Eestit esindades,” lisas Novikov.

Eesti konkurss üllatas juba teist aastat järjest võistlejate arvukusega, mis näitab positiivsest küljest kiirelt kasvanud hotellituru soovi tihedal konkurentsi tipphetkel aktiivselt arendada ning esile tõsta ka hotellide klienditeenindustaset. Lisaks on üritus ka heaks võimaluseks jagada omavahelisi kogemusi ning arendada vastastikust koostööd! Nagu lubatud eelmisel aastal, oli sel korral esindatud lisaks Tallinna hotellidele ka esindaja Pärnu hotellidest.

Eesti võistlust korraldab liit nimega AICR Estonia, mis on rahvusvahelise liidu AICR International alaliit. AICR (Amicale Internationale des sous-directeurs et chefs de reception des grands hotels/ The international association of deputy managers and reception heads of luxury hotels) lühend viitab prantsusekeelsele lühendile, koondades enda alla hotelli erinevate tasandite juhte (vastuvõtt, majutus, müük, juhatus).

Cannes´is toimuvatel ülemaailmsetel võistlustel asub Kätlin konkureerima ligikaudu 12 riigi parimate administraatoritega (sh. Sveits, UK, Singapur, Prantsusmaa, Itaalia jt.) Eelmise aasta ülemaailmse konkursi võitja oli Suurbritannia esindaja Markus Mormels. Pikkade traditsioonidega konkurssi korraldab omakorda rahvusvaheline vastuvõtujuhtide liit AICR International, (http://www.aicr-int.com).
Eesti parim vastuvõtu administraator valiti juba seitsmendat aastat, võistlus toimus 24.novembril Tallink Spa & Conference Hotel´is. 2007. aastal võitis sama konkursi Kairi Ploom Sokos Hotel Viru hotellist.

Konkursil osalesid:
1)    Tallink Spa & Conference Hotel – Märt Õigus
2)    Schlössle Hotel – Martin Laur
3)    Swissotel – Kätlin Novikov
4)    Reval Hotel Olümpia – Marko Johani Belzetski
5)    Tallink City Hotel – Rudolf Mannov
6)    Reval Hotel Central – Mari Viitmann
7)    Scandic Rannahotell – Irina Mohnja
8)    Telegraaf Hotel – Kristel Kula
9)    Sokos Hotel Viru – Maria-Elisabeth Haava
10)    The Three Sisters Hotel – Kairi Kümnik
11)    Domina Inn City Hotel – Külli Bekker

Zhürii:
– Anton Jolkin: AICR Eesti alaliidu president
– Kairi Ploom: Eesti parim administraator 2008
– Andra Piirsalu: Vastuvõtujuht, Telegraaf Hotel
– Teele Rohtla: Korporatiivmüügijuht, Nordic Hotel Forum
– Anu Juurik: Konverentsikeskuse juht, Sokos Hotel Viru

Muusika. Crux

By

Foto: Crux.ee

Tavaliselt küsitakse, milline on teie ajalugu? Teeksime siinkohale erandi ja päriksime, mis on see motivaator, sisemine vajadus, mis bändi koos käima paneb?

Daniel: ”Mida kauem ma muusikaga olen tegelenud, seda raskem on vastata küsimusele miks ma teen muusikat. Muusika loomine ja sellega tegelemine kõige laiemas mõttes, on väga suur ja oluline osa minu elust. On tore teiste sarnaste inimestega koos seda kõike teha. Ja eriti suur rõõm on kui bändikaaslased on sõbrad ka muusikaväliselt.”
Jaanus: “Nende koos musitseeritud seitsme aasta jooksul on palju muutnud, kuid see, mis meid kokku toob, on ikka seesama – vajadus jagada teistega seda head, mille osaliseks me ise oleme saanud.“
Joel: „ oluline on mõista, et bändis ei ole sooloartiste vaid igaühel peab olema oma koht. Ma usun, et see bänd on kokku kutsutud, mitte niiväga meie ehitatud.

Foto: Crux.ee

Muusikastiil, mida viljelete?

Kuskil popi ja rocki vahepeal.

Kellele on suunatud teie sõnum?

Kõigile inimestele olenemata vanusest, nahavärvist või muust sotsiaalsest kuuluvusest.

Kuidas toimub loometöö? Kas on ka kurioosume, et hea viis/sõnad tulevad kusagil väga erilises kontekstis?

Enamike lugude autor Daniel: “Ma ei ole selline lugudekirjutaja, kes ärkaks öösel üles ja tormaks klaveri taha head ideed kirja panema. Tavaliselt saavad lood kirja ikka siis, kui võtad natuke aega muude toimetuste kõrvalt ja pühendad ennast sellele. Aga kahtlemata on iga laulu taga mingi lugu päris elust, päris inimestest. Sellised erilised eluolukorrad lihtsalt jäävad kuhugi mõtetesse ja omal ajal saavad siis klaveri taga lugu kirjutades nootidesse ja sõnadesse.”

Kes teeb mida ?

Joel laulab ja mängib kitarre
Jaanus mängib basskitarri
Peeter mängib klahvpille
Ranno mängib kõikvõimalikke rütmipille
Daniel mängib trumme

Mida toob tulevik?

Tulevik annab meile seda mida me täna külvame. Meie teeme muusikat ja räägime inimestele sellest, mida me tähtsaks peame.

Foto: Crux.ee

Veebikiri on suunatud inimesetele, kes peavad heast söögist. Millised on teie eelistused? Retseptisoovitus?

Jaanus: „Hindan eriti juusturoogasid. Tomati-mozzarella salat basiilikuga on lihtne aga väga maitsev. Lasanje võib ka keele alla viia, kui selle valmistamisel ei ole juustuga koonerdatud.“
Daniel: „Mina pean ka väga lugu heast söögist! Ise olen ma suhteliselt vilets kokk. Aga selle eest oskab mu naine väga hästi süüa teha. Lemmikuks on mul tema tehtud burger peekoni ja loomalihapihviga, no ja kõiksugused koogid muidugi…“
Peeter: „Minule meeldivad lihtsad eesti toidud – sellised nagu mu vanaema tegi. Samas ei ütle ära ka oliividest ja sinihallitusjuustust. Joon päevas vähemalt liitri kuuma teed ära ja söön palju šokolaadi (kui on).“
Ranno: „Mina armastan „tavalisi“ toite, näiteks kartulipuder ja praetud liha. Joogiks eelistan mahla.“
Joel: „Paraku saab määravaks ka see, et alati ei ole võimalik leida aega toiduvalmistamiseks ja nii peabki tihtipeale leppima kiirtoiduga :)“

Cruxi kodulehekülg asub aadressil: www.crux.ee
Cruxi videod on vaatamiseks väljas lehel: www.youtube.com/CRUXvideo