Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Archives for mai 2020

Kummaline, kuid tõhus viis suurendada brändilojaalsust

By

Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 70% inimestest väldib asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Meeldiva õhkkonna loomisel loeb iga detail ning just räpane tualettruum võib olla põhjus, miks külastajad sinu juurde tagasi tulla ei soovi.

Pärast eriolukorra lõppu hakkavad inimesed vaikselt tavaellu tagasi pöörduma. Siiski manitsetakse kõiki veel ettevaatlikkusele – viirus ei ole kadunud ja hügieeninõudeid tuleb täita hoolega. See tähendab, et inimesed külastavad rohkem ka avalikke tualette, et seal käsi pesta.

Lindströmi läbiviidud uuringust selgus, et 96% inimestest eelistab külastada asutusi, kus on puhtad ja korralikud tualettruumid. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest enamik kasutab avalikke tualette kaubanduskeskustes, toitlustusasutustes, tanklates, meelelahutusasutustes ja büroohoonetes. Uuringus osalenutest 36% leidis, et täna on avalikud tualettruumid üldjuhul väga halvas korras.

„Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras. Arvestades tänaseid olusid ja inimeste hirmu haigustekitajate ees, võib mälestus halvas korras tualetist tähendada, et pigem jäetakse kaubanduskeskusesse, restorani või büroosse tulemata, kui riskitakse seal tualetis käimisega,“ kommenteeris Lindström Eesti ekspert Mari-Liis Paluoja.

Ettevõttetele on kasulik kui neil on kindel klientuur, kes külastab asutust korduvalt, olenemata sellest, mida teevad konkurendid. Lojaalsed tarbijad on vähem hinnatundlikud ning usaldavad täielikult teenusepakkujat, kelle juures nad aastaid käinud on. Oma tualettruumide järgmisele tasemele viimine on seega üks viis, kuidas kindlustada, et kliendid ka pärast eriolukorda endiselt sinu ettevõttesse tulla soovivad.

„Esmalt peaks tähelepanu pöörama sellele, et olemas oleks elementaarsed kätepesu ja -kuivatusvahendid. Teame, et kuigi kätepuhur võib olla mugav lahendus, ei ole see sugugi ohutu – paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles lennutades nii õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad. Tervisele ohutumaks lahenduseks on käterätirullid,“ sõnas Paluoja.

Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina, millest üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. „Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Samas võimaldavad käterätirullid tualettruumis lihtsamini puhtust hoida kui paber, mis eeldab pidevat prügikastide tühjendamist ja põrandate puhastamist – sageli maandub tormakalt tualetist lahkuja visatud paber prügikasti asemel põrandale ja jätab tualetist räpase mulje,“ ütles Paluoja.

Kui hügieeniliste kätepuhastuse ja kuivatamise vahendite olemasolu on tagatud, võiks mõelda ka lisatarvikute peale, mida külastajad aeg-ajalt vajavad. Restoranide või büroohoonete tualettides on vahel olemas naistele vajalikud hügieenitarbed, niit ja nõel või parfüümitestrid. Sellised pisiasjad jäävad külastajale meelde, eriti juhul kui ta end sättima minnes ootamatult avastab, et näiteks pluusinööp on viimase niidikese küljes või vajalikud hügieenitarbed on koju ununenud.

„Ettevõtted, kes soovivad oma klientuuri hoida, peaksid kindlasti oma tualettruumi seisukorrale tähelepanu pöörama. Räpane tualett võib kogu külastuskogemuse rikkuda, samal ajal kui luksuslik ja heas korras tualett paneb justkui i-le täpi, muutes kogu külastuse meeldejäävaks,“ ütles Paluoja kokkuvõtteks.

Foto: https://lindstromgroup.com/

Liikuvusanalüüsi põhjal saab öelda: inimesed võtsid piiranguid tõsiselt

By

Eriolukorra ajal monitooris Statistikaamet  koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Eriolukord kuulutati välja neljapäeva, 12. märtsi hilisõhtul ja see kestis 67 päeva. Inimeste liikumise analüüs näitas, et eriolukorra esimesed päevad kulusid uue olukorraga harjumiseks ja elukorralduse muutmiseks. Otsusele järgnenud reede oli liikumises veel üsna tavapärane, nädalavahetusel liiguti aga juba vähem. Uuel nädalal jäid õpilased ja tudengid distantsõppele ja paljud inimesed kodukontorisse ning see mõjutas ka liikumise näitajaid.

Eriolukorra esimesel kolmandikul vähenes liikumine järk-järgult. Kui veebruari lõpus ja märtsi alguses oli tavapärane, et puhkepäevadel võeti võrreldes tööpäevadega ette pikemaid sõite, siis pärast eriolukorra kehtestamist muutus liikumismuster vastupidiseks. Võib arvata, et tööpäevadel liikusid inimesed, kellel oli seda töö pärast vaja teha, puhkepäevadel tehti samuti hädavajalikke sõite ja loobuti külaskäikudest sõprade-sugulaste juurde.

Kõige madalamal tasemel oli tööpäevade liikumine aprilli esimesel nädalal, kui paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus kahel tööpäeval oli 57% ehk võrreldes märtsi esimese nädala tööpäevadega liikusid inimesed siis oluliselt vähem. Päeva jooksul läbitud keskmine vahemaa vähenes tööpäevadel üle 10 kilomeetri ja puhkepäevadel umbes kaks korda. Kõige vaiksem puhkepäev oli eriolukorra ajal esimene ülestõusmispüha, mil ligi kaks kolmandikku inimestest püsis 95% ajast peamises asukohas. Piirangutest kinnipidamine andis ka tulemusi, sest aprilli teises pooles hakkas uute diagnoositud haigusjuhtumite arv oluliselt vähenema.

Teatavasti olid kõige rangemad piirangud kehtestatud Saare maakonnas. Seal läbitud keskmine vahemaa näitab, et enne eriolukorda liikusid inimesed igal nädalavahetusel Saaremaale ja tagasi. Sellest trendist moodustuvad allolevale joonisele M-tähe kujutised. Pärast eriolukorra kehtestamist ei saadud enam selliseid reise teha ja läbitud vahemaa vähenes Saare maakonnas tunduvalt. Maakondade võrdluses oligi kõige suurem muutus liikumises Saaremaal ja Hiiumaal. Kui 8. mail lõppesid liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, taastusid nädalavahetuse sõidud peaaegu eriolukorraeelsel tasemel.

Artikkale jätkub siit… 

Foto: Visual Hunt

Üüriplahvatus Võrumaal

By

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Võrumaal üüriplahvatus

Analüüsides kinnisvara üürikuulutusi on näha, et elamispinda üüriks pakkuvate kuulutuste arv kasvas kahe kuu jooksul ehk märtsist maini 26 protsenti. Kõige suurem oli kasv Võrumaal, lausa 67 protsenti. Järgnesid Viljandimaa 46, Lääne Virumaa 44, Tartumaa 37, Raplamaa 27 ja Harjumaa 26 protsendiga. Üüripakkumiste arv langes Järvamaal, Valgamaal ja Põlvamaal, kusjuures viimase puhul lausa kolmandiku võrra.

Maakonnad on pisut erinevad, kuid enamikel juhtudel näeb üüripindade pakkumise kasvu, nagu ka terves Eestis kokku.

Langenud on pakkumistes küsitavad hinnad, Eestis tervikuna keskmiselt kümmekond protsenti. Maakondadest on hinnaalanduse liidrid Raplamaa 14 protsendiga, järgnevad 13 protsendiga Saaremaa ja Järvamaa. Suurtes keskustes, Harjumaal ja Tartumaal, on hinnalangus kaheksa ja üheksa protsendi vahel. Isepäiselt käitub Põlvamaa, kus hinnad kasvasid 43 protsenti, kuid seal vähenes pakutavate pindade arv ka kolmandiku võrra.

Hindade liikumise mõttes on asi üldjoontes arusaadav, kui pakkumine kasvab ja kliente proportsionaalselt peale ei tule, siis on surve hindade alanemisele. Kuid mis ikkagi toob üüripinnad turule?

Majanduslangus toodab ratsionaalsust

Põhjuseid on mitmeid ja eks igaüks mängib oma rolli. Näiteks on üha süvenev majandussurve sundimas peale ratsionaalsust ja kui on vara, mida saab tootma panna, siis seda tuleb ka teha. Pingeline seis kinnisvaraturul on loonud ka olukorra, kus ilmselt mitmeid müügiplaane lükatakse edasi. Seisev korter on aga kulu ja parema müügihetke saabumiseni tuleb see välja üürida.

Raske majanduslik seis on tekitanud ka maksejõulisuse probleeme. Kui üürnik jääb võlgu, võib järgneda väljatõstmine ning vajadus leida uus ja maksejõuline. Samuti võis korteri omanik või üürnik minna maapiirkonda viiruse eest peitu ning otsustada sinna jäädagi, vabanenud elamispind peab aga leidma rentaabli asuka.

Üürnik võis vahetada töökohta ja seoses sellega elukohta: ühes kohas kadus töö ja tuli minna teise. Praegusel ajal on suhteliselt tüüpiline olukord, kus vabanev pind hakkab uut üürnikku ootama. Samuti võisid perekonnad kokku kolida ja vähendada oma lähikondsete poolt kasutatavate kinnistute pinda, ka ei toimi Airbnb nagu varem ja välistööjõud ei vaja enam sellisel määral elukohti.

Milline põhjus, kui suurt osakaalu omab, kuulutustest ei selgu. Samas eks kõik nimetatud ja veel mitmed teisedki mängivad oma osa. Nii või teisiti on põhjused otsapidi seotud majandust läbinud eriolukorraga ning selle tulemusena segi paisatud traditsionaalsete käitumismallidega.

Lähikuud näitavad, kas üüripinnad leiavad huvilised või on meie elamispindade hulk väikese riigi jaoks uues kontekstis liiga suur.

Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika alla on koondatud andmed tööturu ja kinnisvaraturu näitajate kohta, samuti ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta.

Allikas: Statistikablogi

Photo credit: sergei.gussev on VisualHunt / CC BY

Jupiter. Eesti Rahvusringhäälingu veebikanal

By

Värske kasutuskogemuse põhjal saame öelda head ja ainult head. Alates äärmiselt õnnestunud nimevalikust. Professionaalselt koostatud, erinevaid arhiive koondavast mahukast sisust. Tehnilisest lahendusest mis on tõesti kasutajasõbralik ja intuitiivne. Jah, on saateid mille puhul peab (sirvimisell) nanohetke ootama. Aga pea kõigile mahukatele veebilahendustele on taoline nüanss ainuomane ja ei osutu kuidagi või kunagi probleemiks. Tõsi, me ei ole tänasega Jupiteri veel ka telefonis kasutanud.

Summerides: nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei saa kunagi valmis ka ükski veebileht. Ei saanud ka Ahto Vesmes`e filmisaade. Ehk siis: kuidas muuta hea paremaks? Võib-olla oleks hea ERR`i enda toodetud kontendile subtiitrid lisada – aitamaks keeleõppijaid. Ning olemaks rahvusvaheliseks visiitkaardiks?

Rahvusringhäälingu intervjuu Toomas Luhatsi`ga avaneb siit…

Veebikiri külastab, vaatab, kuulab ja kiidab : )

Foto: info.err.ee

Eesti elanike ostukäitumine ja tehingud sularahaga on eriolukorra ajal muutunud

By

  • Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
  • Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
  • Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Foto: Eesti Pank