• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Twitter:

Tiina Soosalu

Eesti elanike ostukäitumine ja tehingud sularahaga on eriolukorra ajal muutunud

03/05/2020 By Veebikiri

  • Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
  • Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
  • Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Tiina Soosalu

Eriolukorra ajal on toiminud pangateenused ja kaardimaksed laitmatult

30/04/2020 By Veebikiri

Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.

Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.

Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.

23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.

Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline

Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.

Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.

Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.

Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Tiina Soosalu

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest
  • Keskkonnasõbraliku nõudepesušvammi otsingutest
  • Kaneelilõõts
  • Mere raamat
  • Juudit
  • Väljas söömine ongi ülehinnatud

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2022