Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for aprill 2020

Eriolukorra ajal on toiminud pangateenused ja kaardimaksed laitmatult

By

Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.

Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.

Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.

23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.

Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline

Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.

Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.

Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.

Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.

Foto: Eesti Pank

Eelmise aasta lõpus Eesti kaubavahetus kahanes

By

Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Kõige rohkem mõjutas seda kaupade eksport, mis vähenes 2,7 protsenti. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.

Eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse. Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti. Jooksevkontot toetas nüüdki teenuste positiivne saldo, kus neljandas kvartalis jätkus telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste ekspordi kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,6 protsenti ehk väiksem kui paaril varasemal aastal.

Eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud. Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi.

Kuigi eelmisel aastal jahenes Euroopa üldine investeerimiskliima nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra riskisuse tõttu, on Eestisse suunatud investeeringute aktiivsus püsinud võrdlemisi hea. Möödunud aastal kasvasid Eestisse tehtud otseinvesteeringud 13 protsenti, tööstussektorisse sealhulgas 9 protsenti.

Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto olid 2019. aasta neljandas kvartalis kokku 118 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti oli netolaenuandja ehk Eesti investorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

Foto: Eesti Pank

Facebook jagab kriisiga toimetulekuks Euroopa meediaväljaannetele miljoneid dollareid

By

Ajendatuna COVID-19 pandeemia levikust kõikjal maailmas, lõi Facebook koostöös Euroopa Ajakirjanduskeskusega 3 miljoni suuruse COVID-19 toetusfondi meediaväljaannetele, et tagada inimeste ligipääs kriitilisele teabele ka kriisiolukorras.

9. aprillil teatasid Facebook Journalism Project (FJP) ja Euroopa Ajakirjanduskeskus (EJC), et alustavad koostööd koroonakriisist mõjutatud ajakirjanike toetamiseks. Ühiselt luuakse Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond, mis aitab ajakirjanikel üle Euroopa tuua inimesteni olulised lood just siis, kui neid kõige rohkem vaja on.

“Kohalikud uudisväljaanded kogu Euroopas võitlevad ellujäämise nimel,” sõnas Euroopa Ajakirjanduskeskuse direktor Adam Thomas. “Viirusest mõjutatuna on ajakirjanikud sunnitud inimestele hädavajalikku teavet pakkuma minimaalsete ressursside juures. Ilma toetuseta ei suuda meediaväljaanded võidelda valeinformatsiooni vastu ja kindlustada kodanike ligipääsu faktidel põhinevale infole. Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond on loodud selleks, et kaitsta kõiki neid ajakirjanikke, kes teevad kriisi ajal oma kogukondadega tihedat koostööd.”

Euroopa Ajakirjanduskeskus kasutab Facebooki annetatud 3 miljonit dollarit, et viia see väike- ja keskmise suurusega meediaettevõteteni, kes seda rasketel aegadel kõige enam vajavad. Rahastamisotsuseid ning toetusi haldab Euroopa Ajakirjanduskeskus Facebookist sõltumatult, see tähendab, et toetused ei sõltu Facebooki tööriistade või toodete kasutamisest.

Toetusi saab kasutada selliste algatuste jaoks nagu spetsiaalse COVID-19 infolehe käivitamine, palgafondi tõstmine, vabakutseliste ajakirjanike palkamine või kogukonnarühmade loomine, veebisündmused ning muidugi ka töö jätkamiseks.

Toetusi puudutavate uudiste ja info saamiseks tuleb registreeruda aadressil: europeanjournalism.fund

Algatust puudutava info saamiseks registreeri ennast uudiskirja saajaks: https://www.facebook.com/journalismproject/signup

Foto: https://europeanjournalism.fund/

Kliimameetmetest Eestis

By

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.
Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2020/04/22/tarbimispausil-planeet-maa/

Veebipoe neli võimalikku viga

By

Veebis ostlemine muutub päev-päevalt üha populaarsemaks, mistõttu kaalub üha rohkem kaupmehi oma äri laiendamiseks e-poe loomist. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis täna ligikaudu 130 000 mikro- ja väikeettevõtjat, kellest väga suur hulk võiks just eesseisva jõuluhooaja valguses mõelda sellele, kuidas oma kohalik müük tõhusa e-kanali abil üleriigiliseks ja miks ka mitte rahvusvaheliseks muuta.

Finestmedia e-kaubanduse valdkonna juhi Martin Londi sõnul teevad kaupmehed e-poe käivitamisel teadmatusest sageli vigu, mis nullivad nende pingutused ning võivad kliente hoopis eemale peletada. Milliseid eksimusi tasub veebipoe loomisel vältida?

Ebaselge eesmärk ja sihtgrupp

Kaupmehe jaoks on e-poe näol tegemist mugava lahendusega, sest e-pood on justkui vaateaken, kus kliendid kaupadega tutvuda saavad. E-poe loomine vajab tegelikult aga põhjalikku läbimõtlemist. Kas poe eesmärk on pakkuda keskkonda, kus on võimalik toodetega enne füüsilise poe külastamist lähemalt tutvuda või saab klient sealt ka tooted ära osta ja kohale toimetada lasta – see sõltub väga palju ettevõtte iseloomust ja ärieesmärkidest.

Lisaks on oluline määratleda selgelt e-poe sihtgrupp. Näiteks erakliendi ja ärikliendi teenindamine võivad seada e-poele väga erinevaid nõudeid. Ärikliendil peab olema võimalus küsida hinnapakkumist ja transporti mitmesse erinevasse sihtkohta, seevastu erakliendile kehtib tavaliselt üks hind ja kaup toimetatakse ühte kohta.

Vastavalt poe eesmärgile ja sihtgrupile tuleks valida ka e-poe platvorm. Valmis platvorme, millele e-pood ehitada, on täna turul palju, kuid need ei pruugi kõigi vajadustega sobida. Väikese ja tagasihoidlike võimalustega e-poe on võimalik püsti panna ja kasutusele võtta ainult arvuti ning internetiühenduse abil. Kui aga soovid luua skaleeritava, moodsa, turvalise, efektiivsete tööprotsessidega kogu organisatsiooni hõlmava e-kaubaduse lahenduse, siis on tasub pöörduda spetsialistide poole.

Arusaamatu ja raskesti leitav info toodete kohta

Et kliendid e-poodi kasutaksid, peab veebiplatvorm olema kasutajasõbralik – tooted peavad olema kategooriatesse jagatud, kasutada tuleb kõrge kvaliteediga tootefotosid, toodetel peavad olema informatiivsed kirjeldused ning kasuks tuleb ka võimalus filtreerida tootevalikut erinevate sorteerimissüsteemidega.

Veebileht ja sellel toimiv e-pood peavad töötama korrektselt mistahes nutiseadmes. Kui ostlemise kogemus telefonis on ebamugav ja klient ei leia vajalikku infot üles, peletab see ta eemale. Kui aga klient saab veebilehel meeldiva ostukogemuse osaliseks, külastab ta veebilehte ja miks ka mitte ettevõtte füüsilist kauplust tõenäolisemalt ka tulevikus.

Äri kasvatamiseks tasub mõelda ka Eestist kaugemale. Selleks, et Eesti veebipoes olev toode suudaks ka välismaa poodide toodetega konkureerida, on vaja, et tooteinfo ja kirjeldused oleksid tõlgitud ka võõrkeelde. Kui esialgne tootekirjeldus on aga hoopis mõnes võõrkeeles, siis tuleb see kindlasti kohaliku tarbija jaoks eesti keelde tõlkida.

See on aga suur töö, mille jaoks on vaja õigeid tööriistu ning sageli ka muudatusi organisatsiooni töökorralduses. Näiteks tuleb otsustada, kes hakkab tegelema tooteinfo hankimise ja tõlgete tellimisega. Samuti peab keegi tegelema tooteinfo pakettide haldamise ja info jagamisega erinevates kanalites (e-pood, print, e-kirjad jms).

Liiga pikk tarneaeg

Klient eeldab, et veebipood muudab ta elu mugavamaks ja asukoht ei sea talle geograafilisi piiranguid. See tähendab, et kui müüdavad esemed asuvad teises Eesti otsas või hoopis välismaal, jõuavad need temani sellest hoolimata mõistliku kiirusega. Mõistlik tarneaeg ei ületa üldjuhul Eestis paari päeva. Suuremate toodete ja erilahenduste puhul võivad tarneajad muidugi olla pikemad, kuid sel juhul peab tööprotsess ja sellest tingitud ajakulu olema kliendile läbipaistev ja arusaadav.

Oluline on ka see, et kui ostetud toode ei vasta kliendi ootustele, on tal võimalik see lihtsa vaevaga tagasi saata või füüsilisse poodi tagastada.

Õigete makselahenduste puudumine

Sarnaselt füüsilise kaubandusega on turvalisus e-poes ülioluline. Klientide andmed peavad olema kaitstud ja maksetehingud turvalised – see on e-kaubanduse hügieeni osa, mis peab olema tagatud.

Väga lihtne on esitada kliendile arve ja oodata, et klient pangas ülekande teeb, kuid veebipoe soliidsusele, kasutusmugavusele ja usaldusväärsusele see kindlasti teenet ei tee. Pigem tasub veebipoodi luues kohe leida lahendused, mis muudavad maksete tegemise kliendile võimalikult lihtsaks – olgu selleks siis Maksekeskuse teenus, PayPal makse või muu ostlejate seas laialdaselt tuntud ja end tõestanud lahendus.

Kui oled taganud turvalise maksevõimaluse, siis on oluline sellest ka tarbijat veebipoes teavitada. Eestis annab veebipoe kasutamisel kindlustunde „Turvaline ostukoht“ märgis. See näitab, et märki kandvad veebipoed on Eesti E-kaubanduse Liidu poolt kontrollitud ning usaldusväärsed.

Foto: finestmedia