Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for veebruar 2017

Signal

By

Turvalisust ei ole kunagi liiga palju. Sestap toome lühidalt teemaks krüpteerimistarkvara. Signali eelkäiad RedPhone ja TextSecure tutvustati avalikkusele esmalt mais 2010. Jättes kõrvale organisatsioonilise arengu, sedastaksime, et alles 2015. aasta novembris toimus nimevahetus Signali kasuks. Tegu on vabavaralise (openwhisper.org) aplikatsiooniga mis krüpteerib kõned ja ka lühisõnumid. Rakenduse kasutamiseks tuleb esmalt aktsepteerida kinnituskood aga see toimub kiiresti ja ei ole keeruline. Ajamahukamaks tegevuseks tuleb lugeda võrgustiku loomist, sest kõne või sõnumi vastuvõtja peab samuti kasutama Signal`it. Ja et üks video on 10 000 sõna, soovitaksime tutvuda alloleva videoga:

Otsetee Android Market`isse …

Otsetee App Store`sse …

Foto: Wikipedia

Eesti noorte levinumad nimed

By

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.

2016. aastal registreeriti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil 13 923 sündi (sündide esialgsed registreerimisandmed). Pisut alla 14 000 sünni aastas on registreeritud juba viimased neli aastat. Eestis on kohustus sünd registreerida ühe kuu jooksul, seega osa aastalõpu sünde registreeritakse alles järgmise aasta alguses. Lõpliku sündide statistika puhul, mille Statistikaamet avaldab juunis, võetakse arvesse sünnid tegeliku sünniaasta järgi ja arvestatakse ainult Eesti püsielanikest emade laste sünde. See on põhjus, miks erineb sündide statistika esialgsest sündide registreerimise statistikast.

2016. aastal sündinud lastel oli rahvastikuregistri selle aasta alguse seisuga 4805 erinevat nime, millest 2526 pandi tüdrukutele, 2276 poistele ja kolm nime olid sellised, mida pandi nii tüdrukutele kui ka poistele.

Järgnevalt võrdleme 2016. aastal pandud nimesid aastatel 2011–2015 sündinutele pandud nimedega. Konkurentsitult on populaarseim tüdrukunimi Sofia, mis on püsinud alates 2012. aastast esikohal ja mis on ainus nimi, mida pandi üle 100 korra aastas. Tüdrukunimedest on lisaks Sofiale ainult Maria olnud kõigil vaadeldavatel aastatel esikümnes.

Suure tõusu on populaarsuselt teinud tüdrukute nimedest Adeele, mis oli 2011. aastal tagasihoidlikul 58. kohal, kuid juba 2015. aastal 27. kohal ning 2016. aastal jõudis populaarsuselt esikümnesse (8. koht). Arabella on tõusnud 2012. aasta 127. kohalt 2016. aastal 21. kohale – ka Arabella puhul näeme suurt populaarsuse hüpet just võrreldes 2015. aastaga.

Eelmisel aastal on vähenenud nimede Sandra, Laura ja Milana populaarsus, mis on just 2016. aastal esikümnest välja langenud. Samuti on mitu aastat esikümnes olnud Lisandra kukkunud eelmisel aastal 31. kohale.

Foto ja allikas: https://statistikaamet.wordpress.com/2017/02/22/uute-ilmakodanike-populaarsemad-nimed/

Kui palju on Eestis lapsi ja noori?

By

Lastest ja noortest rääkima asudes peab esmalt välja selgitama, kes on laps ja kes on noor. Selguse saamiseks tuleb appi võtta Eestis kehtivad seadused, sest subjektiivseid määratlusi leidub väga erinevaid. Lapse määratluse annab lastekaitseseadus, mis peab lapseks alla 18-aastast isikut. Noore määratlus on kirja pandud noorsootöö seaduses, mille järgi on noor 7–26-aastane füüsiline isik. Seega on suur osa huvipakkuvast vanuserühmast samal ajal nii laps kui ka noor.

Lapsi ja noori ühiselt käsitledes on vaadatud 0–26-aastaseid. 1. jaanuaril 2016 oli Statistikaameti andmetel Eestis 385 179 last ja noort. See hõlmab 29,3% Eesti elanikkonnast. Lapsi ehk alla 18-aastaseid oli 246 991 ja noori (7–26-aastaseid) 283 350. Poisse sünnib igal aastal veidi rohkem kui tüdrukuid, mistõttu on nad kõikides laste ja noorte vanuserühmades ülekaalus (51–52% poisse ja 48–49% tüdrukuid ).

Paraku on aga laste ja noorte osatähtsus järjest vähenenud. 1950ndatel hõlmasid kuni 26-aastased 42–43% elanikkonnast, 1960–1980ndatel püsis nende osatähtsus 40% ligi (39–41%), tehes 1970ndate algul läbi isegi väikse tõusu. Pärast taasiseseisvumist on noori aga aasta-aastalt aina vähemaks jäänud. Kui 1991. aasta algul hõlmasid kuni 26-aastased 38,7% Eesti elanikest, siis 2016. aastaks oli see näitaja langenud 29,3%-ni. Väike laste ja noorte osatähtsus on tingitud nii vähenenud sündide arvust kui ka järjest pikenevast keskmisest elueast. Jooniselt on samuti näha, et viimased suured põlvkonnad (nn laulva revolutsiooni järgsed lapsed) kuuluvad praegu veel noorte hulka, aga kui nad paari aasta jooksul noorte east väljuvad, on kõik järgmised vanuserühmad väiksemad. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kuni 26-aastaste osatähtsus 2040. aastaks 27%-ni.

Kui Eestit ülejäänud Euroopaga kõrvutada, selgub, et Eesti olukord ei ole sugugi erandlik. Euroopa Liidus on kuni 26-aastaseid suhteliselt sama palju (29,1%). Seega kuulub Eesti laste ja noorte osatähtsuse poolest Euroopa Liidu keskmiste riikide hulka.

Euroopa Liidus on suurim noorte osatähtsus Iirimaal (35%) ja Küprosel (34%). Kui Euroopat laiemalt vaadata, paistavad kõige „nooruslikumana“ silma Türgi (kuni 26-aastaseid 44%), Albaania ja Island (kummaski 37%). Kõige enam on põhjust muretseda Itaalial, San Marinol, Bulgaarial, Saksamaal, Kreekal, Sloveenial, Hispaanial ja Portugalil, kus noorte osatähtsus jääb vahemikku 26–27%. Kuigi Eesti hetkeseis on mõne protsendipunkti võrra parem, on siingi äärmiselt oluline läbi mõelda, mida noorte vähenev osatähtsus ühiskonnale tähendab.

Kõige noorterikkamad omavalitsusüksused on suurte linnade äärealal asuvad vallad nagu Tallinnaga külgnevad Rae, Kiili, Saue, Saku ja Harku vald, Tartu lähistel Luunja, Ülenurme ja Tartu vald ning Pärnu külje all Paikuse vald. Neis kõigis hõlmavad lapsed ja noored 35–37% elanikkonnast. Tegemist on omavalitsusüksustega, kuhu on viimaste kümnendite jooksul kerkinud hulgaliselt uuselamurajoone ja mille rahvaarv on hoogsalt kasvanud. Väikevaldadest on kõige „nooruslikum“ Järvamaal asuv Imavere vald (897 elanikku), kus kuni 26-aastased hõlmavad 35% elanikest.

Väikese laste ja noorte osatähtsusega omavalitsusüksused asuvad üldjuhul Eesti äärealadel ning enamikus neist on tublisti alla 1000 elaniku. Kõige erandlikumad on Piirissaare (99 elanikku, kuni 26-aastaseid vaid 3%) ja Alajõe vald (581 elanikku, kuni 26-aastaseid 11%). Lisaks leidub veel seitse omavalitsusüksust, kus lapsi ja noori on alla viiendiku (18–19%) elanikkonnast: Tootsi, Misso, Meeksi, Peipsiääre, Vormsi ja Aegviidu vald ning Narva-Jõesuu linn.

Maakondade võrdluses on kuni 26-aastaseid kõige rohkem Tartumaal (32%) ja Raplamaal (30%), kõige vähem aga Ida-Virumaal (25%) ja Hiiumaal (26%).

Foto ja allikas: Statistikablogi

Food Union KÄIVITAB HIINA ÄRI PAG-I ja Meridian Capital-I 214 mln eurose investeeringu TOEL

By

Premia omanik, Põhja-Euroopa ühe suurima turuosaga rahvusvaheline piima- ja jäätisetööstuste grupp Food Union, kes on ühtlasi juhtiv jäätisetootja Balti riikides, sai ühtekokku 214 miljonit eurot (225 mln dollarit) investeeringuid Aasia suurimalt erakapitalifirmalt PAG ning seniselt investorilt Meridian Capital.

Food Unioni ettevõtted tegelevad Põhja-Euroopas piimatöötlemise ning jäätise tootmisega. PAG-i ja Meridian Capital-i investeeringu peamine eesmärk on toetada Food Union’i laienemist, pöörates erilist tähelepanu Hiinale, kus Food Union’il on valmimas kaks moodsat piimatehast. Lisaks toetab PAG Food Unioni juhtkonda oma ulatuslike riigispetsiifiliste teadmiste ja praktiliste kogemustega Aasia turul. PAG investeerib Food Unioni 161,6 miljonit eurot (170 mln USD) ja Meridian Capital täiendavalt veel 52,4 miljonit eurot (55 mln USD).

Sise-Mongoolias ja Shandongis asuvates tehases plaanitakse toota Hiina turule kõrge lisandväärtusega piimatooteid nii kohalikust toorpiimast kui ka Baltikumist eksporditud toorainest.

„2016. aasta oli Food Unionile suurepärane aasta. Euroopas tugevdasime oma positsiooni koduturgudel ning omandasime kaks jäätisetootjat, ühe Norras ja teise Rumeenias. Hiinas käivitasime kahe moodsa piimatööstuse ehituse, mis hakkavad eelduste kohaselt tootma Hiina tarbijatele tipptasemel piimatooteid 2018. aasta alguses. PAG investeering ja Meridiani jätkuinvesteering on tunnustuseks Food Unioni strateegiale ning meil on hea meel teha PAG-iga koostööd tugeva piimatööstuse ülesehitamisel Hiinas,” rääkis Food Unioni globaalne tegevdirektor ja asutaja Andrei Beshmelnitski.

„Meil on suur rõõm, et meil on võimalus luua partnerlus Food Unioni ja Meridian Capitaliga ning aidata ehitada üles äri parimate piimatoodete pakkumiseks Hiinas. Hiina üha laieneva ja nõudlikumaks muutuva tarbijaskonna hulgas on suur nõudlus kvaliteetsete valgusisaldusega toiduainete järele, mida toodab Food Union. Food Unionil on tänu oma tehnoloogiale, oskusteabele ja suutlikkusele ainulaadne võimekus pakkuda just selliseid tooteid, mida Hiina turg täna vajab,” ütles PAG esimees ja tegevdirektor Weijian Shan.

„Tulek maailma ühe suurema ja kiiremini kasvava tarbijaturuga Hiina on Food Unioni jaoks tähtis samm,” rääkis Meridian Capital-i juhtivpartner Askar Alšinbajev. „Oleme kindlad, et saame PAG-i kõrval töötades aidata oma strateegia toel kaasa sellele, et peatselt valmiks siin Euroopa kvaliteediga piimatooted, mida nõudlikud Hiina tarbijad saaksid nautidaa ja usaldada.“

Food Union keskendub Euroopas jätkuvalt kõrge lisandväärtusega toodete arendamisele ja tootmisele piima ja jäätise segmendis ning oma turupositsiooni tugevdamisele Balti riikides, Põhjamaades, Kesk-Ida-Euroopas ja SRÜ riikides, samuti ekspordiperspektiivide laiendamisele Lähis-Idas ja Hiinas.

Food Union’ist

Food Union on rahvusvaheline piima- ja jäätisetööstuste grupp, mis tegutseb üheksas riigis. Food Union ühendab suuri piima- ja jäätisetööstusi Põhja- ja Kesk-Ida-Euroopas: Rīgas piena kombināts, Valmieras piens ja Rīgas Piensaimnieks Lätis, Premia Eestis ja Leedus, Premier Is Taanis, Isbjorn Is Norras, Alpin57Lux Rumeenias, Hladokombinat No.1 Venemaal, Ingman Ice Cream Valgevenes ja kaks ehitamisel olevat piimatehast Hiinas. Food Union on täna juhtiv piimatööstusettevõte Lätis ning suurim jäätisetootja Balti riikides ja Taanis. Food Union ekspordib rohkem kui 25 riiki üle maailma, peamised turud on Läti, Leedu, Eesti, Poola, Holland, Suurbritannia, Aserbaidžaan, Venemaa ja Hiina. Food Unionis töötab ühekokku üle 2500 inimese.

PAG-st

PAG on Aasia juhtiv erakapitalifirma, mis haldab enam kui 15,4 miljardi euro (16 mld USD) kapitali. Alates selle asutamisest 2002. aastal on PAG investeerinud rohkem kui 28,3 miljardit eurot (30 mld USD) erakapitali, kinnisvara ja absoluutse tootluse strateegiatesse Aasias ning PAG-is töötab 380 töötajat seitsmes kontoris üle regiooni.

Meridian Capital’ist

Meridian Capital on rahvusvaheline erakapitali investeerimiskontsern, mis investeerib toiduainete ja jookide, transpordi-, kinnisvara- ja loodusvarade sektorisse. Meridian Capital tegi esimese investeeringu Food Union’i tegevusse 2013 aastal. Varasemalt on Meridian Capital rahastanud koos Food Union’i asutajaga Unimilk’i omandamist ja laiendamist, millega sai sellest Venemaa juhtiv piimatootja, mis müüdi ühele globaalsele piimandusettevõttele.

Foto: foodunion.lv

Eesti Pank kuulutab välja kahe mündi kujunduskonkursi

By

Eesti Pank kuulutab välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi ja Pyeongchangis toimuvatel taliolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi. Mündid emiteeritakse 2018. aasta alguses. Kujunduskonkursist oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

24. veebruaril 2018 tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ja selle puhul laseb Eesti Pank ringlusse erikujundusega 2eurose käibemündi. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Mündid on mõeldud sümboolselt kõigi Eesti elanike jaoks ja seetõttu tuleb müntide tiraaž sama suur, nagu oli Eesti rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuaril: 1 317 800 (statistikaameti andmed).

„Eesti Vabariik asutati peaaegu sajand tagasi, kuid paraku jäi oma riigi aeg toona lühikeseks ja me ei ole tervet sajandit vabadust nautida saanud. Eesti taastas oma iseseisvuse pisut enam kui 25 aastat tagasi ja vaba riigi vaba rahvana oleme saanud elada sama kaua. See on lühike aeg, kuid näitab selgelt eestlaste kui väikerahva tugevust. Väikses riigis on oluline iga inimene ja seetõttu on vabariigi juubelisünnipäevale pühendatud 2eurone münt sümboolselt meie kõigi, iga Eesti inimese münt,“ rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson. „Mul on hea meel, et saame selle mündi kujunduskonkursi välja kuulutada meie vabariigi 99. aastapäeva eel,“ lisas Hansson.

Olümpiamängudele pühendatud meenemüntide emiteerimine on Eesti Panga pikaajaline traditsioon, mis sai alguse juba 1992. aastal. 2018. aastal toimuvad XXIII taliolümpiamängud Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Olümpiamängudel Eestit esindava delegatsiooni ja sportlaste auks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 10 eurot. Kujunduse kohustuslikud elemendid on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „Eesti Vabariik“ ja aastaarv 2018 mündi esiküljel ning nimiväärtus koos eurotähisega (10 €) ja Eesti Olümpiakomitee logo tagaküljel. Mündi kujunduses ei tohi kasutada Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Pyeongchangi olümpiamängude korralduskomitee kaitse all olevaid sümboleid. Müntide tiraaž on 2000.

Lisainfo: https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-kuulutab-valja-kahe-mundi-kujunduskonkursi-03022017

Foto: Wikipedia