Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for veebruar 2016

Tõlkebüroo Swesteng Languages

By

Swesteng languages team

Tõlkebüroo Swesteng Languages tegutseb alates aastast 2011. Ettevõte pakub järgmiseid teenuseid: tõlkimine, toimetamine, korrektuur ja copywriting. Peamised valdkonnad mille tekstidega töötame on tehniline tekstide, meditsiinitekstide ja ettevõtete veebilehtede tõlkimine. Tõlgitavaid keeli on praegu pisut üle 15: eesti, inglise, soome, rootsi, taani, norra, saksa, vene, läti, leedu, poola, hispaania, portugali, itaalia, prantsuse, hiina, jaapani jne.

Meie klientideks on ettevõtted, kus väärtustatakse hea kvaliteediga tõlketööd ja tahame olla oma kliendile tõlkepartneriks, kelle poole võib pöörduda mistahes laadi tõlkesooviga. See tähendab sageli ka väga keerukaid tõlkeprojekte nagu näiteks ühe Rootsi ettevõtte pakendamismasinate kasutusjuhendid, mida käesoleva artikli avaldamise ajal tõlgime. Kuna tegemist on kasutusjuhenditega, mida on varem ühte keelde juba tõlgitud kuid soovitakse nüüd varasemalt tõlgitud kasutusjuhendeid täiendada (st vahepeal on masinat edasi arendatud), siis peab uus tõlkija end kõige pealt varasemalt kasutatud terminoloogiaga kurssi viima ning saab alles seejärel tõlkima asuda. On ju eriti tehniliste tõlgete puhul väga oluline see, et mõisted oleks tekstis läbivalt ühte moodi tõlgitud. Nt kui sõna ’pintsett’ on tõlgitud ’pintsetiks’, peab see kogu tekstis nii olema – ei saa nii et ühel hetkel kasutame mõistet ’näpitsad’. Peab alati ’pintsetid’ olema, et saaks aru et tegemist on sama asjaga.

Lisaks tõsisele töö tegemisele lööme kaasa heategevuses. Oleme Eesti Loomakaitseseltsi tõlkepartner ja aitame Teatril No99 ning Tartu Uuel Teatril oma tekste tõlkida.

Hiljuti tähistasime meie ettevõtte 5. sünnipäeva, mille videot ka lugeja vaadata saab:

Foto: Tõlkebüroo  Swesteng Languages

Skype’i välisõpingute magistristipendium toetab reaalerialade tudengeid 16 000 euroga

By

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) kuulutavad välja konkursi 2016. aasta Skype’i välisõpingute magistristipendiumitele. Sel aastal antakse välja kaks stipendiumi kogusummas 16 000 eurot, mida saavad taotleda reaalerialade tudengid kõikidest Eesti kõrgkoolidest.
Skype’i välisõpingute magistristipendiumid on mõeldud kahe magistrandi välisõpingute toetamiseks reaalerialadel või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalerialal. Stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides.
Eesti noored on 11. korda väljaantava stipendiumi toel saanud koguda teadmisi mainekates ülikoolides üle kogu maailma, näiteks Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis ning Berliini Tehnikaülikoolis. „Üha enam Eesti noori soovib pärast reaalteaduste eriala lõpetamist asuda magistriõppesse välismaale, et õppida valdkondi, mida väikesel riigil pole võimalik tipptasemel iseseisvalt õpetada, kuid mille teadmisi ja oskusi on Eestis väga vaja,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht Marily Hendrikson. „Stipendiaatide valikul on oluline, kuivõrd näeb noor võimalusi kogutud teadmisi hiljem ka Eestis rakendada.“
Ühe stipendiumi suurus 2016/2017. õppeaastal on 8000 eurot, mis on üks suurimaid erasektori toetusel magistrantidele väljaantavaid stipendiume Eestis. Kokku antakse välja kaks stipendiumi, mis on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2016 HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee/.
Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/stipendiumid/skype-valisopingute-stipendium.

Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus koguti osalejatelt esimene panus tulevasesse stipendiumifondi. Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames.
Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Foto: http://blogs.skype.com/skype-logo-feb_2012_rgb_500/

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies elanik

By

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest.

2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,2 korda, 2013. aastal 6,6 korda.

Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. 2014. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses ja iga kolmas absoluutses vaesuses. Vaatamata sellele, et püsiv töökoht vähendab vaesusesse langemise ohtu kõige enam, tuleb vaesust kogeda ka paljudel palgatöötajatel. 2014. aastal elas 8% palgatöötajatest suhtelises vaesuses, neist 2% absoluutses vaesuses.

Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Põlva maakonnas (35,3%) ja kõige madalam Harju maakonnas (16,1%). Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim Jõgeva maakonnas (12,9%) ning madalaim Järva maakonnas (3,7%).

Foto ja allikas: statistikablogi

EBS otsib Eesti ettevõtet, kelle tooteidee maailma viia

By

Estonian Business School (EBS) soovib sel sügisel esimese Eesti ülikoolina osaleda rahvusvahelises 9-kuulises Stanfordi ülikooli ja teiste maailma tippülikoolide ühises tooteinnovatsiooni programmis, kuid selleks on vaja leida Eestist partnerettevõte, kellel on reaalne tooteidee, mida globaalne tudengimeeskond saaks ellu viima hakata.

Jaanuari alguses osales EBSi tudengite grupp maailma ühes tuntuimas teaduskeskuses CERN toimunud nädalases tootearenduse projektis, mis oli üks 9-kuulise programmi osa. Projekti raames töötasid maailma tippülikoolide erinevate valdkondade tudengid välja tehnoloogiatooteid ideest prototüübini. “CERNis toimunud projekt oli üks osa Stanfordi ja veel 6-7 maailma tippülikooli koostöös korraldatavast tooteinnovatsiooni programmist, mille raames töötatakse reaalsete ettevõtete tooteideedega läbi kõik tootearenduse protsessid alates ideest kuni töötava prototüübini,” kirjeldas EBSi prorektor Toomas Danneberg.

“Hetkel otsime Eestist partnerettevõtet, kellel on innovaatiline tooteidee, mida võiks sügisel algava programmi raames reaalselt ellu viia,” rääkis Danneberg.

“Tooteidee peaks olema globaalse haardega, kuid samas ka tähenduslik meie regiooni kontekstis. Ettevõte peaks olema valmis katma tudengitiimi programmis osalemise kulud, kuid sellega saab ta endale 9 kuuks rahvusvahelise innovatsioonimeeskonna tippjuhendajatega maailma tippülikoolidest. Seega, kui mõnel ettevõttel on olemas hea idee ning valmidus panustada, siis võib kindlasti meiega ühendust võtta,” kinnitas Danneberg.

Programmis osalevad nii majandus-, inseneri-, disaini- kui ka mehhaanikatudengid, kelle koostöös tippjuhendajate käe all arendatakse välja ja testitakse läbi idee kontseptsioon ning luuakse lõpuks ka toote töötav prototüüp.

EBSi külalislektori ja Porto Design Factory juhi Rui Coutinho sõnul on programmi näol tegemist ühe maailma parima toote- ja disainiinnovatsiooni ning globaalse koostöö õppeprogrammiga. “Programmi raames õpivad ja läbivad tudengid erinevaid innovatsioonimeetodeid ja protsesse, mida tulevased ettevõtjad, disainerid, insenerid ning projektijuhid oma töös vajavad. Selle tulemusena omandavad nad oskused, et saada tõelisteks globaalseteks innovatsiooniliidriteks,” rääkis Coutinho.

Programmist on kasu saanud paljud globaalsed ettevõtted, kelle tootearenduse väljakutsetele tudengitiimid on lahendusi leidnud. “Näiteks Audi ja Renault otsisid programmist radikaalseid lahendusi oma isesõitvate autode välja töötamiseks. IKEA soovis välja töötada uusi materjale ja meetodeid oma mööblitootmise efektiivsuse tõstmiseks ning Panasonic lasi tudengitel välja töötada uudsed juhtmeta kõrvaklapid,” tõi Coutinho näiteid programmis osalenud ettevõtetest.

Nädalases CERNi projektis osalenud EBSi tudeng ja ettevõtja Timmu Tõke arvas, et kõige olulisem väärtus antud projekti puhul oli saadud rahvusvahelised kontaktid. “Tehnoloogiaettevõtte juhina sain ma CERNis kindlasti juurde oma töös vajalikke tehnilisi teadmisi elektroonikast ja komponentide ehitusest, kuid olulisimaks pean saadud rahvusvahelisi kontakte, kellega ka tulevikus koostööd võiks teha,” rääkis Tõke.

Stanfordi ülikooli ja mitmete maailma tippülikoolide tooteinnovatsiooni programm on majandus-, inseneri-, disaini- ja mehaanikatudengitele mõeldud kursus, mis leiab disaini- ja tootelahendusi ettevõtete innovatsiooniväljakutsetele. Programmi raames on lahendusi välja töötatud nii maailma juhtivate auto-, tehnoloogia-, kodumasinate-, foto-, IT- kui ka meditsiiniettevõtetele. EBS on esimene programmis osalenud Eesti ülikool.

Foto: www.ebs.ee

Ton Karlos. Armastus käib kõhu kaudu

By

Selline ütlus. Ei rohkem. Ei vähem. Kes nüüd siit miskit lüürilist otsib, peab paraku mujale vaatama. Sest lüürilist leiab siit suht vähe. Õigemini üldse mitte.

Jäin lihtsalt haridusdebatti jälgima. Ja sedasorti mõte turgatas pähe ühe nooremapoolse koolimehe väga asjalikku arvamuslugu silmates. Sisuks meeste osakaal haridussüstemis. Õigemini selle puudumine. Kirjutis ise lõpeb küll kummastavalt. Nimelt soovitab autor hakata õpetaja ametist positiivsemalt rääkima. Mis iseenesest asjakohane ja õige, kuid nagu soovmõtlemise puhul ikka – ei haaku reaalsusega. Comical Ali näide.

Sesmõttes, et räägitagu mida ja kuidas iganes, Harju keskmise palga eest, mis on vist aastast `98 igijätkuvalt hangunud miski 500 euro juurde netos, eest normaalset meest ei saa. Ei ole kunagi saanud. Ja ei hakka saama. Sest armastus käib kõhu kaudu. Nii lihtne see ongi. Muidugi, heas mõttes fanaatikud teevad tööd ka tasuta, aga palju neid üldse? Ülejäänud seltskonda, räägin siis beetaisastest, tüüpidest, kes müüvad oma tööjõudu 3-5 eurot tunnis, ei laseks ma ka oma koera juurde. Saati siis lastest. Kartes, et rikuvad lemmiklooma moraalse palge. Mida taoline retard aga kasvava isiksusega teha võib – on  küsimus psühhiaatrile.  Tehes lühidalt: mõtleva inimese, rollimudeli, hind algab miskist paarist-kolmest tuhandest, see on OECD keskmine, lisaks arusaadavalt inflatsioonikoefitsent ja boonused.

Siit edasi on aga paraku ikkagi  soovmõtlemise koht, sest midagi peab pikas-, ehk siis strateegilises plaanis juhtuma. Teadagi, kõrvaltvaataja pilk võib olla nii või teistsugune. Aga see on terav. Eriti kui vaataja juhtub olema noorest ja tulemustele suunatud kultuurist…

Isiklikult panustaksin küll alustuseks kõigile kodanikele automaatselt rakenduvale tervisekindlustusele. Sest mikro- ja makromajandus on seotud nagu sukk saabas. Ja õpetajate palgaraha ei tule laest. Pealegi, umbluu teemal kuidas haigekassa kohe katki ja lõhki läheb, ei ole tõsiseltvõetav. Ja kui lähebki mõnekümne miljoniga miinustesse, so what? See tuleb ju teistviisi, ütleme käibemaksu kasvust tagasi. Eeldusel muidugi, et maksumaksjad ei jookse nagu prussakad mööda maailma laiali. Lisaks,  karja südamehaigeid riigieelarves pidada on igasuguse mõtlemise järgi tunduvalt kallim kui tegeleda preventatsiooniga. Napakas loogika, mille kohaselt iga osakond peab kuludega nulli saama, võib mingil määral kehtida ogaraks joonud osside ehitusfirma neitsilikus raamatupidamises. Aga ühiskonna kui terviku näitel ei ole tõsiseltvõetav. Ka mitte arvestatavas äris. Jeff Bezos`e näide. Kes ei tea, Kindle`t (räme rahamasin) ei oleks teadupäralt muidu olemaski, kui esimesi aastaid poleks ilmestanud pikk ja rasvane arenduskulude miinus.  Lühidalt organisatsiooni, nagu inimestki, tuleb vaadelda tervikuna ja raha teeb raha.

Küll on üldisest tervisekindlustusest palju võita. Kõigil. Lihtsama näitena ajab tervisehäda asjalise kodutalust maakonnakeskuse polikliinikusse. Ja siis kohalikku kaubandusekeskusesse. Ja siis toob koju tagasi. Mitte naaberkülla nõia juurde. Või Soome ehitajaks. Keeruline näide? Võtke ja arvestage, kui palju maksab hooliva ja sõbraliku kogukonna rahvusvaheline kuvand. Hea kui hinnaks saab ainult kuuekohaline number.

Ah ja, kes hariduse tähtsust ei mõista,  filmisoovitus:

 

Foto: placeit.net

Technopolis Ülemiste avas büroohotelli

By

Ülemiste Citys avas uksed esimene spetsiaalselt kontoritööks mõeldud hotell. Büroohotelli kasutajate eeliseks on paindlik töögraafik – tööd saab teha kasvõi öösel ja vajadusel muuta kontoriruumid hetkega puhkamiseks sobivaks toaks. Uues büroohotellis on kokku 225m² pinda, sh üheksa privaatset tuba, ühiskasutuses on mugav puhkeala, köök ja tipptasemel koosolekuruum.

„Maailma ärilinnakutes on konkreetsete projektide läbiviimise ajal töö- ja puhkamisvõimaluse ühendamine populaarne idee,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „See aitab paljudel juhtudel kokku hoida aega ja tõsta töö efektiivsust.“

„Spetsiifiliste ülesannete täitmiseks peavad ettevõtted talente kohale tooma sageli kaugemalt, isegi teisest riigist. Seejuures tuleb neile leida peatumiskoht, mis ei asuks peakontorist liiga kaugel, aga pakuks samas töötegemiseks parimaid võimalusi,“ selgitas Gert Jostov. „Büroohotell ongi sisuliselt kaks ühes pakett, mis lahendab korraga nii kontoripinna kui ajutise peatumiskohaga seotud mured.“

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori Tanel Oleki kinnitusel tuli algne idee rajada Ülemiste Citysse 24/7 avatud ja puhkevõimalusega kontor linnaku üürnikelt endalt. „Ülemiste Citysse on teatavasti koondunud suur hulk rahvusvahelisi IT -ettevõtteid ja idufirmasid, kus ei tehta tööd alati just traditsioonilise üheksast viieni kontorirutiini järgi. Büroohotell on nende jaoks praktiline võimalus tagada oma töötajatele vajadusel väga paindlik töögraafik,“ selgitas Tanel Olek.

Ülemiste City büroohotell asub aadressil Lõõtsa tn 5, Bernhard Schmidti nimelise kontorihoone kolmandal korrusel. Büroohotelli keskkond on jagatud erinevateks tsoonideks lähtuvalt konkreetsest vajadustest: keskendumist nõudvad tööd, koosolekud ja mitteametlik suhtlus.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Foto: technopolis.ee

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele „Rahvussümboleid kaugelt ja lähedalt”.

By

Tallinna Botaanikaaia juubeliaasta esimene näitus toimub 13.-21.veebraurini, kus tutvustatakse ligi 150 riigi sümboltaimi, -linde ja -loomi.

Kõige tähtsamad rahvussümbolid on lipp ja vapp. Vähem on teada, et igal rahval on ajast-aega olnud ka eriti armastatud taimed, loomad ja linnud, kellest mõned on valitud rahvussümbolina esindama maad ja rahvast. „Rahvustaimede hulgas on meilegi teada-tuntud aia- ja metsataimi. Nii näiteks on lähimate naabrite lätlaste rahvuslill härjasilm, soomlastel maikelluke ja venelastel kummel,“ räägib Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. Kuid taimesümbolite hulgas on palju eksootilisi ja põnevaid taimi nagu kuveidi kaamelipusa, panama tuvikäpp, bermuda sininokk, malta ürgjumikas, kelle nimi juba ise ütleb, millise riigi rahvas teda üle kõige armastab. „Näitusel saabki teada, miks neid austatakse, kuidas kasutatakse ja millised nad välja näevad,” kutsub Kähr väljapanekut uudistama.

Sissepääs botaanikaaeda tavapiletiga hinnakirja alusel.
Lisainfo botaanikaaia kodulehelt www.botaanikaaed.ee

Foto: botaanikaaed

LAHTINE SIBULA-JUUSTU-PEEKONIPIRUKAS

By

Foto, allikas ja palju huvitavaid retsepte: pilleriin.ee

põhjaks:
100g võid (otse külmast)
2,5dl täisterajahu
50g riivjuustu
50ml koort või piima
veidi soola
soovi korral suitsupaprikat ja/või törts tšillipulbrit

valmista ette küpsetusvorm: lahtikäival kata põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga, mittelahtikäiv määri korralikult võiga sisse. jäta ootele :)
vala jahu suuremale lõikelauale, lisa mõneks tükiks lõigatud või ja riivjuust ning soovitud maitseained, haki suure noaga kiirelt peenikeseks. mõni mudib näppude vahel, minul läheb või siis liiga pehmeks. köögikombainis võib ka teha. mulle isiklikult sobib lõikelaud ja suur nuga kõige paremini, kuigi siis on pärast pool kööki jahune. aga ma olen sellega juba harjunud, vist..

igatahes, see segu tuleb üsna kiirest peenikeseks saada, et või ikka veel tükiline oleks.
kui tundub, et on piisavalt peenike, siis lisa vähehaaval koor või piim. mätsi enamvähem ühtlaseks taignaks.
suru kätega natuke lapikumaks ja aseta vormi ning seejärel käte abiga aja laiali, nii et on kaetud põhi ja vormi servad üles ka ca 3cm. aseta vorm koos taignaga külmkappi, kuni teed täidise.

täidiseks:
300g suitsupeekonit
3 suurt(!) sibulat
4 muna (M)
ca 400ml piima või koort
150g riivjuustu
soola, valget pipart, soovi järgi ürte (punet, basiilikut vms)
pealeraputamiseks veel ca 50g riivjuustu

lõigu peekon kuubikuteks, sellisteks, mis piruka sees mõnusad (et ehk mitte väga suured). pane pann tulele ning prae kuubikud läbi. mitte liiga kuumal pannil, pigem keskmise kuumuse peal, et eralduks ka rasva.
vahepeal puhasta ja viiluta sibulad. võid sibulad ca tunnike varem külmkappi panna – aga ka siis on hea, kui saad kiirelt viilutatud, on vähem pisaraid :) mul on selle jaoks mingi siukest tüüpi viilutaja abiks, aga mitte topshop, vaid no name taaskasutusest. tera on aga tõhus ja see on oluline. ja ausalt, ma kasutangi seda peamiselt sibula ja vahel harva kartuli jaoks. vahel tundub, et seega üsna mõttetu vidin, aga ei ole, neil harvadel puhkudel, kui ma seda kasutan, olen ma selle olemasolu eest südamest tänulik.

olgu, jõudsime sibulateni. vahepeal, sibulate puhastamise-hakkimise ajal, sega peekonit pannil ja kui on sellised mõnusad juba, siis tõsta peekonitükid pannilt kuskile kaussi-taldrikule eest ära, aga nii, et rasv jääb pannile. sinna rasva sisse poeta nüüd sibulaviilud, keera kuumus üsna maha ja hauta sibulaid mõnuga ja kaua – sõltuvalt kuumusest 10-20min, täpsemalt ma ei oska öelda. maht peab oluliselt vähenema ja värvilt peavad muutuma pruunikaskollaseks. maitselt magusaks ka muidugi. vajadusel lisa pannile võid, et ikka rasva ka oleks :P
kui sibulad hakkavad sellised mõnnad olema, võib natuke soola ka peale panna.
siis keera tuli alt ära, sega veel korra ja jäta ootele. kui on aega, võib need maha jahutada, aga tingimata ei pea.
vahepeal pane ahi sooja 200 kraadi peale.

nüüd löö kaussi munad ja sega vispli või kahvliga. vahustama ei pea, aga kergelt võib. kalla peale piimaline, sega. lisa riivjuust ja maitseained, sega veel.
võta taignaga vorm kapist, vala põhja sibulad, peale peekonitükid ning vala peale piima-muna-juustusegu. sega kergelt kahvliga läbi, aga nii, et põhi ikka paika jääb.
kata vorm fooliumiga ning aseta ahju.
küpseta ahju alumises osas ca 50 minutit, seejärel vaata fooliumi alla. kui on juba selline tahedam, võta foolium pealt ära, kui veel pole, siis küpseta kümmekond minutit veel ja eemalda siis foolium. küpseta ilma fooliumita veel umbes 10-115 minutit, seejärel raputa peale veel riivjuustu ning et see kenasti sulaks, lase pirukal veel kuni 10 minutit ahjus olla.

välja võttes lase seista mõned minutid, enne kui vormist eemaldad. enne söömahakkamist võiks tegelikult umbes 15 minutit oodata, et sisu veidi jahtuks ja taheneks.
kõrvale sobib hästi värske salat.