Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Archives for detsember 2014

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

By

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks. Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine. Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Allikas: Eesti Pank

Foto:

Eurosüsteem avalikustab 20-eurose pangatähe kujunduse ning toetab sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjaid ja tarnijaid

By

Eurosüsteem avalikustab teise seeria 20-eurose pangatähe kujunduse 24. veebruaril 2015. Uuel pangatähel on tõhustatud turvaelemendid.

Eurosüsteem abistab tootjaid ja tarnijaid ka seekord sularahakäitluses kasutatavate seadmete ja autentimisseadmete kohandamisel.

Uus 20-eurone on teise seeria kolmas pangatäht, mis lastakse ringlusse pärast 5- ja 10-eurost pangatähte. Eurosüsteem – Euroopa Keskpank ja eurosüsteemi riikide keskpangad – avalikustab pangatähe kujunduse ja teeb teatavaks selle emiteerimiskuupäeva 24. veebruaril 2015. Pangatähtede teine seeria võetakse kasutusele, et veelgi parandada europangatähtede terviklikkust ja ennetada võltsijate järgmisi samme.

Et toetada sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjaid ja tarnijaid ning nende seadmete ja autentimisseadmete omanikke, võtab eurosüsteem mitmesuguseid meetmeid.

  • Uus pangatäht tehakse seadmete tootjatele ja tarnijatele euroala riikide keskpankades kättesaadavaks tunduvalt varem, kui see käibele lastakse, et nad saaksid oma seadmeid testida ja kohandada. Pärast pangatähe kujunduse avalikustamist saab uut 20-eurost testida ka väljaspool keskpankasid.
  • Eurosüsteem korraldab uue 20-eurose pangatähe emiteerimise ettevalmistuste käigus mitmeid temaatilisi ettevõtmisi. Esimene neist on asjaomastele organisatsioonidele mõeldud eurosüsteemi seminar, mis toimub 6. veebruaril 2015 Itaalia keskpangas Roomas.
  • Eurosüsteem pakub partneritele mitmesuguseid teavitusvahendeid ja -materjale, et aidata neil valmistuda uute pangatähtede kasutuselevõtuks.

Euroopa Keskpanga juhatuse liige Yves Mersch kinnitas, et EKP ja euroala riikide keskpangad soovivad ka seekord teha tihedat koostööd sularahakäitluses kasutatavate seadmete tootjate, tarnijate, käitajate ja omanikega, sest neil on vaja seadmed uue pangatähe aktsepteerimiseks enne selle kasutuselevõttu ette valmistada.

Allikas ja lisainfo: http://www.eestipank.ee/press/eurosusteem-avalikustab-20-eurose-pangatahe-kujunduse-ning-toetab-sularahakaitluses-kasutatavate-19122014?

Foto: freestockphotos.biz

 

 

Kutseõppurite õppetoetus kasvab pea kaks korda

By

Uue aasta jaanuarist tõstetakse kutseõppurite õppeedukuse alusel makstav igakuine toetus 60 euroni.

Senine põhitoetus oli 38.35 eurot, mille suurus on püsinud muutumatuna alates toetuse kehtestamisest 2003. aastal. Põhitoetuse suurendamisega motiveeritakse kutseõppe õpilasi edukalt õppima ja heade õppetulemuste nimel pingutama.

„11 aastat muutumatuna püsinud toetuse summa on ajale lootusetult jalgu jäänud. Õppetoetuse märkimisväärne tõus on osa ministeeriumi jõupingutusest, et suurendada kutsehariduse atraktiivsust noorte haridusvalikuna,” ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Põhitoetust makstakse kutseõppe tasemeõppe õpilasele õppetulemuste alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelmisel aastal said põhitoetust 13 549 õpilast, mis on üle poole kõigist kutseõppe õpilastest.

Kutseõppe õpilaste sotsiaaltoetuste järgmise aasta eelarvesse eraldati kokku täiendavaid vahendeid 1,7 miljonit eurot. Õppeasutused saavad suunata rohkem raha ka eritoetuse fondi ning toetada senisest enam majanduslikult keerulises olukorras olevaid õpilasi.

Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/kutseoppurite-oppetoetus-kasvab-pea-kaks-korda

Foto:freestockphotos.biz

 

 

Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

By

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Allikas: statistikaamet

Foto:  freestockphotos.biz/

 

 

Nordeconil valmisid Stroomi kaubanduskeskuse ehitustööd

By

04.12.14  avas Tallinnas Pelguranna asumis uksed Stroomi kaubanduskeskus, mis on järjekorras kolmas kaubanduspind, kus Nordecon on tänavu ehitustööd lõpetanud. Novembris avati Murastes uus Konsumi kauplus ning suvel valmis Narva suurim kaubanduskeskus Astri.

„Sel aastal on Nordeconi portfellis varasemast rohkem kaubanduspindade ehituslepinguid, mis valmistab ainult rõõmu. Need tellijad esindavad kõik erasektorit, mis on viimastel aastatel võrreldes avaliku sektoriga tagasihoidlikum ehitaja olnud,“ lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Lisaks tänavu juba valminud keskustele ootavad oma järjekorda veel Keilasse kerkiv Maxima ning Viimsi keskus, mille valmimisajad jäävad järgmisesse aastasse.“

Stroomi kaubanduskeskuse netopind koos maa-aluse parkimiskorrusega on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit. Esimese korruse ankurrentnikuks saab jaekaubanduskett Maxima oma XX kauplusega, lisaks avavad vastvalminud keskuses oma uksed mitmed toitlustuskohad ning kaasaegsete atraktsioonidega laste mängumaa. Tuulemaa ja Madala tänavate ristumiskohta alaloolise turuplatsi kohale rajatud Stroomi keskuse ehituslepingu maksumuseks oli ligi 9 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 700 inimesele.

Foto: nodecon.ee