Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for aprill 2014

Cornelius Vanderbilt

By

Cornelius VanderbiltMajandusväljaandena heidame pilgu ajalukku ja portreteerime ehedast ajakirjanduslikust huvist ettevõtlikkuse ja jõukuse sünonüümiks muutunud Cornelius Vanderbilt`i. Alustuseks huviväärne fakt, et omas ajas uljaspeaks ja mänguriks peetud laevandusärimehel puudus nimetamisväärne haridus. Mis ei vähendanud portreteeriva nutikust, näiteks eelmärgitud laevandusäri rajas ta vanematelt laenatud 100 dollari eest. Kusjuures teenust, mida pakuti, ilmestas kindel kvaliteet – laevad väljusid iga ilmaga. Lisaks oli teenus odavam konkurentidest – kasumit teeniti ainult käibe, ehk siis paljude klientide pealt. Riskikapitali (venture capital) suutis asjaosaline maksta tagasi juba aasta pärast, kusjuures endale jäi tervenisti 1000 dollarit.

19. sajandi keskpaigaks oli Vanderbilti laevastik kasvanud sajakonna aurulaevani ja et Californias leiti kulda oli avanemas uus aken transpordiäris. Uue laevaliini rajamist läbi Nicaragua järve peeti võimatuks, kuid seda esmapilgul. Vanderbilt maksis Nicaragua valitsusele lõivu, muutis laevatatavaks muuhulgas San Juani jõe ja teenis liini rajamisega terve varanduse. Tegemist ei ole niivõrd edulooga kuivõrd pigem õpikunäitega kuidas reaalne- mitte loosungiinnovatsioon (purjekate asemel arurulaevad, puukütte asemel kivisüsi; sõuratta asemel sõukruvi) massiturul kasumit toodab. Ning mitte ainult, näiteks toetas USA valitsus posti vedamist 900 000 dollariga. Kui Vanderbilt oli nõus posti tasuta vedama, pakkusid konkurendid talle 600 000 dollarit aastas, tingimusel, et ta loobub ideest. Teisisõnu – saab raha selle eest, et ei tee midagi.

Rohkem kuuekümne aasta vanuselt, mõistes et uus tehnoloogia võimaldab kasutusele võtta kättesaamatuid alasid,  hakkas ta lõpuks tegelema tulusa raudtee äriga. Ärimudel oli samavõrd lihtne kui efektiivne – osta raudteeliin, see välja ehitada ja koopereeruda teiste raudteedega. Kuni elulõpuni ostis hüüdnime Kommodoor kandev suuärimees kokku raudteid ja kuna nende juurde kuulusid linna parimad kinnistud, suri ta aastal 1877. USA jõukama mehena.

Lõpetuseks huviväärne fakt: kui Cornelius Vanderbilt 1852. aastal aurulaevandusest tagasi tõmbus ning puhkuse võttis, omandasid tema poolt ametisse pandud direktorid aktsiaspekulatsioonide läbi ettevõtte enamusosaluse. Kulus mõni kuu, mil Kommodoor tuginedes oma kapitalile aga ka siseinfole, samuti väidetavalt väljapressimisele ja illegaalsele aktsiate järeltrükile, ettevõtte tagasi võttis.

Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Vanderbilt

Foto: wikipedia.org

 

 

Portugali oapada

By

0,5kg kuivatatud aedube
0,5kg suitsupeekonit
1 suur hakitud sibul
1 hakitud küüslauk (ca 7-8 küünt)
ca 1l vett
70-100g kontsentreeritud tomatipastat
0,5kg küüslauguga Krakovi vorsti
1spl paprikapulbrit, veidi tšillipipart (jahvatatud või helbeid)
pane oad kaussi külma veega likku umbes 8ks tunniks. vesi peab ube ohtralt katma.
lõika suitsupeekon ribadeks, puhasta ja viiluta sibul ja küüslauk, lõika vorstist ca 0,5 – 0,7 (ca 0,7cm) viilud. võta suur haudepott ja prae selle põhjas ära. vajadusel lisa searasva või võid (aga mitte taimeõli või taimseid määrdevõisid). tõsta peekon potist välja.
pane potipõhja rasva sisse sibul ja pruunista. ära kasuta liiga kõrget temperatuuri – sibul võiks pruunistuda ca 7 minutit. seejärel lisa küüslauk ja kuumuta veel veidi.
nüüd nõruta oad ja lisa potti, samuti vorst, tomatipasta, vesi, paprikapulber, tšillipipar. lase keema, keera seejärel tuli vaiksemaks ja hauta kaane all, kuni oad on pehmed. selleks võib vabalt minna 2 tundi. vajadusel lisa vahepeal natuke vett.
lõpus lisa soovi korral veidi soola ja kaunista petersellilehtedega.
toorsuitsuvõrst küüslauguga oleks ek muidugi parim, sest see krakov ei sarnane chouriēole küll mitte, aga ka nii tuli päris hea pada :)

Foto, allikas ja palju huvitavaid retsepte: pilleriin.ee

Pangad teenisid 2014. aasta esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit

By

Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35% suuremas mahus kui aasta tagasi. Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14%). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu. Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5% suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1% rohkem kui aasta tagasi. Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem. Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem. Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6%le. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,2%. Tänu stabiilsele marginaalile ja EURIBORile on intressimäärad püsinud sarnasel tasemel rohkem kui aasta.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele. Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi 8%le. Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes aastataguse ajaga oli puhaskasum 2% väiksem ning varade tootlus alanes 1,7%lt 1,6%le. Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu. Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8% eelkõige madala ressursihinna tõttu. Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7% kvartali puhaskasumist.

Allikas. Eesti Pank

Foto: Foter.com

 

Ringlusse on saabumas uue kujunduse ja turvaelementidega 10-eurosed rahatähed

By

Selle aasta 23. septembril hakkavad euroala keskpangad ja sealhulgas Eesti Pank ringlusse laskma uue kujunduse ja turvaelementidega 10-euroseid rahatähti. Uute 10-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline, et ettevõtjad uuendaksid aegsasti rahakäitlusseadmeid.

Rahakäitlusseadmete ja autentimisvahendite tehniline valmisolek tagab selle, et käibele tulevate uute rahatähtedega maksmine läheb sujuvalt. Kõik kaupmehed peavad käibivat raha vastu võtma ja ebapiisav tehniline ettevalmistus või rahatuvastusseadme puudumine ei ole põhjus uute 10-euroste vastuvõtmisest keeldumiseks.

Rahatuvastusseadme puudumise või selle rikke korral saab uute rahatähtede ehtsust tuvastada ka nelja lihtsalt kontrollitava turvaelemendi abil: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel. Turvaelementide kontrollimiseks tuleb rahatähte vaadata vastu valgust, kallutada enda ees edasi-tagasi ja kompida selle pinda.

Kaupmehed saavad rahakäitlusseadmete ettevalmistamiseks abi seadmete tarnijatelt. Seadmetega vajalike katsetuste läbiviimiseks uute 10-eurostega tuleb tarnijatel ühendust võtta Eesti Pangaga.

Euroopa Keskpanga veebilehel on avaldatud seadmete nimekiri, mis suudavad tuvastada uut 5-eurost, ning seda nimekirja täiendatakse 10-eurost tuvastavate seadmete loeteluga (http://www.ecb.europa.eu/euro/cashprof/cashhand/devices/html/results.et.html).

Uue 10-eurose rahatähega põhjalikumaks tutvumiseks korraldab Eesti Pank enne 10-eurose käibeletulekut sularahakäitlejate koolitusi Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis.Täpsema info koolituste kohta avaldame veebilehel ja teavitame erinevaid sihtrühmi e-kirja teel. Huvi korral võib Eesti Pangaga ühendust võtta.

Lisaks sellele saadab Euroopa Keskpank juunis kõikidele sularahakäitlejatele üle Eesti uut 10-eurost tutvustava trükise. Trükised on saadaval pdf-formaadis tutvumiseks ja printimiseks ka Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.ee/sularaha/trukised).

Pilte ja videosid uue 10-eurose kohta leiab uus-euro.eu veebilehelt.

Allikas: Eesti Pank

Foto: uus-euro.eu

Eesti tööjõuturg pärast Euroopa Liiduga ühinemist

By

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel hakkas Eestis 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsus 2004. aastast tõusma ja jõudis 2008. aastal 77%-ni. Järgnenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise. Töötuse määr oli Eestis suurim 2010. aastal (16,7%) ning alates 2010. aasta teisest poolest hakkas tööhõive tasapisi taastuma, praeguseks (2014. aasta) on taastumistempo jäänud väga aeglaseks. Euroopa Liidus oli 20–64-aastaste tööhõive määr samuti kõige kõrgem 2008. aastal (70,3%) ja järgnevatel aastatel pole selle tasemeni jõudnud.

Euroopa Liidu 2020. aasta majanduskasvu strateegia on seadnud eesmärgiks tõsta 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsuse 75%-ni (2013. aastal oli see 68,5%) ning vähendada viimastel aastatel esile kerkinud suurt noorte (15–24-aastased) töötuse probleemi.

2008. aastal alanud majanduskriis on rohkem mõju avaldanud just noortele. Euroopa Liidus on 2009. aasta algusest lõhe noorte ja kogu 20–64-aastase elanikkonna töötuse vahel suurenenud, 2012. aasta lõpus oli noorte töötuse määr 2,6 korda kõrgem. Samas tuleb arvestada, et noorte töötuse määr näitab nende 15–24-aastaste töötust, kes on tööturule juba sisenenud (töötavad või otsivad tööd), mitte kogu 15–24-aastaste vanuserühma töötust, sest paljud noored on majanduslikult mitteaktiivsed, st nad alles õpivad ja pole tööelu alustanud. Näiteks oli Eestis 2013. aastal noorte töötuse määr ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes (25–64-aastased) 2,4 korda kõrgem (18,7%), ent kõikidest Eesti noortest oli töötuid 7,4%.

2013. aasta IV kvartalis oli EL-s noorte töötuse määr 23,1%. Rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd, Kreekas ja Hispaanias oli juba tööelu alustanud noorest töötu iga teine. Noorte töötuse kasv põhjustab noorte õpingute pikenemise ja kauem tööjõuturult eemal püsimise. Samuti kui noored ei leia kodumaal tööd, põhjustab see omakorda väljarände. EL on vastu võtnud noortele töö garanteerimise skeemi (Youth Guarantee scheme), mille eesmärgiks on kindlustada, et kõikidele alla 25-aastaste pakutakse tööd, jätkuvaid õpinguid või koolitust nelja kuu jooksul pärast hariduse omandamist.

Samuti varieerub märkimisväärselt liikmesriikide vahel keskmine tööjõukulu tunnis, jäädes vahemikku 3,7 ja 40,1 eurot (EL keskmine oli 2013. aastal 23,7 eurot). Eurostati hinnangu kohaselt olid 2013. aastal tööjõukulud tunnis kõige kõrgemad Rootsis, Taanis ja Belgias (vastavalt 40,1; 38,4 ja 38 eurot), samas kui Eestis oli vastav näitaja 9, Kreekas 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.

Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis EL madalamate seas, siis tööjõukulu tunnis muutus oli 2013. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis (7,2%), Lätis (5,9%), Leedus (5,7%), Bulgaarias (4,3%) ja Poolas (3,9%), mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4%, Eestis oli sooline palgalõhe liikmesriikide seas kõige suurem (30%), suurim palgalõhe oli finants ja kindlustuse tegevusalal (44,9%). Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel (2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohal 30,1% naisi ja 15,5% mehi), seega palgalõhet tuleks analüüsida ametialade kaupa.

Soolise palgalõhe vähendamiseks on Euroopa Komisjon vastu võtnud laia valiku meetmeid palkade läbipaistvuse tagamiseks (suurettevõtete palgaauditid, ettevõtjate korrapärane aruandlus, kollektiivläbirääkimised jne), millest liikmesriigid peaksid rakendama vähemalt ühte nendest meetmetest. Samuti on seatud eesmärgiks suurendada naiste arvu ettevõtete juhatustes ning tõsta naiste tööhõivemäärt.

Kuidas Eestil on 10 aasta jooksul EL tööjõuturul läinud?

Euroopa Liiduga liitumise algusaastatel õitses tänu kinnisvarabuumile ehitussektor, 20–64-aastaste tööga hõivatute arv kasvas 2008. aastaks 623 000-ni ja selle vanuserühma töötuse määr vähenes 2007. aastal 4,4%-ni. 2008. aastal hakkas tööpuudus majanduslangusest ja ehitussektori taandarengust tingituna kasvama ja oli 2010. aastal 16,7%. Alates 2010. aasta teisest poolest on tööturg väga kiiresti taastunud, kuid aasta-aastalt on kasvutempo jäänud aeglasemaks.

Vanuserühmiti on töötute osatähtsus kõige suurem 15–24-aastaste seas
(2013. aastal 18,7%). Kui Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud (rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd), siis Eestis on noorte töötus viimastel aastal vähenenud. Noorte töötuse määr Eestis oli kõige kõrgem 2010. aastal (32,9%), 2013. aastaks on see kahanenud 18,7%-ni. Aastal 2014 tõdeme, et kõige suurem majandusarengut takistav tegur on kvalifitseeritud tööjõu puudus, suureneb nõudlus tööjõu järele IT- ja teenindavas sektoris.

Palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta IV kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus. Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus jätkas mullu kahanemist

By

Vähese investeerimis- ja majandusaktiivsuse tõttu kahanes ettevõtete võlakohustuste maht 2013. aastal ligikaudu 2%. Võlakohustuste struktuur seejuures palju ei muutunud – välismaised võlakohustused moodustavad endiselt ligikaudu 36% kõigist võlakohustustest.

Ettevõtete omakapital kasvas 2013. aastal jõudsalt. Kuigi ettevõtete kasumi kasvu aeglustumine ja suuremad dividendimaksed on vähendanud mõnevõrra ettevõtete omakapitali kasvu, ulatus see 2013. aastal endiselt ligikaudu 7%ni. Kuna võlakohustused samal ajal kahanesid, siis ettevõtete finantsvõimendus endiselt vähenes.

Majapidamiste võlakohustused hakkasid 2013. aastal tasapisi kasvama. Aktiviseerunud eluasemelaenuturu tõttu suurenes majapidamiste võlakohustuste maht aastaga 0,3%. Sissetulekute kasvu toel majapidamiste võlakoormus siiski endiselt väheneb. Majapidamiste finantsvarad kasvasid aastaga 10%, sealjuures majapidamiste omanduses olevad hoiused ja sularaha ligikaudu 7%.

Sama moodi nagu viimase nelja aasta jooksul oli Eesti majandus tervikuna nii 2013. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Foto ja allikas: Eesti Pank

IIZI Kindlustusmaakler

By

Põhjuseid kiitmiseks mitmeid. Alustades esimesest, ehk päris klienditeekonna algusest: koduleht külastajasõbralik. Jah, muidugi, pisiasjade üle nagu kujunduse detailid, võib alati vaielda. Aga mitte värvikombinatsioonid ei ole tähtsad, vai tõsiasi, et IIZI.ee veeb toimib kiiresti, intuitiivselt ja ei nõua muuhulgas sisselogimist.

Sealt edasi võtab teiega ühendust mitte masin, vaid professionaalne kindlustusmaakler, kes pakub mitmeid valikuid ning annab nõu.  Vara kindlustamine, see ei ole teab mis lihtne. Veebikiri soovitab!

 

 

MAAELU FOORUM „ JÄÄ JA TULE MISSOMAALE“

By

19-20. aprillil 2014, toimub Võrumaal, Misso vallas, Nopri Talus juba  järjestikku teine Maaelu Foorum, mida korraldab MTÜ Tule Maale. Foorumile oodatakse hinges maale ihkavaid ettevõtlikke inimesi, et arutleda koos, kuidas oma unistused ellu viia.

Esimesel päeval toimub maaelu seminar, kus räägitakse Missomaa elukeskkonnast, kogukonnast, väärtustest, haridusest ja tööst. Teisel päeval toimub ettevõtlusseminar, kus arutletakse ettevõtluskeskkonna ja sellega seotud võimaluste üle. Foorumil arutlevad kohalikud inimesed, ettevõtjad ja maale elama asuda soovijad üheskoos maaelu plusside ja miinuste üle ning võimaluste üle mis muudaksid miinused plussideks. Lisaks arutelule, toimuvad ka ringsõidud Missomaal, nägemaks oma silmaga Missomaa ilu, võlu, valu ja võimalusi. Huvilistele näidatakse nii talusid kui ettevõtteid, nii metsi kui kümneid Missomaa järvi.

„MTÜ Tule Maale meeskond soovib oma tegevusega muuta maalt linnadesse liikumise trendi vastupidiseks, näidates maaelu huvilistele neid suurepäraseid võimalusi mida maaelu pakub täna alternatiiviks meeletule elutempo kasvule linnades“, kirjeldab MTÜ missiooni Urmas Peegel, üks MTÜ asutajatest.

MTÜ Tule Maale on tegutsenud septembrist 2012 ning selle aja jooksul aidanud Missomaale 14 leibkonda, täitnud 9 suitsuta talu, päästnud Misso Põhikooli kindlast sulgemisest, tõstes õpilaste arvu 29-lt 38-le ja lasteaia laste arvu , 7-lt 18-le. MTÜ on loonud ise 5 töökohta ja olnud osaline lisaks 8 töökoha täitmisel ja loomisel. Oma maale aitamise kogemust oleme jaganud ja jagamas paljudele kogukondadele üle Eesti.

Täpsema ülevaate toimuvast leiab www.tulemaale.ee

Foto: tulemaale.ee