Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2014

Cafe Lyon

By

Rangelt võttes – kohati tuleb ette, et külastame tihedamalt kui kord päevas. Kiidame? Kindlasti. Lisaks hosiannale  mainstrem media`s märgiksime ära kondiitritoodete väga, kui mitte öelda ebatavaliselt – kõrge kvaliteedi. Eraldi tuleb tõsta esile julgust võtta äririsk ning oskust komplitseeritud asukohaga sootusse äärelinna hoonesse luua ehe, tasakaalus ja asjakohane miljöö.

Teenindus sümpaatne.

Esmakordsel külastajal, eriti kui ta ei ole kohandunud kuumaastikuga, mida Tallinnas tinglikult tänavateks kutsutakse – tuleb sõiduteel ettevaatlik olla. Sisspöördel varitseb lamava politseiniku antitees: teelaiune lohk – kuhu kevadel võib kaotada kiirema sõiduriista esisilla, karteri või midagi muud toimimiseks tingimatta  tarvilist. Kehvemal juhul koguni nipsaka väikeauto, sellise, milles hipsterid ennast pööblile ilmutavad.

Otsteed:

https://www.facebook.com/cafelyon
http://cafelyon.ee/

Foto: cafelyon.ee

 

Ülevaade üksikvanematest Eestis

By

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.

Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.

Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi

Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist üksikvanemaleibkondadest elab Tallinnas. Arvestades, et lisaks rahvastiku vähenemisele ja vananemisele iseloomustab viimaste aastate rahvastikuprotsesse Eestis ka inimeste koondumine elama suuremate linnade lähedusse, on selline tulemus ka loogiliselt mõistetav.

Märksa olulisem on aga vaadata, kui suure osa moodustavad üksikvanemaleibkonnad maakondades kõigist teistest alaealiste lastega leibkondadest. Selgub, et maakondlikud erinevused on küllaltki suured. Kõige kõrgem on alaealisi lapsi kasvatavate üksikvanemaleibkondade osatähtsus lastega leibkondade seas Ida-Virumaal (27%) ning madalaim Raplamaal (20%). Eesti keskmisega (24%) on tulemus võrdne ka Harju, Lääne, Valga, Viljandi ja Pärnu maakonnas. Tegelikult on tulemus murettekitav – iga neljas alaealiste lastega leibkond on üksikvanemaleibkond!

Üksikvanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanemaleibkondadest on üksikemasid 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasid 8% (2808 leibkonda).

Noori üksikemasid ja -isasid on Eestis pigem vähe. Üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul, olgu põhjuseks siis kas kooselu/abielu purunemine, partneri/abikaasa surm vms. Soo-vanusjaotus näitab, et mida vanemaks naised saavad, seda enam leidub ka nende seas üksikvanemaid. Muutus üksikvanemate arvu vähenemise suunas toimub naistel alates 40. eluaastast. See on aeg, mil lapsed saavad täiskasvanuks ning alustavad iseseisvat elu. Mehed aga jäävad üksikvanemaks vanemas eas kui naised. See on tingitud meestele omasest hilisemast kooselu (ja abielu) alustamise vanusest. Arvukuselt on alaealisi lapsi kasvatavaid üksikvanematest mehi kõige rohkem just 40. eluaastates meeste hulgas.

Perekonnaseisu järgi ei ole pooled alla 18-aastaste lastega üksikvanematest kunagi seaduslikus abielus olnud. Järelikult on laps(ed) sündinud väljaspool abielu. Euroopa Liidus on Eesti sellise trendi poolest edetabeli tipus. Traditsiooniline perekonna loomise mudel, kus kõigepealt abiellutakse ning seejärel saadakse lapsed, on aga muutunud paljudes Euroopa riikides. Kõrge on väljaspool abielu sündinud laste osatähtsus Sloveenias, Bulgaarias, Rootsis ning Prantsusmaal. Lapse sündimine väljaspool ametlikku abielu ei tähenda automaatselt sündimist üksikvanemaperre, sest vanemad võisid sel ajal elada ka vabaabielus. Ligikaudu kolmandik Eesti üksikvanematest on perekonnaseisu järgi lahutatud, 15% seaduslikus abielus ja 5% lesed.

Eelnevalt sai välja toodud, et palju üksikvanemaid elab Ida-Virumaal. See tekitab huvi, kas üksikvanemaks olemisel on seosed ka rahvusega. Andmed näitavad siiski, et eestlaste ja venelaste vahel olulisi erinevusi ei ole. Üksikvanemaks on 3,1% kõigist eestlastest ning 3,9% venelastest. Kui kõrvutada eestlasi kõigi ülejäänud Eestis elavate rahvusvähemustega, on erinevused märgatavamad – mitte-eestlaste hulgas on üksikvanemaid 4,4%, seega rohkem kui eestlaste seas.

Üksikvanematega seoses on tihti teemaks ka nende majanduslik toimetulek, sest perekonna ülapidamiseks peab piisama ühe inimese sissetulekust ka siis, kui peres kasvab mitu last. See omakorda muudab üksikvanemad kooselus elavate paaridega võrreldes sõltuvamaks riigi pakutavatest toetustest. Kui Eestis üldiselt elatub peamiselt toetustest ja hüvitistest ligi 12% alaealisi lapsi kasvatavatest abielus või vabaabielus elavatest inimestest, siis üksikvanematest 15%. Teiste isikute ülalpidamisel elab 6% üksikvanematest. Kui palk või tulu ettevõtlusest on peamine elatusallikas 75%-l kooselus elavatest inimestest, kellel on lapsed, siis üksikvanematest vaid 68%-l. 75%-l lastega üksikvanemaleibkondades on kõik liikmed hõivatud. Ühtegi töötava liikmeta lastega üksikvanemaleibkondi oli 9%. Sõltumine sotsiaalsetest siiretest tõstab aga üksikvanemate vaesusriski.

Üksikvanemaleibkondades kasvavad lapsed

Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanemaleibkonnas (24% ehk 55 665 alaealist last). Aastal 2008 elas Eurostati andmetel viiendik Eesti lapsi üksikvanemaga. Seega tundub, et trend, kus lapsed kasvavad vaid ühe vanemaga on Eestis süvenemas ning Eesti ei ole selles osas EL-is erandlikus olukorras. Üksikvanemate suur osatähtsus iseloomustab ka Inglismaa, Soome, Rootsi ja teiste Balti riikide ühiskondi.

Üksikvanemaleibkondades on laste arv tavaliselt väiksem kui vabaabielu- ja abielupaaridel. Eesti enamikus üksikvanemaleibkondades on kasvamas üks laps (72%-l üksikvanemaleibkondades), 23%-l leibkondadest kaks alaealist last. Lasterikkaid üksikvanemaleibkondi on väga vähe (ligi 5%). Et üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul, siis kasvavad üksikvanemaleibkondades pigem natuke vanemad lapsed. 15%-l üksikvanemaleibkonnas oli noorim laps alla 3-aastane, 24%-l leibkondades 3–6-aastane, 28%-l leibkondades 7–11-aastane ning 34%-l leibkondades 12–17-aastane. Üksikvanemate olukord erineb abielu- või vabaabielupaaride omast, kelle leibkondades elab rohkem just väikseid lapsi.

Kokkuvõttena võib öelda, et väikese riigi kohta on Eestis üksikvanemaid väga palju. Paljud lapsed ei sünni enam seaduslikus abielus elava paari perekonda, traditsioonilised kooseluvormid asenduvad järjest enam uutega (vaba- või külalisabielu jne) ning lahutuste arv on suur. Muutunud on ka inimeste suhtumine perekonnaväärtustesse. Purunenud kodude tagajärjel on aga tihti suurimad kannatajad üksikvanemate peredesse kasvama jäävad lapsed, kuid nende kõrval ka vaatamata raskustele hakkama saama pidavad emad ja isad.

Foto ja allikas: statistikaamet

Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit teatab

By

Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit

Tere head Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu liikmed,
Pöördume teie poole kahel päevakorralisel teemal – liikmemaks 2014 ja Tegijate Gala.

* Liikmemaksud – taaskord on aeg koguda liikmemaksusid. Et lihtsustada süsteemi, oleme juhatuse otsusega toonud liikmemaksude kogumise aasta algusesse ja maksu kogume jooksva aasta eest. Liikmemaksu suurus 2014 aastal on 12 eurot (1 euro ühe kalendrikuu eest). Uute liikmete puhul, kes liituvad aasta jooksul, kujuneb siis maks vastavalt sellele, et mitu kuud on aasta lõpuni jäänud.

Liikmemaks palume tasuda hiljemalt 1.märtsiks 2014 EKELi kontole, märgusõnaks: Liikmemaks 2014.
Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit MTÜ
a/a 221032711324 Swedbank

Ootame EKELiga liituma uusi erialahuvilisi ning ka ettevõtteid ning õppeasutusi – juriidiliste isikute puhul on liikmemaksu suurus 50 eurot aastas.

* Tegijate Gala – 28.veebruaril toimub Tallinna Teeninduskoolis järjekordne Tegijate Gala, mis ühendab Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni, Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni ja Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu liikmeid ning muid hea toidu ja joogi huvilisi. Ühtlasi tunnustatakse neid, kes mõne teo või saavutusega meie erialadel silma on paistnud.

Lisaks sellele, et erialaliitude liikmed on väga teretulnud galale külalisteks, annab iga liit ka oma panuse gala korraldamisse. EKELi poolt siis loomulikult on organiseerida teeninduse pool. Seoses sellega kutsumegi EKELi liikmeid üles näitama aktiivsust ja osalema gala päeval ja õhtul teeninduspoole läbiviimises. Kindlasti on see igati hea kogemus ja võimalus oma teadmisi-oskusi ka teistele näidata.
Huvilistel palume lisainfo saamiseks ühendust võtta sekretar@kelner.ee aadressil.
Parimate soovidega EKELi juhatuse nimel,

Tiiu Parm
Juhatuse liige

 

 

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

By

Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.

Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.

Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.

Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.

Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.

Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli n-ö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Allikas ja foto: Statistikamet

Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast

By

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna elanikest.

„Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole. 2011. aasta rahvaloendus andis töörände kohta põhjaliku andmestiku, sellele tuginedes saab öelda, et Tallinnast väljapoole tööl käivate pealinlaste töörände peamiseks sihtkohaks on Rae vald, sest just seal asub palju logistikakeskuseid, suuri ladusid ja tootmistehaseid, mis annavad tööd sadadele inimestele. Tallinnast käib Rae valda (peamiselt Jüri alevikku) tööle 3548 inimest ehk 1,9% Tallinna hõivatutest. Kõige rohkem inimesi käib Rae valda tööl Lasnamäelt (1223), Mustamäelt (551) ja Põhja-Tallinnast (440).

Tallinnast liigub üksjagu inimesi tööle veel Maardu linna (2354 inimest), Viimsi (1642), Harku (1187), Saue (1091) ja Saku (1004) valda.

Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?

Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).

Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.

Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.

Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.

Allikas ja foto: Statistikaamet