Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2013

Algaval aastal muutuvad kontonumbrid ja otsekorraldused

By

Monopoly man

Seoses sellega, et 2014. aasta veebruarist hakkavad Euroopa Liidu riikides ning Islandis, Monacos, Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis, kokku 33 riigis, kehtima ühesugused maksetingimused, toob uue aasta algus Eestis maksete tegemisel kaasa kaks suuremat muudatust, mis puudutavad rohkemal või vähemal määral iga inimest.

Kõik kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber) ning muutub otsekorraldusteenus. Viimane puudutab eelkõige neid, kel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud.

Kas kontonumbri muutmiseks peab panka minema?

Ei pea. Muudatused teevad pangad ja ettevõtted inimeste eest ise ära. Igal inimesel on vaja harjuda kontonumbriga, mis on senise kuni 14 numbri asemel 20kohaline. Inimese praeguse kontonumbri ette lisatakse muid numbreid ja tunnuseid: riigikood, pangakood ja kontrollnumbrid. Sel kujul hakkavad kontonumbreid kasutama kõik ühtsesse euromaksete piirkonda kuuluvad riigid. Lisaks peaksid inimesed arvestama sellega, et ka näiteks sõbrale tuleks anda oma uus kontonumber, sest nii saab ülekanne kiiresti ja sujuvalt tehtud.

Uue kontonumbri leiate juba praegu näiteks internetipangas oma pangakonto koondväljavõttelt või saate selle teisendada vastava IBAN-kalkulaatori abil nii oma kodupanga kui ka Pangaliidu kodulehel.

Ka ettevõtjad peavad 2014. aasta alguseks muudatused ellu viima: arvete väljastamisel kasutama ainult rahvusvahelist kontonumbrit ja palkade maksmiseks viima töötajate senised kontonumbrid IBANi kujule.

Kas arveid saab endiselt automaatselt tasuda?

Ka uuel aastal saab oma arveid automaatselt tasuda, kuid otsekorraldusteenus senisel kujul kaob ja selle asemele tuleb kasutaja jaoks uus teenus – e-arvel põhinev makseteenus (e-arve püsimakse). Inimestele on e-arve püsimakse parem, sest see võimaldab peale arvete automaatse maksmise ka kõik e-arved ühte kohta koguda.

Näiteks kui inimene maksab praegu oma telefoniarvet otsekorraldusega, siis tulevikus saab ta seda sama lihtsalt teha e-arve püsimaksega, lisaks on tal võimalik internetipangas näha kõiki laekunud e-arveid. Piltlikult öeldes on juhtohjad inimese käes, sest ta saab otsustada, kas saata arved maksmisele automaatselt või vajutada iga kord nuppu „Maksan”. Otsekorraldus sellist valikuvõimalust ei andnud.

Otsekorraldusi saab kasutada kuni 31. jaanuarini 2014. Kui selleks ajaks ei ole ettevõtja e-arvet kasutusele võtnud, teavitavad pangad otsekorralduse kliente lepingu lõppemisest. Näiteks kui korteriühistu ei taha või ei saa e-arvet kasutada, siis otsekorraldus lõpetatakse. Info selle kohta saadab kliendile pank, eeldatavasti ka korteriühistu. Sel juhul laekuvad arved endiselt kas e-posti või tavapostiga ja need tuleb internetipangas iga kuu ise tasuda.

Praegu ei ole selge, kas kõik seni otsekorraldust kasutanud ettevõtted hakkavad uut teenust kasutama. Kuigi pangad ja ettevõtted teavitavad oma kliente otsekorraldusteenuse lõpetamisest ja üleminekust e-arve püsimaksele, peaksid eraisikud olema tähelepanelikud ja veenduma, et nende arved saavad tasutud.

Kas see on kõik, mis muutub?

Üks oluline muutus puudutab veel kõiki, kes teevad riigisiseselt ülekandeid pankade vahel. Järgmise aasta veebruari algusest muutub Eestis pankadevaheliste maksete tegemine aeglasemaks.

Inimesed peavad arvestama, et uuel aastal ei pruugi maksed jõuda saajani sama kiirelt kui praegu, sest olenevalt pangast on maksete liikumise kiirus senise 1,5 tunni asemel 3–5 tundi. Selleks et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see teha hiljemalt kell 15–16.30.

Põhjus seisneb selles, et uuel aastal ühtlustuvad maksete tegemise tingimused kogu Euroopas ja pangad ei tohi praegu kasutatavaid süsteeme enam kasutada, kuna need ei vasta uutele nõuetele. Eestis tegutsevad pangad võisid valida endale partneri maksete tegemiseks Euroopa piires. Ühises üleeuroopalises turukonkurentsis otsustatigi soodsama lahenduse kasuks, kui seda suutis pakkuda Eesti Pank. Seetõttu suleb Eesti Pank järgmise aasta veebruaris oma jaemaksesüsteemi. Küsimus, kas ja kuidas pangad muudavad soodsama teenuse tõttu oma hinnakirju, jääb praegu vastuseta. See selgub turukonkurentsis.

Kuigi maksed hakkavad pankade vahel liikuma aeglasemalt, ei pruugi muutus inimesele tavatoimetustes tuntav olla.

Miks on seda kõike meile vaja?

2014. aasta veebruarist hakkavad ühtses euromaksete piirkonnas (single euro payments area ehk SEPA) kehtima ühtsed reeglid, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse maksete tegemist. Eelkõige tähendab see, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad oma igapäevaseid pangatoiminguid teha kodupanga kontot ja kaarti kasutades, sest kõikidele pankadele kehtivad ühesugused makseteenuste tingimused. Teisisõnu, kui Eesti elanik läheb näiteks õppima või töötama välismaale, pole tal enam vaja avada selles riigis pangakontot kohapealseteks arveldusteks, sest oma rahaasjade korraldamiseks piisab vaid pangakontost tema koduriigis ja -pangas. Või kui mõnes teises euroala riigis asuv pank pakub makseteenuseid soodsamalt, saab selle edaspidi soovi korral oma kodupangaks valida.

Eelnimetatud muutused – kontonumbri pikenemine, otsekorralduste teisenemine e-arve püsimakseks ja pankadevahelise ülekande mõnetine aeglustumine – toimuvad suures osas automaatselt. Ehk ka sellisel juhul, kui inimene mitte midagi ei tee, jõuavad need muutused temani. Tähelepanelikum tasub olla neil, kes kasutavad otsekorraldusi.

Täpsemat infot muutuste kohta jagavad pangad. Põhjalikuma info eelolevate muutuste kohta leiab Eesti Panga (www.eestipank.ee/sepa) ja Pangaliidu veebilehelt (www.pangaliit.ee).

Alikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Swedbanki ja SEB kontorites saab kroone vahetada aasta lõpuni

By

Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

„Väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel vaid novembris ja detsembris. Pärast detsembrit peab kroonide vahetamiseks tulema keskpanga muuseumisse. Siin saab aga lisaks raha vahetamisele tutvuda ka muuseumi põneva väljapanekuga,“ ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

„Võimalust kroone eurodeks vahetada on kasutatud aktiivselt üle Eesti, kuid tagastatavate kroonide kogused on pidevalt kahanenud. Võimalus vahetada kroone kodukoha lähedal kestis nii pikalt tänu heale koostööle kommertspankadega,“ märkis Roosve. Teistes euroala riikides on rahvusvaluutat vahetatud kommertspankades kahe kuu kuni poole aasta vältel.

2014. aastast saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 10 kuuga 1,7 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Foto: flickr.com

 

Aeglustunud inflatsioon on kooskõlas vähenenud majanduskasvuga

By

Statistikaameti teatel aeglustus inflatsioon oktoobris 2,1%lt 1,5%ni. Hinnatase langes võrreldes septembriga –0,3%. Aasta teisel poolel toimunud tarbijahindade kasvu aeglustumine on kooskõlas vähenenud majandusaktiivsusega Eestis. See on ka üheks põhjuseks, miks inflatsiooni aeglustumine oli laiapõhjaline, hõlmates nii toiduaine ja energia hindasid kui ka ülejäänud tarbijakorvi ehk alusinflatsiooni.

Hinnakasvu mõjutas märkimisväärselt ka kaubanduspartnerite väike inflatsioon, mis kandus impordi kaudu Eesti hindadesse. Euroala inflatsioon aeglustus oktoobris esialgse hinnangu kohaselt 0,7%ni, milles oli keskne roll tänavu viimase kolme aasta jooksul esimest korda odavnenud energia hindadel. Mitmes euroala riigis pidurdas inflatsiooni ka eelarve tasakaalu parandamiseks tehtud maksutõusude mõju taandumine.

Aastane energia hinnatõus aeglustus oktoobris 3,3%ni. Maailmaturu nafta hinna languse ning euro kursi tugevnemise tõttu odavnes maagaas 7,2% ja soojusenergia 2,3%. Samal põhjusel odavnesid jätkuvalt ka mootorikütused, mis olid aastatagusega võrreldes 7,6% odavamad. Energiahinna kasvu panustas enim elekter, mis oli 30% kallim kui eelmise aasta oktoobris.

Kuigi aasta alguses jõustunud maksutõusude tõttu on alkohol ja tubakas kallinenud, siis toiduainete inflatsioon tervikuna oktoobris siiski aeglustus. Puu- ja köögiviljade hinnad on seejuures suve kõrgtasemelt taandunud.

Alusinflatsioon oli oktoobris väike ja langes 0,6%lt 0,4%ni. Teenuste inflatsiooni pidurdasid tasuta teenused (Tallinna ühistransport ning kõrgharidus), milleta oleks teenuste inflatsioon ja seeläbi ka tarbijahindade inflatsioon kokku olnud 0,5 protsendipunkti suurem. Tasuta teenuste mõju hakkab inflatsioonist järk-järgult taanduma 2014. aasta jooksul ning selle toimel alusinflatsioon suureneb. Viimasel ajal inflatsiooni tagasihoidlikuna hoidnud sideteenuste hinnad kasvasid oktoobris kuises võrdluses esimest korda alates 2011. aastast.

Foto ja allikas. Eesti Pank

 

SEPA (Single European Payment Area) rakendumisest

By

Bank vault

TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et üle poole elanikest ei ole 2014. aasta alguses toimuvatest kontonumbri ning makse- ja otsekorralduste muudatustest teadlikud. Nii pangad kui ka ettevõtted on kliente eelseisvatest muudatustest aktiivselt teavitanud, kuid reaalselt toimuvad muudatused alles uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega. Et muudatustega harjumine sujuks ladusalt, on oluline, et inimesed pööraksid eelolevatel kuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete edastatavale infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama.

Uuringu kohaselt tasutakse makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70% ja internetipanka 62% Eesti elanikest. Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teevad makseid vaid 22% inimestest (2011. aastal 33%). Püsi- ja otsekorraldusteenust kasutavad rohkem pensioniealised ning internetipanga võimalusi nooremad pered.

Eestimaalaste maksekäitumises on nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel vähenenud sularaha osatähtsus. Sularahas saavad täielikult või osaliselt sissetulekuid (sh riiklikke toetusi ja muid sissetulekuid) 4% inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis. Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17% enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 tuhandeni. Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12%, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.

Eestimaalased ostavad järjest rohkem välismaistelt kaupmeestelt interneti vahendusel – kahe aasta jooksul on ostjate arv kahekordistunud ja teenust on kasutanud ligi veerand Eesti elanikest. Ostude eest tasutakse peamiselt maksekaardiga (46%) või PayPali vahendusel (36%). Internetioste sooritavad rohkem nooremad ja lastega pered ning suurema sissetulekuga elanikud. E-kaubanduse kasutajate hinnangul plaanivad nad interneti vahendusel osta ka eelolevatel aastatel.

Kümnendikul Eesti elanikest on praegu või on olnud pangakonto teises riigis. Seda on peamiselt kasutatud või kasutatakse välismaal õppimise või töötamise ajal ja need inimesed on enamasti kõrgema sissetulekuga (st isikliku sissetulekuga vähemalt 900 eurot). Arvestades internetiostude üha kasvavat populaarsust, nimetasid osa uuringule vastajaid välismaal pangakonto omamise põhjusena muuhulgas seda, et nii on välismaalt tellitava kauba ja teenuse eest mugavam tasuda.

Piiriülesest SEPA (Single European Payment Area – ühtne euromaksete piirkond) otsekorraldusteenusest on uuringu andmetel huvitatud umbes kolmandik Eesti elanikest. See on uus teenus, mis jõuab Eesti turule tõenäoliselt 2014. aasta veebruaris ja võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest. Selle teenuse vastu on suurem huvi nende hulgas, kes juba praegu kasutavad aktiivselt internetikaubandust. Kuna piiriülest otsekorraldust hetkel ei ole, siis ei osata vajadust selle teenuse järele võibolla veel hinnata.

Eesti Pank ja TNS Emor tutvustavad uuringu tulemusi avatud loengu raames 6. novembril kell 11 Eesti Panga muuseumi pressiruumis.

Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 911 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.

Allikas:  Eesti Pank

Foto: foter.com

 

Stolichnaya Premium Vodka selgitas välja Eesti kõige originaalsema kokteili ja innovatiivseima baarmeni.

By

Kolmapäeval, 30. oktoobril ööklubis Vabank toimunud esimese Stolichnaya Premium Vodka korraldatud The Most Original Cocktail Competition nimelise kokteilivõistluse võitis ja parimaks baarmeniks tunnistati Marko Hade. Žürii valis tänavuseks võidukokteiliks 16 osaleja seast Marko kokteili “Stoli Backyard BBQ Cocktail”, mis eristus oma originaalsuse ja hästi tasakaalus maitse poolest. Võitja tõusis teistest võistlejatest säravalt esile oma showelementide kasutamise ja vaba suhtlemisega, pannes kaasa elama publiku ning pälvides tunnustust ka žüriilt.
The Most Original Cocktail Competition oli võistlus, kus Stolichnaya Premium Vodka otsis kõige originaalsemat ja innovatiivsemat kokteili. Erinevalt tavapärastest kokteilivõistlustest, sellel võistlusel puudusid igasugused reeglid ja piirangud. Lubatud oli oma kokteili serveerida klaasis, ämbris või isegi saapas! Kokteili kaunistuse võis eelnevalt valmis teha ja kasutada kasvõi Tauno Kangro abi ja meisterdada ehedad sepised, kõik oli lubatud!
Võidukokteili looja, ööklubi Vabank baarmen Marko tõi inspiratsiooniallikatena välja eestlaste ja venelaste grillimishobi. “Tihti puudub ju grillipidudel oma kokteil. Ja uue maitseviina idee tekkiski just grillipeo käigus”. Marko arendas välja uue peekonimaitselise viina, mis siis loodetavasti ka populaarsust kogub ja miks mitte kunagi ka Stoli maitseviinade reas on. Marko sai auhinnaks 1000.- € väärtuses reisitšeki, mille lubas kulutada Barcelona reisi peale.

Teisele kohale tuli Krista Meri Olympic Casino´st, kes sai inspiratsiooni Saaremaast ja suitsusaunast, ning segas kokku kokteili „Smoked sauna“. Autori sõnul on just naistel puudu saunamõnusid nautides oma kokteil, sest paljud naised õlut ei joo.

Kolmanda koha sai Helger Aava, kes meisterdas kuuma kokteili “Vanaema ubina schnaps”. Kokteili looja ütles, et esialgse retsepti autor on tema vanaema, mida ta siis kohendas. Ka kokteilis kasutatud naturaalne õunamahl oli Parksepast vanaema aiast pärit.

 

Võidukokteili retsept:

Stoli Backyard BBQ Cocktail, autor Marko Hade

Koostisosad:

Stolichnaya Premium Vodka 4cl

Värske sidrunimahl 1cl

Valge hakitud sibul 1bl

Hakitud selleri vars 4bl

Worchestershire kaste 0,5bl

Sool 0,5bl

Tomatimahl 100% 12cl

Värskelt küpsetatud peekoni rasv (6 viilu)

Valmistamine:
1. Küpseta peekon kuumal panni, sellest tekkinud rasv kalla anumasse ja lisa 4cl Stolichnaya Premium Vodkat. Sega ja lase segul jahtuda. Hoia segu külmas, kuni rasv hangub, seejärel kurna ja filtreeri viin sobivasse pudelisse või kannu. Stoli peekonimaitseline viin on valmis.

2. Sega blenderis (ühe kühvlitäie jääkuubikutega) omavahel sibul, seller, sool, sidrunimahl, tomatimahl, Worchestershire kaste ning peekonimaitseline viin

3. Serveeri kokteil seest tühjaks tehtud ja puhastatud paprikas, kaunista küpsetatud peekoni ja selleri varrega.

Foto: EBA

Intervjuu noorsootöötaja prl Siret Rätsep`aga

By

Siret Rätsep

Noorsootöötaja ametinimetus kipub oma olemuselt olema kohati kuidagi pisut üldine. Palun kas täpsustaksite?

Siinkohal võiks isegi täpsustada, et mitte üldine, vaid võib juhtuda, et paljudele hoopis täiesti võõras. Küllap tuleneb see sellest, et noorsootöö eraldi erialana on küllaltki uus ning uuenev valdkond. Sageli aetakse meid segamini sotsiaaltöötajate või lasteaiakasvatajatega.Tegelikult ei ole me üht ega teist, samas aga mõlemat. Paljudes omavalitsustest puudub noorsootöötaja sootuks ning seda tööd kaetakse teiste erialade esindajatega. Seetõttu arvatavalt ka segadus terminoloogias. Noorsootöötaja täidab nii pere rolli, on nii nõuandja ja usaldusisik kui ka psühholoog. Kindlasti leiab mõni noor meis ka eeskuju neile endile.Võiks öelda, et oleme nii sõber, usaldusisik, juht kui õpetaja.

Miks valisite just selle elukutse? Minus on alati olnud see „miski“ mis väljendub läbi missioonitunde. Tahaks suuta, jõuda aidata kõiki ja kõike. Ilmselge on see, et päris kõike ja kõiki ei suuda ning ei jõua aidata.

Seetõttu tuleb langetada valikud. Põhiline valikute tegemisel on see, et tegevused mille ette võtan on mulle jõukohased, inspireerivad ning täidavad ka ühiskonnas teatud vajaliku tühimiku. Oluline on tajuda, et sind vajatakse.

Gümnaasiumi ajal, kui oli valikute tegemise aeg, käis läbi peast palju mõtteid. Kuhu edasi, kuidas edasi, milleks ma olen võimeline jne. Valikuid on ju palju! Kõik teed lahti. Kuidas langetada otsus nii, et ei peaks kahetsema? Teadsin, et see peab olema valdkond, mis on väga tihedalt seotud inimestega ja suhtlemisega.

Korraks libises mõte psühholoogia eriala suunas, kui ka alushariduse pedagoogi suunas, samas köitsid mind enim noored. Gümnaasiumi lõpuklassis, kui valiku aeg hakkas päris lähedale jõudma, kinnistusid mõtted juba väga selgelt. Kõiki soove, mõtteid ja ideid ühte patta pannes, tekkis arusaam, et selline „katus” on ilmselt noorsootöö. Noort inimest annab nö voolida. Ta alles kujuneb ja tore on olla isiksuse kujunemise juures – aidata, suunata, toetada.

Ja kuna ma ei ole „üksik hunt“ vaid mind köidab meeskonnatöö, siis noortega töötades ei saa midagi ära teha üksinda. See ei olegi nagu töö, see on protsess, mille viivad ellu meeskonnaliikmed. Ja ma pean siinkohal silmas ka seda, et noored, kellega me kokku puutume, kuuluvad meie meeskonda. Ütleb üks tore vanasõnagi „Kui tahad jõuda kiiresti mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele läheme koos!“ Ma loodan, et noored kellega meie koos läheme, jõuavad elus kaugele…

Kristiine Noortekeskus?

Kristiine noortekeskus on vahva koht, kus käib palju erinevaid noori, kellele meie, noorsootöötajad, püüame võimalikult palju huvitavat, toredat ja kasulikku pakkuda. Innustatuna noortest võtsin käsile ka projekti kirjutamise, tänu millele olen ka terve oktoobri kuu pingsalt tegelenud. Toimus projekt nimega ”Tervislik toitumine – see on imelihtne”, kus harisime noori tervisliku toitumise, tervisespordi, koduse toidu valmistamise teemadel ning samuti puudutasime ka toitumishäirete teemat. Lisaks nendele tegevustele toimusid ka tervisliku toidu valmistamise töötoad ja noortele räägiti lauakatmise etiketist.
Noortekeskuses toimub veel igakuiselt mitmeid korduvtegevusi, samuti korraldame noortele mitmeid üritusi ja võimalusel viime neid ka keskusest väljapoole. Viimati käisime koolivaheajal näiteks loomade varjupaigas. Läbi nende ürituste loodame noortele alati ka midagi kasulikku edasi anda, õpetada, ilma, et sel oleks sellist formaalset õpimaiku küljes.

Miks peab noori harima tervisliku toitumise teemal?

Kahjuks tänasel päeval, tohutu kiire elutempo juures, ei jõua väga paljud pered enam traditsioonilisi ühiseid söömaaegu pidada. Sealt edasi võib see jõuda aga sinna, et noorte jaoks ei tundu olevat ühine koosviibimine laua ääres, kooskokkamine perega, enam üldse oluline. Seetõttu leian, et kui noori harida just selles valdkonnas, et ise siiski kodus söögi valmistamine on palju parem viis kui poest juba valmis pakendatud toidu mikrouuni viskamine, siis ehk jõuame me kunagi uuesti sinna, kus väärtustatakse seda kodu-tehtud toitu, ühist koosviibimist laua ääres. Õhtuseid jalutuskäike pargis, metsavahel, kus-iganes. Hoida ja hoolida oma tervisest ja tulevikus seda järgmistele põlvedele edasi kanda.

Kas tervislik toitumine on imelihtne?

Kõik on kinni mõtlemises ja tegutsemises. Leian, et see on nii lihtne kui lihtsaks see enda jaoks teha. Asi on valikutes, kui valikud on saanud nö tervislikeks, siis see on tõesti imelihtne. Kui on vaja oma harjumusi muuta, siis eks iga asja alustamine on raske, kuid tuleb meeles pidada, et see on kõigest ajutine.

Elualustajaid teatakse kui eriti energilisi inimesi? Kuidas puhkate?

Ei teagi kui energiliseks ennast pean, küll aga tõesti tahaks hästi palju jõuda ära teha ja eks see puhkamine ongi natuke tahaplaanile ununenud. Kuid minu puhkus on väga lihtne – kui saan köögis küpsetada, õue jalutama ja aeg-ajalt trenni, siis see kosutab mind küll väga hästi. Käin meeleldi kinos, teatris, kontserdil – see kõik aitab patareisid laadida. Suvel sõidan palju rulluiskudega, kuid nüüd ootan juba lund – lumelauaga sõitmine on minu kirg olnud juba rohkem kui 10 aastat. Kuna aga Tallinnas mägesid ei ole, siis talvel mõnusalt kamina ees elava tule vaatamine on ka väga meeldiv puhkemoment. Tähtis on leida enda jaoks üles positiivsed momendid ja kosutada ennast ka imeväikeste rõõmupakkuvate tegevustega.

Mida sooviksite veebikirja lugejatele?

Veebikirja lugejatele sooviksin leida see natukene aeg, et minna välja, jalutada, hingata värsket õhku. Ärge unustage enda lähedasi ja kalleid inimesi. Veetke nendega aega, tehke kasvõi üks kõne lähedasele või sõbrale. Korraldage korra nädalas, kuus, kvartalis lahe kooskokkamine. Nautige ühisolemisi. Pidage üksteist meeles ja ärge unustage hoolida!

Foto: erakogu

 

Pangad teenisid kolmandas kvartalis 9% rohkem kasumit

By

Kinnisvaraturu suur aktiivsus peegeldus ka septembrikuu eluasemelaenuturu näitajates. Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem ehk 65 miljoni euro väärtuses, mis on seni suurim kuine laenukäive alates 2008. aasta lõpust. Eluasemelaenude jäägi maht kasvas kuuga ligi 10 miljoni euro võrra. Õppeaasta alguses võeti mõnevõrra aktiivsemalt ka õppelaene, kuid ligi 22% vähem kui 2012. aasta septembris.

Kuigi ettevõtete laenukäive jäi septembris madalamaks kui augustis, oli ettevõtetele väljastatud laenumaht selle aasta kuude võrdluses suhteliselt suur. Uusi lühi- ja pikaajalisi laene väljastati 796 miljoni euro väärtuses, mida oli 15% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Pikaajalised laenud kasvasid kiiremini ja moodustasid kogu käibest kolmandiku. Mõne suure tehingu tõttu kasvas laenukäive jätkuvalt kiiresti kinnisvara, taristu ja kaubanduse sektoris.

Reaalsektori mõnevõrra aktiivsema laenutegevuse toel kasvas septembris Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kuuga üsna märkimisväärse 111 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.Portfellimahu aastakasv püsis siiski tagasihoidliku 1,3% juures.

Ettevõtete pikaajaliste laenude ja majapidamiste eluasemelaenude keskmised intressimäärad jäid ka septembris muutumatuks – vastavalt 3% ja 2,5%. Enamiku laenulepingute baasintressimäär 6 kuu Euribor ei muutunud samuti ja püsis 0,34% juures.

Laenukvaliteet on jätkuvalt paranenud nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuportfellis. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes septembris 2,4%ni. Pikaajalises maksevõlgnevuses laenude maht vähenes septembris ligi 34 miljoni euro võrra.

Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv kiirenes septembris 3%lt 5%ni. Hoiuste maht kasvas kuuga 75 miljoni euro võrra 8,8 miljardi euroni. Hoiuste mahu suurenemisse panustasid enim ettevõtted 53 miljoni euroga, kuid majapidamiste hoiuste aastakasv oli kiirem (7%) kui ettevõtete hoiuste aastakasv.

Eestis tegutsevad pangad teenisid 2013. aasta kolmandas kvartalis 85,6 miljonit eurot kasumit. Seda oli 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kasumlikkust toetas tehinguaktiivsuse kasvuga kaasnenud teenustasutulude kasv, samas kui puhas intressitulu pankade koondarvestuses püsis möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes pea samal tasemel. Kasumlikkust on toetanud juba kolm aastat järjest ka varasemate laenuallahindluste taas kasumina arvelevõtmine.