Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2013

Inflatsiooni kiirendas oodatult toiduainete kallinemine

By

toit

Statistikaameti andmetel kiirenes Eesti inflatsioon veebruaris 3,7%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,6%. Euroala inflatsioon aeglustus veebruaris esialgse hinnangu kohaselt 1,8%ni.

Viimased paar aastat on Eesti hinnakasvu taga olnud peamiselt toiduained ja energia. Toiduainete hinnad tõusid veebruaris endiselt tempokalt (6%), sest varasemalt kiirelt kasvanud toidutoorme maailmaturuhinnad kandusid üle Eesti lõpptoodete hindadesse. Majapidamiste tarbitava energia hulgas kallinesid aastatagusega võrreldes enim elekter (27,4%) ja soojusenergia (6,6%), kuid mootorikütuste hinnad jäid ligikaudu samale tasemele kui eelmise aasta veebruaris. Jaanuariga võrreldes kallines elektrienergia 0,4%.

Toidu- ja energiahindadeta alusinflatsioon on langenud madalale tasemele, ulatudes veebruaris üksnes 0,7%ni. Alusinflatsioonis kajastub muu hulgas importtööstuskaupade odavnemine, mis tuleneb nõrgast nõudluskeskkonnast euroala riikides tervikuna. Alusinflatsiooni pidurdas ka teenuste, eelkõige side ja ühistranspordi odavnemine. Lähiajal võib palkade arengu tõttu siiski oodata teenuste hinnakasvu mõningast kiirenemist.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida inflatsioon euroalal keskpikas perspektiivis alla kahe protsendi, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/inflatsiooni-kiirendas-oodatult-toiduainete-kallinemine-07032013?source=newsletter

Foto: flickr.com

 

Millal kinkida lilli Eesti naisele?

By

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel algab Eesti naise tasustatud tööpäev hommikuti umbes kell pool üheksa. Tööleminek võtab aega tavaliselt kahekümne minuti ringis. Naine kasutab võrreldes mehega liikumiseks vähem autot ning eelistab rohkem ühistransporti, jala või jalgrattaga liikumist. Naine annab sellega igapäevaselt oma panuse energiasäästlikkuse tõusule ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisele, mis muuseas on üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest. Naine töötab intensiivselt kogu ennelõuna. Natuke pärast kella 12 läheb lõunale ja naaseb hiljemalt pool kaks pärastlõunal. Töölt lahkub veidi pärast nelja. Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle.

Kodustes töödes on naisel kahtlemata kandev osa ja mitte ainult Eestis vaid paljudes Euroopa riikides. Naistel kulub võrreldes meestega ligi kaks korda rohkem aega kodustele töödele. Kui paljudes Euroopa riikides peavad naised ka koduseid töid tehes lõunapausi, siis Eesti, Soome, aga ka Suurbritannia naistele on iseloomulik, et kodused tööd jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu päevasele ajale. Eesti naiste koduste tegemiste tippaeg on just hommikul pärast ärkamist ja õhtul töölt tulles. Kõige rohkem aega kodustest töödest — ligi tund ja 20 minutit — kulutab naine söögitegemisele (ligi pool tundi enam kui Soome, Rootsi ja Norra naised). Sellele järgnevad majapidamise korrashoid ja lastehoidmine. Ajavahemikus kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul tegeleb koduste töödega stabiilselt 30% naisi.

Perega koosolemisele kulub naisel päevas ligi kolm tundi. Pool tundi päevas pühendab naine lastele ja peaaegu veerand tundi mõne teise leibkonna aitamisele. Lisaks sellele kulub naisel päevas poolteist tundi teistega (st mitte pereliikmetega) suhtlemisele.

Poodlemisele ja erinevatele teenustele kulub naisel päevas 26 minutit, mis on kõigest viis minutit kauem kui mehel. Naiste poodlemise aeg on viimase kümnendi jooksul veidi kahanenud, meestel seevastu paar minutit pikenenud. Naiste poodlemise ja teenuste tarbimise aja kokkuhoiu taga on suurte kaubanduskeskuste areng viimasel kümnendil, kuna paljud kauplused ja teenused on tihti koondunud ühte kohta.

Vaba aega on naisel päevas viis tundi ja 16 minutit. Viimase kümnendi jooksul on naise vaba aeg üle poole tunni pikenenud. Vabast ajast võtab märkimisväärse osa (üle kahe tunni) telerivaatamine. Lisaks sellele veedavad naised 37 minutit suheldes, 30 minutit lugedes, 25 minutit arvuti taga oma asju ajades ja teist niipalju füüsilisi harjutusi tehes. Naiste vaba aja sisse mahuvad veel meelelahutus ja kultuur, muusika kuulamine, hobidega tegelemine, vaba ajaga seotud liikumine ning muu mängimine ja puhkamine.

Naise ööpäevast kaks kolmandikku möödub kodus. Söömisele ja joomisele kulub naisel päevas tund ja 20 minutit. Muudeks isiklikeks tegevusteks umbes tund. Söömisele ja joomisele kulutab naine võrreldes sajandivahetusega umbes seitse minutit enam, isiklikeks tegevusteks neli minutit enam. Keskmine Eesti naine magab ööpäevas kaheksa tundi ja 52 minutit. Ta ärkab enne kella seitset hommikul ja läheb magama reeglina pärast kümmet õhtul.

Kõige sobivam aeg naisele lillede kinkimiseks on hommikul (koos voodisse serveeritud hommikukohviga) või õhtul pärast kella seitset kui päeva kiiremad tegemised on ühele poole saanud. Tööl on naiskolleegide austamiseks kõige sobivam aeg kell kaks, kui naised on lõunalt tagasi jõudnud.

Artiklis on kasutatud Statistikaameti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmeid. Ajakasutuse detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2013/03/08/milline-naeb-valja-eesti-naise-paev/

foto: flickr.com

 

 

Selgusid Eesti 2013. aasta parimad baarmenid

By

Choco-tree Martini

06. märtsil restoranis N9 toimunud XIX Eesti baarmenite meistrivõistluste klassikalise kategooria võitis Kristo Tomingas Butterfly Lounge´st. Showkategoorias tunnistati parimaks Venus Club showbaarmen Georgi Voomets. Eesti meistrid sõidavad augustis Eestit esindama Baarmenite Maailmameistrivõistlustele Prahasse, Tšehhi.
Klassikavoorus saavutas teise koha Sigrid Sarv kohvikust Moon, väärikale kolmandale kohale tuli Olympic Casino baaridaam Kelly Papp. Showvoorus saavutas teise koha hetkel Norras elav ja töötav baarmen Tarmo Piir, kolmanda koha vääriline oli ööklubi Café Amigo baarmen Raul Rosse.

Võistlusest võtsid osa Eesti baaride, lounge´de ja ööklubide tipp-baarmenid ja mitmed rahvusvaheliste baarmenite võistluste võitjad, keda hinnati nii kokteilide valmistamise tehnika kui joogi maitse osas.
EBA president Margit Kikas sõnas, et kõik 36 võistlusteks valmistunud ja sellel osalenud baarmeni/baaridaami ongi tegelikult meie tipp – kõik väärivad meistritiitlit! Paraku aga tuleb moodustada mingisugune järjestus, teha valik. IBA Euroopa asepresident Ron Busman toonitas võistluse lõppedes kõigi meie kokteilimeistrite suurepärast taset ning nentis samuti, et valiku tegemine oli erakordselt keeruline. Parimatest parimate väljaselgitamine on tegelikult õnnemäng, rääkis Busman.

Restoranis N9 toimunud võistlusele kogunes rohkesti pealtvaatajaid, kes elasid kaasa meie baarmenite esinemisele ja nautisid ka kõiki võistluskokteile. Lisaks aitas meelt lahutada õhtujuht Andres Torm. Kokteile hindasid Eesti tunnustatumad sommeljeed ja kokad, muuhulgas ka kokkade olümpial Eestile läbi aegade parima koha toonud restorani Egoist peakokk Heidy Pinnak. Väliskülalistest oli kokteile hindamas Rahvusvahelise Baarmenite Organisatsiooni IBA asepresident Euroopas Ron Busman, Läti Baarmenite Assotsiatsiooni president Raitis Akerblums ning Soome Baarmenite Assotsiatsiooni president Jarkko Salonen.

Meistrivõistlusi toetasid: Pernod Ricard Estonia OÜ, Prike AS, Tridens AS, Altia AS, Liviko AS, MV Eesti OÜ, Olympic Casino Eesti AS, Venus Club OÜ, Carmen Grupp, Monin, Giffard, Cido, Evian, Farwelli Kaubanduse OÜ, Karisma Food OÜ, Nordic Hotel Forum, Sokos Hotel Viru, Hellenic Trade ja N9.
EBA asutati 26. mail 1994 Café Amigo´s. Alates 1995. aastast toimuvad igal aastal EBA meistrivõistlused, mille võitja esindab Eestit alates 2000. aastast rahvusvahelisel kokteilide maailmameistrivõistlusel. EBA on alates 1999. aastast IBA täisliige
Kristo Tomingase võidukokteil (Before Dinner kategooria):
Choco-tree Martini
Monin white chocolate- 0,5 cl
Jacobs Creek Pinot Grigio- 1 cl
De Kuyper sour apple- 1,5 cl
Gordons gin – 1 cl
Absolut Citron- 4 cl

KAUNISTUS
Apelsin, valge redis, tüümian, bataat

Foto: eba.ee

 

Teadlased ja eksperdid vaagivad tööjõurände tulevikku Põhja- ja Baltimaades: lähiriikide kõige esinduslikum rändekonverents toimub Tallinnas sel nädalal

By

Tööjõuväljaränne

7.-8. märtsil toimub Tallinnas konverents “Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades”, mis keskendub esimest korda nii laiahaardeliselt rahvastiku rände ja arengumustrite küsimustele.

Konverentsi eesmärgiks on anda ülevaade värskeimatest rahvastiku rände ja tööjõu liikumise teemalistest arengutest Põhja- ja Baltimaades. Tallinnasse kogunevad asjatundjad mõtestavad uurimuste tulemusi lahti selleks, et aidata kujundada piirkonnas ühtset arusaama rändest.

Konverentsi kutsus ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu, kes korraldab üritust koos Tartu Ülikooli ja Rootsi Kuningriigi Suursaatkonnaga Eestis.

„Rahvastiku ränne ja tööjõu liikumine aitavad kaasa Põhja- ja Baltimaade arengule ja koostööle,“ kinnitab Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor. „See on kindlasti positiivne, kuid tuleb tunnistada, et kui ränne toimub peamiselt ühes suunas, on oht nn ajude väljavooluks, mis omakorda võib põhjustada pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku ebastabiilsust piirkonnas.“

Tartu Ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor Tiit Tammaru: „Täna kombineeruvad majanduslikud (elatustaseme vahe) ja demograafilised (suurimad põlvkonnad rändeeas) tegurid ulatuslikuks väljarändeks mitte üksnes Eestis, vaid kogu Ida-Euroopas. Väljaränne pole siiski sellisel kujul 5-10 aasta perspektiivis jätkusuutlik ning seda tasakaalustab tagasiränne. Eestis on Euroopas suurima välismaal töötamise kogemusega inimeste osakaal.“

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets sekundeerib: “Nii nagu maailm ei ole must-valge, võib öelda ka, et väljaränne omab lisaks negatiivsetele aspektidele positiivseid mõjusid riigi tööturule ja majandusele tervikuna. Eriti kui on lootust, et need inimesed ka koju tagasi tulevad.”

Konverentsi juhatab teiste seas sisse Eesti Vabariigi sotsiaalminister Taavi Rõivas. Rändeteemadel võtavad sõna valdkonna teadlased ja eksperdid Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust. Üritus toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis.

Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aadressil:
http://www.norden.ee/et/regionaalne-koostoo/rahvastiku-areng/konverentsi-paevakava.

Konverentsi on aidanud ellu viia Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium, Norra Kuninglik Saatkond, Kuninglik Taani Saatkond ja Soome Suursaatkond, Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus.
LISAINFO:
prof. Raul Eamets
Tartu Ülikool
Tel: 737 6374
E-post: raul.eamets@ut.ee

Triin Oppi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Tel: 521 3226
E-post: triin.oppi@norden.ee

foto: norden.ee