• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for jaanuar 2013

Avokaado-kanasalat

28/01/2013 By Veebikiri

Avokaado kanasalat

  • 2 kanafileed
  • 2 küpset avokaadot
  • peotäis kirsstomateid või 1-2 tavalist tomatit
  • umbes veerand tšillipipart (tahaks öelda, et jalopenot, aga meil ei saa ju muud kui ainult ebamäärast ‘tšilli’pipart)
  • veerand sibulat
  • pisem peotäis murulauku
  • 1 küüs küüslauku
  • ca 3tl laimimahla, ca 3spl head õli, soola, pipart

mul muidugi vedas sellega, et Stockmannis oli just küüslaugumarinaadis kanafilee soodushinnaga, see andis ilmselt maitsele palju juurde. kui sellist vedamist ei ole, siis maitsesta ise (võid marineerida, aga kasuta võimalusel siis ka küüslauku ja õli nt) ja küpseta kanafileed kas a) ahjus b) pannil vähese õliga. mina tegin viimast, minu meelest jääb niimoodi mahlasem ja see pealt krõbe on ka hea.
kui ei ole kindel, millal on valmis, siis tee ühe filee sisse väike lõige ja vaata. pannil tehes vajadusel keera kuumus maha ning pane kaas ka peale, siis haudub kenasti pehmeks.
lase kanal jahtuda.

puhasta ja haki avokaado, küpsekana, tomatid, murulauk. sibul ja tšillipipar lõika hästi peenikeseks, soovi korral võid kasutada ka veidi rohkem, kuni pool tšillit. pane kõik kaussi.
sega teises kausis, tassis või väikesed purgis kokku soust. selleks sega laimimahl, õli, sool, pipar ja purustatud küüslauk omavahel ning vala salatile. sega korralikult ja lase natuke maitsestuda.

tulemuseks on parim salat avokaadoga, mida ma elus saanud olen. nämmm..!

Retsept: http://pilleriin.ee/2012/11/14/avokaado-kanasalat/

Foto: Enda Pärisma

 

Rubriik:Et cetera Sildid:Avokaado-kanasalat, PilleRiini avalik internetielu

Kõrge rahvusvaheline tunnustus saaremaisele kaatritootjale

28/01/2013 By Veebikiri

saaremaa

Saaremaa jahi- ja kaatritootja AS Luksusjaht pälvis mainekal aasta mootorpaatide konkursil kõrge tunnustuse: nende 2010. aasta lõpul turule toodud ja ettevõtte üks suurimatest alustest, kaater Delta 54 IPS carbon nimetati aasta kaatriks klassis “üle 45 jalased sportlikud lõbusõidukaatrid (sportscruisers)”.

„Meie kaatrite ehitus toetub eelkõige tänapäevastele kõrgtehnoloogiatele ja heatasemelisele käsitööle, mis on andnud omanäolise tulemuse. Suur roll on meie kaatrite disainil, see peab selgelt eristuma meie konkurentidest,” selgitas Luksusjahi juhatuse esimees Sven Lennart Alpstål. „Me ei saa loota edule, kui me ei tegele sihikindlalt ja järjepidevalt tootearendusega. Püüame igal aastal turule tuua vähemalt 1-2 uut mudelit ning klienditeenindus ei lõpe ostu-müügitehinguga,” lisas Alpstål.

Ettevõte on sihikule võtnud eeskätt Skandinaavia, aga ka ülejäänud Euroopa turu, samas pole firma toodang tundmatu ka USA-s ja Kagu-Aasias. Möödunud aastal omistati Luksusjahi mudelile Delta 26 Open Rootsi disaini auhind.

Luksusjahi kontsernil on sajaprotsendiline osalus Rootsis tegutsevates tütarettevõtetes AB C.O.Winberg & CO Batvarv ja AB Delta Powerboats. Kogu kontserni müügitulu oli 2011. aastal 10,9 miljonit eurot, sellest emaettevõtte müügitulu 10,6 miljonit eurot. Töötajate keskmine arv kogu kontsernis oli 2011. aastal 112.

Foto: flickr.com

 

Rubriik:Majandus Sildid:Delta 54 IPS carbon, Sven Lennart Alpstål

Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse areng euroala võlakriisi taustal olnud tubli

26/01/2013 By Veebikiri

Ardo Hansson

Reede õhtul Põlvas Eesti Majandusteaduse Seltsile esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse areng euroala võlakriisi taustal olnud tubli ja tänu tugevale konkurentsipositsioonile on majandus tasakaalupunktis, kuid see tasakaal on habras.

„Väliskeskkond on endiselt keerulises olukorras, kuid viimastel kuudel on siiski märgata olnud positiivseid märke, mil turud on stabiilsemad ja inimeste kindlustunne tuleviku suhtes pisut parem. Siiski on euroala majandus alles astumas kindlamale pinnasele ja sellega tuleb arvestada ka Eesti majanduse väljavaateid hinnates,“ rääkis Ardo Hansson.

Põlvas Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil ettekande teinud Hanssoni sõnul on üheks riskiks võimalikud tagasilöögid väliskeskkonnast, kuid teisalt rõhutas ta majanduse positiivsema arenguga seotud riske. “Kui majandus hakkab oodatust kiiremini kasvama, siis võivad süveneda praegu tunnetatavad palgasurved. Kui palgakasv ületab tootlikkuse kasvu, siis tekitame endale täiendava hinnatõusu,“ märkis keskpanga president.

Keskpanga president rõhutas Eesti majanduspoliitika rolli riskidega toimetulemisel. „Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on oluline usaldusväärsuse allikas. Seetõttu on oluline, et valitsus peaks kinni eelarve ülejäägi saavutamise eesmärgist 2014. aastal. Samuti on pikaajalise majanduskasvu kindlustamiseks vaja rakendada aktiivseid tööturumeetmeid, mis vähendavad struktuurset tööpuudust,“ rääkis Ardo Hansson.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Ardo Hansson

Intervjuu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži praktikakorralduse spetsialisti pr. Inna Bentsalo`ga

21/01/2013 By Veebikiri

Inna Bentsalo

Praktika korraldus ja praktika? Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi-ja hotelliettevõtluse eriala üks huvitavamaid eripärasid on selle professionaalne suundumus, nimelt on mainitud hariduse omandamisel suur roll praktikal. Praktika eesmärgiks on anda üliõpilasele võimalus arendada ja praktiseerida kolledžis õpitut nii öelda reaalses töökeskkonnas. Praktikale suundumuseks peavad eelnevalt edukalt läbitud olema erialased teoreetilised ained, mida on võimalik ettevõttes praktikal rakendada.

Kuidas tudengid praktikasse suhtuvad? Enamasti tudengid suhtuvad positiivselt ja peavad praktikat vajalikuks, kuna paljudele on praktika ka esimeseks töökogemuseks. Eriti ollakse huvitatud välispraktikast, kuna see annab võimaluse kogeda ja näha, kuidas toimivad mujal maailmas erinevad kuurort-ja luksushotellid.

Kuivõrd erineb juhtimis-ja turunduspraktika organisatsiooniõppe praktikast? Juhtimis-ja turunduspraktika on üliõpilaste kolmas praktika, enne seda tuleb neil läbida teeninduspraktika ja organisatsiooniõppepraktika. Eks praktika eesmärgiks ongi süvendada oma teoreetilisi teadmisi ja seoses sellega omandada praktilisi oskusi ning kogemusi reaalses turismiettevõttes või –organisatsioonis. Juhtimis-ja turundusõppepraktika on eelnevatest praktikatest spetsiifilisem, nimelt annab see ülevaate ettevõtte juhtimisest ja turundustegevusest, lisaks sellele on lisatud antud praktika juhendisse ka miniuuringu teostamine, mis annab neile reaalse kogemuse uuringu läbiviimisest. Enda seisukohast arvan, et see on vajalik, annab teatud mõttes ettevalmistuse või ettekujutuse lõputöö uuringuks.
Teise aasta praktika hõlmab endas ka spetsialiseerumissuuna tundma õppimist ehk üliõpilane saab ka teada, kas valitud suund on talle ka praktikas sobiv.

Aga teeninduspraktikast? Teeninduspraktika on esimene praktika ehk praktika peale esimese kursuse lõppu. Teeninduspraktika on nii öelda sissejuhatav praktika turismivaldkonda, väga paljud tudengid tulevad TÜ Pärnu kolledžisse otse keskkoolist, gümnaasiumist ja neil puudub praktika-töökogemus. Teeninduspraktika annab neile esmase kogemuse ja sisuliselt süvendab see üliõpilase teenindusmõttelaadi ehk praktikas saab oma klienditeenindusalaseid teadmisi rakendada ja praktiseerida.

Millest üldse algab praktikale lähetamise protseduur? Kõik oleneb sellest, kas üliõpilane tahab minna välismaale praktikale või teeb oma praktika Eestis. Praktikale lähetamise periood tegelikult algab infotundidest ehk kõigepealt annan üliõpilastele ülevaate, mida teatud praktika endast kujutab, millised on nõudmised ja võimalused ning seejärel otsustab üliõpilane, kas valib praktikakoha endale ise ja kooskõlastab selle minuga või aitan tal sobiva koha leida. TÜ Pärnu kolledžis on väga populaarne välispraktika, üliõpilased on välispraktikal käinud aastast 2004, iga aastaga on soovijate arv suurenenud. Näiteks 2011.aasta suvel läks TÜ Pärnu kolledžist välispraktikale kokku 46 üliõpilast ja 2012.aasta suvel 53. Sihtriikideks on siiani olnud Hispaania, Kreeka, Malta, Küpros, Saksamaa, Iirimaa, Island, Suurbritannia, Itaalia, Soome, Portugal, Hawai ja USA.

Välispraktika lähetamise periood on küllaltki intensiivne ja mahukas, kuna üliõpilasi on palju ja kõigile tuleb sobiv koht leida ja kindlasti võtan seejuures arvesse ka üliõpilaste soove ning huve (millisesse sihtriiki soovivad minna? Millisesse osakonda?). Armastan oma tööd ja selletõttu üritan endast ka alati parima anda : )

Kui tihti õppurid läbi praktika endale töökoha leiavad? Tegelikult võib öelda, et mitte just väga tihti, kuid tuleb ette ja pigem tehakse tööpakkumine eelviimase või viimase kursuse üliõpilasele. Kui üliõpilane nii öelda enda sihtides ja eesmärkides kindel on ning suutnud end praktikakohas tõestada või „silma paista“ ei ole töökoha pakkumine välistatud.

Kas olete ise ka praktikant olnud? Kuna olen TÜ Pärnu kolledži vilistlane, õppinud rakenduskõrgharidusõppes turismi-ja hotelliettevõtlust ning magistriõppes heaolu-ja spaateenuste disaini ja juhtimist, siis tuli ka minul läbida kõik need samad praktikad, mis praegustel turismi õppivatel üliõpilastel.

Ma arvan, et see annab mulle mu tööd tehes eelise, sest tean, mis neid ees ootab, kuidas neid informeerida, mida praktika ettevalmistuseks ja läbimiseks vaja läheb jne. Ühe praktika sooritasin ka välismaal – USAs (4 kuud), mis mulle kogemuse mõttes on väga palju juurde andnud, olgugi, et praktika oli väga raske nii vaimselt kui füüsiliselt, olen siiani vaimustuses, et selle läbisin ja sain uue kogemuse võrra tugevamaks. Arvan, et see on ka põhjus, miks praegusel ametikohal soovitan üliõpilastele vähemalt korra õppeaasta jooksul oma praktika sooritada välismaal. See muudab inimest väga palju ja seda on näha ka praeguste tudengite järgi, kes suve lõpus kooli tagasi tulevad ja oma kogemusest mulle räägivad. Rahvusvaheline töökogemus on tänapäeva tööturul väga oluline ja soovitav.

Kuidas puhkate? Puhkus on minu jaoks oluline, eelkõige enda heaolu ja tervise hoidmiseks ning taastamiseks. Puhkus minu jaoks ei tähenda seda, et peaksin ilmtingimata reisile minema, puhkan ka siis, kui saan enda jaoks vajalikku kirjandust lugeda, midagi head küpsetada, leida aega iseenda jaoks või lapsega koos aega veeta.

Mida sooviksite veebikiri.ee lugejale? Soovin positiivsust, lahkust ja julgust tegutseda, anda oma võimete ja oskuste piires alati endast maksimaalne panus.

Foto: erakogu

 

Rubriik:Persoon Sildid:Inna Bentsalo, praktika, praktika korraldus

Kolumnist Ton Karlos ennustab. Veebikirja 2013 aasta horoskoop

19/01/2013 By Veebikiri

ennustaja Ton Karlos

Iseenesest peaks kohvipaksu, kaartide või kogunisti kristallkuuli järgitulevikku piilumine olema  lihtne ja tänuväärne tegevus. Teie annate raha miskile hambutule aga sellevõrra rohkem kulinaid täis riputatud maadamile ning vastutasuks pekstakse teile segast.

Kõik on õnnelikud. Isegi too totra jutuga päss, kes  meediasse poliitiliselt kallutatud horoskoope treib. Aga kuhu jääb mängu ilu? Nõtke emotsionaalsus? Sisemine harmoonia koos erootiliste alg- ja kõrgtoonidega? 21. esimese sajandi kodanik soovib ju teadupäralt selget ja valgustatud tulevikku (touchscreen`iga võimalusel), mitte miski kirjaoskamatu psühhopaadi hägusevõitu jampsimist.

Võtan selle raske koorma nüüd enda kanda. Ärge olge tänamatud ja pidage ennast kommentaariumis korralikult üleval!

Lõvi. Mulle need massiivse mõtlemisega edevad tegelased meeldivad. Tuleb tore aasta. Kuigi – väikese vindiga. Midagi juhtub teie muusikaliste eelistustega. Kui seni meeldis house jazz, siis algaval aastal häälestate end country lainele. Miks? Seda tähed ei näita. Aga cherchez la femme!

Neitsi. Ka tore karakter. Ärge seda va Goodman`i väga tõsiselt võtke. Poeetidest teeb häid horoskoope ainult Kivisildnik aga tema mitu aastat järjest ei viitsi. Ühesõnaga, perfektsionismiga siin pistmist ei ole. Järgmine kord ostke kindlasti Veebikirja reklaami,  tuleb kindlasti veel parem aasta.

Kaalud. Noo. Ainult kaks võimalust. Kas edasi või tagasi. Juhul kui miskit broileri tööd teete, tuleb avalikel esinemistel kasuks käesolev mõttekäik: mina ei ole ei poolt ega vastu, pigem vastupidi!

Skorpion. Normaalse skorpioniga ei juhtu midagi. Üldse mitte midagi. Saabub staatiline aasta, tuim nagu plastmass. Karjääriskorpion peab aga tähelepanelik olema. Sügisel sündimine päris elus teadupäralt miskeid erilisi eeliseid ei anna. Küll võivad muud lojused külakuhja elik kambaka teha. Seda siis kui korporatiivpusserdamine üle viskab. Eriti ei maksa lõvi solvata. Kuninga brutaalne kättemaks saab toimuma parimate keskaegsete reeglite järgi (mürgine prussakas tambitakse tuimalt laiaks).

Ambur. Jaa. Any time! Igatahes! Hoidu arvutimängudest ja aasta veereb nagu hernes. Kui te juhtumisi  ei tea, mis on hernes,  pidage meeles: Doom, Heroes V ja Angry Bird ei ole teile. Ja nagu kellelegi Juku`le öeldi:
„Ära näpi nina!“
„Kuuled või, ära näpi nina!“
„Ära näpi vanaisa nina ja tule sealt kirstu juurest kohe eemale!“.

Kaljukits. Midagi oleks nagu seoses TV-ga. Kas satute televisiooni. Teete televisiooni. Või ostate televisiooni. Halvemal juhul vaatate telekat 4,25 tundi päevas aga seljuhul mina ei vastuta!

Veevalaja. Rahulik ja mõistlik aasta. Iseasi kui elektrituulikute äris näidisliberalismusega tegelete. Sel juhul peab ettevaatlik olema. Algaval aastal lubatakse palju magnettorme ja võimalik, et teie rahaveski hakkab kogunisti tagurpidi tööle. Generaatorist saab hoobilt alalisvoolu sünkroonmootor, ning monopolimehed esitatavad kaheksakohalise arve. Sellise tavalise,  millest energia hind moodustab tühised 10%. Ülejäänud 90 on aga teenustasu eksistentsi eest. Relax, shit happens.

Kalad. Ma ütleks, et kui teie kirg on kokkamine, on kõik väga hästi. Kui süüa teha ei oska, soovitan õppida. Kui õppida ei viitsi, nojah, tuleb tähemärki vahetada, mis on keeruline ja kulukas tegevus. Tõsi, saan aidata, aga nagu öeldud, koonerdamine ei tule kasuks.

Jäär. Ütlematagi selge, et midagi head oodata ei ole. Kui ootasite, siis ilma asjata. Aga oodake veel, äkki läheb üle?

Sõnn. Perversne aasta kipub algavat. Kui loomuvastne, ma täpsustada ei söendaks aga miski vähemlaste kogukonnaga võiks liituda küll. Hiljem hea rääkida, et soovisin juba ammu seestpoolt õõnestada jne. Võib ka õnneks minna. Seda küll ainult juhul kui kirjutate 14 korda kommentaariumisse: “Ton on tore!”.

Kaksikud. Miskit kriisi oleks nagu näha. Kui see on arengukriis, nautige peavõitu.  Kui keskeakriis, võtke viimast. Kui mõlemat, võite leida lohutust private label eneseabi õpikutest, mis räägivad, et sellises kriisis lausa tahakski elada.

Vähk.  Aeg on ennast kokku võtta ja lisaks igapäevasele esoteerikale ka majandusasjadega tegeleda. Võite näiteks panga asutada. Teate küll, korjate pärismaalastelt raha ära ja hiljem laenate segase sõnamulina saatel neile napakatele tagasi. Kõik aplodeerivad.

 

 

Rubriik:Et cetera Sildid:horoskoop, lemmikloomade lemmik. Kommunist.Kolumnist., leskede lohutaja, Ton Karlos. Laste sõber

Eesti Panga VEB Fondiga seotud auditi tulemused

16/01/2013 By Veebikiri

VEB fondi audit

Olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit taastada üsna hästi selle, mis toimus. Samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti.

Põhijäreldused
Valeandmetega kiri, mis „lisas“ TSL Internationalile 32,3 miljonit dollari eest nõudeid Vnešekonombank’ile, loodi Eesti Pangas
Kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada
Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud
Kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, kuid mitte alati nende põhjuseid ja selgitusi
VEB Fondi arhiivimaterjalidest
VEB Fond loodi 1993. aasta jaanuaris ja Eesti Pank haldas VEB Fondi dokumentatsiooni kuni 1993. aasta aprillini, mil see anti üle Põhja-Eesti Pangale (PEP), keda NSVL Väliskaubanduspank (edaspidi Vnešekonombank) tunnistas külmutatud nõuete ainsa omanikuna. Hiljem tegelesid dokumentatsiooniga PEP-i õigusjärglased Eesti Ühispank ja SEB ning sihtasutusele VEB anti arhiiv üle 2008. aastal.

Vaatamata sellele, et VEB Fondiga seotud sündmused leidsid aset kuni 20 aastat tagasi, on arhiivis säilinud üllatavalt palju dokumente. Samas pole võimalik hinnata, kas tegu on kogu dokumentatsiooniga, sest dokumendiregistrid (sisukorrad) pole säilinud vastavalt arhiiviseadusele ja Riigiarhiivi suunistele.

Olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit taastada üsna hästi selle, mis toimus. Samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti. Esiteks sellepärast, et kuigi otsuste dokumendid on olemas, siis puuduvad taustmaterjalid, mis selgitavad otsuste tegemise põhjuseid. Teiseks ei suutnud asjaosalised enam meenutada detaile, kuna sündmustest on möödunud 15-20 aastat. Kolmandaks soosis arhiivi mittetäielikkust see, et Eesti Panga töötajad olid algusaastatel ühtlasi ka VEB Fondi juhid ning nö iseendale korraldusi andes ei pidanud nad kirjavahetust institutsioonide (Eesti Pank ja VEB Fond) vahel.

Allikas ja lisainfo: http://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-veb-fondiga-seotud-auditi-tulemused-16012013?source=newsletter

Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:audit, VEB fond

2012. aasta inflatsiooni mõjutasid välismaised hinnategurid

10/01/2013 By Veebikiri

Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad 2012. aastal 3,9%. Hinnakasvu põhjustasid peamiselt sündmused välisturgudel. Muu hulgas tõusis toornafta hind maailmaturul kolmandat aastat järjest. Energiaallikatest kallinesid kiires tempos ka soojusenergia ja elekter, vastavalt 14,4% ja 10,7%. Toiduainete inflatsiooni iseloomustas eelmisel aastal suur heitlikkus. Esimesel poolaastal toidutoormed maailmaturul odavnesid, kuid seejärel toimus järsk pööre kiirema hinnatõusu suunas, sest mitmes regioonis olid ilmaolud halvad.

Detsembris langesid tarbijahinnad võrreldes eelmise kuuga 0,1%, peamiselt tänu mootorikütuste ja alkohoolsete jookide odavnemisele. Aastavõrdluses aeglustus inflatsioon detsembris 3,5%ni ja selle struktuuris suuri muutusi ei toimunud – suurema osa hinnatõusust põhjustas toiduainete kallinemine ja eluasemekulude kasv. Alusinflatsioon jäi stabiilsena 1,3% tasemele. Euroala inflatsioon püsis esialgse hinnangu kohaselt detsembris 2,2% juures.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2013. aasta harmoneeritud tarbijahinnainflatsioon 3,6%. Aasta esimeses pooles avaldab tarbijahindadele mõju jaanuaris kallinenud elekter, kuid ka alkoholi ja tubakaaktsiisi tõus. Teisel poolaastal inflatsioonitempo aeglustub, seda eeldusel, et toormete hinnasurved leevenevad.

Allikas: Eesti Pank

Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:inflatsioon, toiduainete inflatsioon

Theatrumi aasta esimene uuslavastus Jon Fosse “Ma olen tuul”

08/01/2013 By Veebikiri

Theatrum toob jaanuari lõpus lavale tunnustatud norra autori Jon Fosse näidendi “Ma olen tuul” (lav. Lembit Peterson). Fosse loomingut on Theatrum tutvustanud varem lavastusega “Üks suvepäev”. “Ma olen tuul” esietendub 25. jaanuaril Salme kultuurikeskuses ja jätkab erinevates Eesti linnades.

“Ma olen tuul” on mingil moel Jon Fosse loomingu kvintessents. Selles on palju vaikust, mis mõjub muusikana, näidendi tekst on lihtne, aga sõnadetagune maailm mitmekesine ja mõtlemapanev. Teemad, mida Fosse käsitleb, on sarnased tema teiste teostega, ent seekord läheb Fosse oma teed mööda kompromissitumalt sügavamale ja kaugemale, kaotamata samas huumorimeelt. Küsimused on ühtaegu lihtsad ja eksistentsiaalsed. Jon Fosse ise on nimetanud “Ma olen tuult” oma parimaks näidendiks.

Jon Fosse (1959) on norra kirjanik ja dramaturg, maailmas üks enim mängitud kaasaja näitekirjanikke, keda on nimetatud Samuel Becketti ja Harold Pinteri mantlipärijaks. Jon Fosse on kirjutanud üle 25 näidendi, mida on ette kantud rohkem kui 240 erineval laval 36 erineval maal. Theatrumis esietendus 2011. aasta septembrikuus Fosse “Üks suvepäev” Hiiumaal Tahkuna tuletornis.

Jon Fosse
MA OLEN TUUL

Tõlkija Eva Eensaar / Lavastaja Lembit Peterson / Valguskunstnik Rene Liivamägi
Osades Marius Peterson ja Ott Aardam

Kaks sõpra, kes on teineteise kõrval käinud, lähevad ühel hetkel kumbki oma teed. Üks neist on põgenenud või lahkunud, teine aga istub ja mõtleb selle üle. Esimene tuleb tagasi. Kui ta seda ikka päriselt teeb…?

Esietendus 25. jaanuaril 2013 Salme kultuurikeskuses

Mängukava:

25.01 Salme kultuurikeskus / 26.01 Salme kultuurikeskus / 7.02 Salme kultuurikeskus /
14.02 Võru Kannel / 19.02 Kuressaare linnateater / 20.02 Salme kultuurikeskus /
5.03 Pärnu Endla / 15.03 Haapsalu kultuurikeskus / 27.04 Vanemuise väike maja

Piletid:

kuni 15. jaanuarini Tallinna etendused: 12/10
peale 16. jaanuari Tallinna etendused: 14/11

Tartus ja Pärnus: 12/10
Võrus, Kuressaares ja Haapsalus: 10/8

Piletid saadaval Theatrumi kassas (E–R 12–17, Vene 14), Piletilevis, Piletimaailmas ja Statoili teenindusjaamades. Info ja broneerimine Theatrumis: theatrum@theatrum.ee, tel 644 6889

www.theatrum.ee

 

 

Rubriik:Teated Sildid:Jon Fosse, Theatrum

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023