Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for detsember 2012

Vähenev rahvastik tähendab muuhulgas ka pruudipõuda

By

REL 2011 andmetel iseloomustab Eesti omavalitsusüksusi võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega, rahvaarvu vähenemine. Kasvust saab rääkida vaid 30 omavalitsusüksuses, millest enamik asub Tallinna lähiümbruses, samuti Tartu ja Pärnu linna lähipiirkonnas. Kahtlemata ei tulnud rahvaarvu kahanemine üllatusena, kuid loendus kinnitas ja täpsustas neid trende.

Rahvastikuteadlane Kalev Katus armastas rõhutada, et rahvaarv on üks paljudest rahvastikunäitajatest, millest soo- ja vanuskoosseisu vaatamata pole erilist mõtet rääkida. 12. detsembril avaldas Statistikaamet lõppenud rahvaloenduse andmed asustusüksuste rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta.

Kui analüüsida loenduse andmeid sellest aspektist, siis näeme, et paljudes omavalitsustes on 20–34-aastasi mehi saja sama vanuserühma naise kohta oluliselt rohkem. Vanuserühm 20–34 aastat on valitud seepärast, et enamik lapsi sünnib just selles vanuses naistel.

meeste arv

Kaart näitab ilmekalt nn pruudiprobleemi olemasolu enamikes omavalitsusüksustes. Kaardil on punaselt ja roosalt märgitud need piirkonnad, kus saja 20-34-aastase naise kohta on juba üle 110 mehe ehk kus probleem eksisteerib või on oht selleks. Kõikidest omavalitsusüksustest eristub selgelt muidugi Peipsi järves asuv Piirissaare, kus see vanusegrupp puudub sootuks.

Kui võrrelda kahe loenduse vahel rahvastikku võitnud ja kaotanud omavalituste kaarti 20-34-aastaste meeste ja naiste suhtarvu kaardiga, siis torkab silma, et kasvava rahvastikuga piirkondades on 20-34-aastaste meeste ja naiste arv suhteliselt tasakaalus. Vastupidine seos nii selge pole — Ida-Virumaal on piirkond, kus 20–34-aastaste soovanuskoosseis on suhteliselt tasakaalus, aga rahvastik siiski väheneb.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/18/rahvaloenduse-andmed-naitavad-pruudipouda/

Foto: flickr.com

 

Töö. Pizzameister

By

Tööpakkumine pizzameistrile. Tööülesandeks pizzade valmistamine vastavalt tellimustele, saali korrashoid, tooraine ettevalmistus, klienditeenindus ja pisut ka baaritööd. Varasem töökogemus abiks, kui seda ei, pole ka hullu ;)

Töökoht paikneb Tallinna lähedal, Viimsis.

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun siit…

 

Jõulud & statistika

By

Jõulud

Jõulu- ja uusaastakaupu eksporditi 2011. aasta detsembris Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest. Nende kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra. Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem. Kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.

Eesti ekspordib jõulupuid peamiselt Taani

Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Võrdlusena olgu toodud, et Põhjamaade seas oli Taani ise suurim jõulupuude eksportija (6,7 miljonit jõulupuud), Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.

Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul

Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib.

Mandariinid jõuavad Eestisse jõuluks

Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Mandariinidel on elanike jõululaual kindel koht — detsembris imporditi 40% Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.

Kauplustesse jääb ligi 300 eurot elaniku kohta

2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3%, siis detsembris võrreldes novembriga 21%. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.

Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. See näitab, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle 1% kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.

Eesti majutusettevõtetes peatuvad peamiselt Soome ja Venemaa turistid

2011. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled Eestit külastanud turistidest Soomest (64 000 turisti). Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt (kokku 24 000 Venemaa turisti).

Allikas:http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/

Foto: flickr.com

Intervjuu MOON`i juhataja-sommeljee pr Jana Zaštšerinski`iga

By

Jana Zaštšerinski

Esmalt emotsionaalne küsimus, miks MOON?

Aga miks mitte? :) Tegelikult on minu vastus ka veidi emotsionaalne ehk siis: see nimi tekkis täiesti juhuslikult. Nime mõeldes panime pidepunktid kirja – lühike, eestimaine, kergesti hääldatav ja apetiitne. Olid ka muru, muro jne aga siis ühel päeval Romanile plahvatas MOON! See on nagu ilus lapsenimi, sa kohe tead, et see ongi see õige – MOON. Sõna MOON aga hakkas kohe mängima nii meie peas, sisekujunduses, toidus ja paljudes pisidetailides.

Kohvik ja sommeljee? Mida teeb sommeljee kohvikus?

Tegelikult avaldan nüüd ühe avaliku saladuse, et me polegi enam ammu juba kohvik. Alguses oli väga vaja, et me ikka peame määratlema endid kuidagi, aga nüüdseks on jäänud ainult MOON, kellele kohvik, kellele restoran ja kellele lihtsalt koht, kus ta saab hästi süüa. Aga sommeljee Moonis teeb kõike sama, mida teeb üks veiniteadja restoranis. Põhiliselt koostan veinikaarti, mis meil juba üsna pikaks veninud – hetkel veinikaardis üle 50 erineva veini – väikese söögikoha kohta on seda juba päris palju. Samuti leiab sommeljee koostööpartnereid, degusteerib, valib ja otsustab mis jääb ja mis mitte. Samuti minu meelest üks hea sommeljee veel innustab ja motiveerib oma töötajaid veinindusest huvituma ning sellega rohkem tegelema ehk siis alateadlikult „kasvatab“ uut põlvkonda.

Siit ka järgnev küsimus – millest johtub Teie huvi joogiteaduse vastu?

Mind nakatas veinipisikuga minu kunagine tööandja Kadri Kroon, kes oli siis restorani „Le Bonaparte“ sommeljee. Tema käe all sain oma esimesed teadmised ning seejärel juba tekkis endal huvi ja soov edasi õppida. Siit hakkas pall juba veerema, esimene Sopexa kursus sai väga edukalt läbitud ja selleks ajaks oli ka juba asutatud ESA (Eesti Sommeljeede Assotsiatioon) ning viimane hakkas ise korraldama pikemaid veinikursuseid. Siin olid juba minu õpetajateks suured Eesti veinimehed nagu Rein Kasela, Mati Timmermann ja Kalev Kesküla. Ning nüüdseks on veinindus juba osa minu igapäevasest elust.

Võhiklik küsimus – kuidas kujuneb restorani menüü, sh joogikaart? Kui palju määrab üleilmne mainstream maitse? Ja kui palju suunab püsiklientide maitseeelistus?

Kindlasti on kõigil oma võtted aga mina lähtun kõigepealt kaardi kondikava tehes kahest alguspunktist. Kõigepealt menüü, millist toitu me pakun klientidele ning kindlasti ka enda isiklikud favoriidid. Ning kohe tuleb ka mängu see, et veinivalik peab olema ju igale maitsele, sest nagu ütleb vanarahvatarkus – nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi, see kehtib ka maitse-eelistuste kohta. Siin kohal tulebki mängu nii öelda see professionaalsus olla paindlik ja olemas igale inimesele ehk kliendile.

Talu Järvamaal? Vastus oleks maitsetaimed?

Meil on tõesti talu Järvamaal ning mõttes oli hakata vaikselt ja rahulikult seal maalapil toimetama ja midagi kasvatama. Hetkel on meil seal palju erinevaid õunapuid, marjapõõsaid, mis kõik on väga viljakad. Edasi peame plaani, kuidas ning mida hakata kasvatama ja kui palju, sest põllumajandus on natukene meie jaoks veel võõras, aga taaskord hea väljakutse ning õppimisekoht.

Mingil põhjusel arvatakse, et oma äri käivitamine ja käigus hoidmine sarnaneb jalutuskäiguga mööda Hollywood Boulevard`i. Kui palju peab eelnevalt tegema eeltööd, minema nii-öelda läbi halli kivi, et üldse julgeks oma ideega välja tulla?

Siin kohal olen märganud, et inimesed on erinevad. On palju inimesi, kes julgevad hüpata vette tundmatus kohas, aga meie nende hulka ei kuulu. Enne kaalu, siis otsusta. Samuti on ju väga oluline, mis äri tehakse. Ma arvan, et toitlustusäri on üks keerulisemaid. Õnneks oli meil kõigil pea 10.aastat kogemust erinevates kohtades ja selles toitlustus sfääris töötatud, enne kui tuli see päris julgus oma asja peale mõelda ja veel enam teoks teha. Aga eks ta üks kirev ja künklik jalutuskäik ole. Paned iga päev kogu oma hinge ja südame oma ärisse ja nii asi toimibki igapäevaselt. Ega loorberitele puhkama jääda ei saa, mitte sellel alal.

MOON`i väike vend?

Kolm sibulat…

Kuidas puhkad?

Kõige enam puhkan ükskõik kus. Peaasi, et koos oma perega. Minu vaim puhkab samuti joogat tehes ja looduses. Või lihtsalt õues olles.

Mida sooviksite Veebikirja lugejatele?

Soovin Veebikirja lugejatele koguda kogemusi, ükskõik millised aga mitte asju :)

Majanduskriisi ajal meeste osatähtsus palgatöötajate seas langes

By

2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26% ja 14%).

Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.

Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel. 2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7%). 30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5%) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1% ja 15,2%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1% ja 3,6%). 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3%).

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/13/majanduskriisi-ajal-meeste-osatahtsus-palgatootajate-seas-langes/

 

Eesti mees. Töö. Palk. Kaal, kasv & ajakasutus

By

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 600 352 meest ja 693 884 naist ehk mehi on üle 90 000 võrra vähem kui naisi. Alates 40. eluaastast hakkab mehi rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75-aastaseid mehi on juba üle poole vähem kui samas vanuses naisi.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane ehk keskmisest Eesti naisest 6 aastat noorem. Mehe oodatav eluiga sünnimomendil on 71,2 aastat, mis on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel. Vaatamata lühemale elueale ja meeste väiksemale osatähtsusele rahvastikus, vastavad mehed küsimustele enesetunde või muretsemise kohta vägagi positiivselt, ei kurda valude üle ega kurvasta eriti.

Mehed ei tõtta noorelt abielluma, vaid pigem sõuavad abielusadamasse 30. eluaastates (meeste keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat). Kõigist abiellunud meestest 60% on abiellu astunud 30. eluaastaks, samal ajal kui abiellunud naistest on 30. eluaastaks tanu alla saanud pooled. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on peres tõenäoliselt juba üks või mitu last.

15–74-aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62% ja tööd otsis 13%. 2012. aastal on töötus meeste hulgas pisut vähenenud.

Mehed töötavad enamasti ehitusel, transpordi valdkonnas või töötlevas tööstuses. Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas.

Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd 30 minutit rohkem kui naised.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos (arvestatud on nende meeste keskmist ajakulu, kes sellel tegevusele aega pühendasid). Lapsehoidmine aga ei ole meeste jaoks nende söötmine ja kasimine millegi muu tegevuse kõrvalt, vaid pigem kvaliteetaeg. Meeste jaoks pakuvad lapsed mõnusat vaheldust ja võimalust mängida. Meeste ajakasutust iseloomustab pigem üks tegevus korraga ja põhjalikumalt. Vähem on meestel mitme asjaga korraga tegelemist.

Vaba aega on Eesti mehel rohkem kui kümme aasta tagasi, seda eelkõige seetõttu, et tasulisele tööle ja üldistele majapidamistöödele kulub vähem aega. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni. Seda kasutatakse tihti meelelahutuseks ning eriti palju aega kulub päevas arvutiga seotud tegevustele (kaks tundi) ning teleka vaatamisele (üle kahe tunni). Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas.

Keskmine Eesti mees (15-aastane ja vanem) on 179 cm pikk ja kaalub 83 kilogrammi.

15–44-aastane mees on 181 cm pikk ja kaalub 82 kilogrammi.
45-aastane ja vanem mees on 176 cm pikk ja kaalub 85 kilogrammi.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/

Foto: flickr.com

Inflatsioon ajutine aeglustumine novembris 2012

By

ajutine aeglustumine

Eesti tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris võrreldes oktoobriga 0,3%. Aastavõrdluses tõusis hinnatase 3,6%. Euroala inflatsioon aeglustus Eurostati esialgse hinnangu järgi oktoobri 2,5%lt novembris 2,2%ni.

Novembris odavnesid mootorikütus ja soojusenergia. Mootorikütuse hind langes, kuna naftahind on viimastel kuudel kõrgelt tasemelt taandunud ja euro kurss on alates juulist mõnevõrra tugevnenud. Need tegurid mõjutavad ka imporditava maagaasi hinda. Samas on uue aasta algul kallineva elektri tõttu kasvanud järsult majapidamiste inflatsiooniootused ja suurenenud ebakindlus pere majandusliku olukorra suhtes.

Toiduainete hinnakasv oli jätkuvalt kiire (5,8%) seoses suvel alanud toidutoorme kallinemisega maailmaturul. Toidutoorme hinnatõus pole Eestis veel täielikult tarbijahindadesse üle kandunud, mistõttu toiduainete kiire hinnatõus ilmselt jätkub. Samas on praeguseks pidurdunud toidutoorme kiire kallinemine maailmaturul.

Alusinflatsioon püsis novembris madal, vaid 1,3%, sest teisel poolaastal pidurdus majutusteenuste ja üüri hinnatõus ning jätkuvalt odavnesid sideteenused. Side on 2011. aasta algusest saadik odavnenud 11%.

Eesti Pank avaldab uue majandus-, sh inflatsiooniprognoosi 12. detsembril.

Allikas:  http://www.eestipank.ee/press/inflatsioon-aeglustus-ajutiselt-novembris-07122012?source=newsletter

Foto: flickr.com

Lõhepirukas pastinaagi ja porruga

By

500g lehttaigent
400-500g kalafileed
1 pisem pastinaak
10cm jupp porrut
100g hapukoort
2tl võid
soola, valget pipart

maitsesta kalafilee vähese soola ja pipraga, jäta seisma.
puhasta ja tükelda pastinaak, keeda ca 20 minutit, kalla vesi pealt ja suru kahvliga peeneks.
viiluta porrulauk. sulata või väikesel pannil keskmisel kuumusel, lisa porruviilud, kuumuta segades 3-4 minutit; lisa purustatud pastinaak ja hapukoor, sega veel paar-kolm minutit, lisa natuke soola ja tõsta tulelt.

rulli taigen kalafileest veidi suuremaks; arvesta, et taigen peab kalale ümber ulatuma, aga mitte väga paksult jääma. tõsta tainas rulli abiga ahjunõusse nii, et küljed jäävad üle vormi serva. aseta keskele kala, kata pastinaagi-porruseguga, tõsta taignaservad peale ja suru õrnalt kinni. lõika taignasse peale pilud või torka kahvliga läbi.

nii, nüüd läheb kogu see kupatus nii umbes 40ks minutiks 200-kraadisesse eelsoojendatud ahju. enne võib pealt munaga määrida ka.
välja tõstes lase enne serveerimist veidi jahtuda.

Retsept: http://pilleriin.ee/2012/02/25/lohepirukas-pastinaagi-ja-porruga/

Foto: Enda Pärisma

 

EHRA küsitlus

By

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) koduleht uuenes. Täpsemalt uuenemisprotsess on jätkuvalt töös. Siinkohal palumegi tagasisidet, mida saaks teha paremini?

Kui olete eraklient, avage palun järgnev link…

Kui olete äriklient, siis järgnev link on teile…

Kui te ei ole kumbki, siis võiksite asetada ennast erakliendi ehk tööotsija seisukohale.