• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for oktoober 2012

Intervjuu MTÜ Metsanurme tegevjuhi pr Anneli Kana`ga

25/10/2012 By Veebikiri

Alustuseks suhteliselt tüütu küsimus – millega tegevjuht igapäevaselt tegeleb?

Võiks ju võtta ”sõnasabast” ja öelda, et tegutsemisega. Aga nii see ka tegelikult on – ettevõtjana ilma tegutsemata ei saa. Tühjalt istutud-oldud tunnid tulemust ei too. Hommik võib alata eelmisel päeval saabunud hinnapäringutele vastamisega, päeval tuleb ehk hoopis matkalistele retkejuhiks olla ja õhtupoolik võib kuluda kevadiste plaanide tegemisele (sest nüüd, oktoobris, on jõulud juba planeeritud). Või mahub ühte päeva hoopiski koolitus või koosolek linnas, kohtumised koostööpartneritega ja uue reisi või projekti planeerimine. Ühtegi teisele sarnast tööpäeva karta ei ole!

MTÜ igapäevaelu korraldamine on siiski teiselaadne?

Jah seda küll. Ja teiselaadne on ehk pisut ka MTÜ Metsanurme elukorraldus, kuna see on sümbioos vabatahtlikust tööst külaseltsis ja ettevõtlusega seotust. Nimelt on MTÜ Metsanurme mõneti erandlik nähtus, kuna lisaks nö tavapärasele vabatahtliku ühenduse tegevusele (külaelu korraldamine, arengu suunamine, ühisettevõtmised) pakume meie ka erinevaid teenuseid, mida 10 aasta jooksul välja arendatud külakeskuse kompleks ja kohalike inimeste oskused võimaldavad. Turismivaldkonnale omaselt on osad teenustest pakettidesse ”pakitud” ja neid saab tellida nii üksikisik kui grupp- olgu selleks siis aktiivtegevustega sündmuste tähistamine (matkaga sünnipäev, liikumispausidega koolitus jne) või väliskülalistele koduse maiguga kohvipausi korraldamine. Teenuste puhul on ”põhjaks” kohale omane stiil – külakeskus asub vanas rehehoones, loodus-ja ajalooline matkarada lisab oma aktsendi. Nõnda on märksõnadeks maalähedane ja looduslik. Ja vahel on märksõnadeks ”hullud ideed”– olgu selleks siis päikesetõusu aegne kontsert kell kuus hommikul või öine matk laternate ja tõrvikute valgel, supisöömisega südaööl. Igapäevaelu hulka kuulub ka paberimajanduse ja raamatupidamise järje peal hoidmine.

Metsanurme? Mida peaks see nimi ütlema asjassepühendamatule nii umbes 10 sekundi jooksul?

Küla Saku vallas, mille elanikud on uhked oma kodupaiga üle ja kus teretulnud külalistele pakutakse head äraolemist, mõnusat tegutsemist ja külastuselamusi.

Koolitate? Metsanurme.eu-lt leiab viite nii giidi- kui ka soome keele kursustele?

Koolitame ise ja anname teistele võimaluse. Ehk siis külakeskuse ruumid ja tehnilised vahendid annavad võimalusi siin koolitusi läbi viia. Sel hooajal oleme ”koduks” loodusgiidide läbi aasta kestvale koolitusprogrammile. Soome keele õpetamist sai alustatud kohalike inimeste soovil ja tahtmisel. Tulemas on šokolaadikoolitused – üks grupp sai juba täis ja tuleb lisakoolituseks aeg leida.

Hariduselt psühholoog. Miks just psühholoogia, mitte mõni muu sotsiaalteadus?

Siin saan vastata, et on ka ”mõni muu” sotsiaalteadus – esimene haridus nimelt praeguse TLÜ kultuuriteaduskonnast. Psühholoogiat tõukas õppima huvi elu vastu ja otsiv vaim. Ja rännak sellel teekonnal on andnud võimalusi teadasaadut ka teistega jagada – olgu selleks siis tudengite õpetamine või teenindajate koolitused, kus vaatame asju üksikisiku pilgu läbi. Kui me teame, MIKS klient nii-või teistviisi käitub, on meil lihtsam teda mõista. Samuti annab inimestele võimaluse ka iseendast rohkem teada saada.

Isegi niivõrd looduskaunis kohas nagu Keila jõe kallastel tekib vast rutiin. Kuidas puhkate?

Parim puhkus ongi rutiini lõhkumine, väljalülitumine traditsioonilisest keskkonnast – seda saab teha nii autosse, bussi või lennukisse istudes ja eemaldudes kui ka siinsamas koduõuel. Seistes pärast väsitavaid ja kiireid jõulueelseid tööpäevi peale viimase rühma lahkumist vana rehehoone uksel ja nautides kuuvalguses sädelevat lund, täielikku vaikust ja pimedust, hingates sisse külma karget õhku ja tunda, nagu oleksid maailmas täiesti üksi- hetk, mis tundub õndsusena… Ka tööreisidest saab ammutada energiat- olles näiteks ainsa eestlasena kodust kaugel kusagil rahvusvahelises seltskonnas töökoosolekutel, uute projektide arutlustel – rutiinimurdmine missugune! Üks niisugune reis seisabki jälle ees – organisatsiooni Forum Synergies aastakoosolek, mis on ühitatud suure Slow Food messiga Terra Madre. Ja samas olen täiesti nõus ütlusega: ”Parim reisisihtkoht on kodu”.

Kõik mis hingel…

Viimasel ajal on palju räägitud Eestist lahkumisest. Kaks aastat tagasi seisin teelahkmel: võtta vastu tööpakkumine piiri taga või alustada riskantset ettevõtja elu siin, kodumaal. Tulla koju ”külla” kord poole aasta jooksul, olla omadele võõras ja võõrastele oma ei tundudnud just parima pesrpektiivina. Risk, mille võtsin, on end ära tasunud. Ja kuniks jätkub uusi ideid, jätkub ka jaksu nende teostamiseks.

Lõpetuseks. Mida soovite Veebikiri.ee lugejatele?

Soovin lugejatele julgust unistada ja julgust oma unistustest õiges seltskonnas rääkida. Uskuge: unistustel on hea omadus – nad kipuvad täituma! Ja veel – tulge Metsanurme külla – mitte ainult veebikoju, ikka päriselt ka!

Foto: erakogu

 

Rubriik:Persoon Sildid:Anneli Kana, MTÜ Metsanurme

Kokk-teenindaja

19/10/2012 By Veebikiri

Tööpakkumine kokk-teenindajale. Kui kuultus on aegunud, alustage palun siit…

Rubriik:Töö Sildid:EHRA; CV, kokk, teenindaja, töö, tööpakkumine

Peakokk

19/10/2012 By Veebikiri

Tööpakkumine peakokale. Juhul kui kuulutus on aegunud, alustage palun siit…

Rubriik:Töö Sildid:CV, EHRA, peakokk, töö

Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

02/10/2012 By Veebikiri

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%.

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti.

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot).

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel.

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi.

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/10/02/tunnitasu-tousis-2010-aastal-vaid-korgharidusega-palgatootajatel/

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, palgatöötaja, tunnitasu

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023