Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for september 2012

Statistikaamet käivitas ostujõukalkulaatori

By

Eesti viimase sajandi ajaloost leiame palju rahareforme. Mitmetele neist on eelnenud raha ostujõu muutus. Enamus meist mäletab rublaaja lõpu ning krooniaja alguse kõrget inflatsiooni. Hinnatõus oli kiire majanduskasvu ajal kõrgem euroala stabiilsuskriteeriumidest ning on olnud terava tähelepanu all ka finants-, majandus- ja võlakriisi ajal. Igaühele läheb korda tema palga, pensioni või muu tulu ostujõu muutus.

Statistilist infot on väga palju. Andmete leidmine pole küll raske, kuid ei saa eeldada, et inimestel on tahtmist ise arvutusi teha. Suures andmemaailmas on tarbija jaoks järjest tähtsam tema jaoks oluliste andmete lihtne kättesaadavus. Imestasin kunagi kolleegide idee peale panna Statistikaameti veebileheletarbijahinnaindeksi kalkulaator. „Igaüks oskab ju indeksid statistika andmebaasist võtta, need omavahel jagada ja muutuse arvutada,“ ütlesin. Praegu on tulemus selline, et iga kuu kasutab tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit 400–500 unikaalset kasutajat.

Seetõttu tegigi Statistikaamet huviliste jaoks kättesaadavaks ostujõu kalkulaatori, et oleks lihtne arvutada, kui palju hinnamuutus on kellegi ostujõudu mõjutanud.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/27/ostujou-kalkulaator-aitab-jalgida-raha-ostujou-muutust/

Foto: flickr.com

Välisturistide arv on Eestis kümnendiga kahekordistunud

By

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.

Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.

Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.

Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.

Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid

Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.

Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.

Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.

Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi

Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.

Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.

Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.

Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.

Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorites kaitsti äriplaane

By

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorites kaitses 18. septembril edukalt oma äriideed kaheksa alustavat ettevõtjat. Taotlusvoor on aga jätkuvalt avatud, liituma on oodatud kõik need, kel tahtmine ja soov alustada ettevõtlusega või juba tegutseva ettevõttega Eestist välja kasvada.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite 18. septembri hindamiskomisjonis kaitsesid edukalt oma äriideid kaheksa värsket ettevõtjat. Esindatud olid tegevusalad moedisainist kuni katuste hooldamisteenuse pakkumiseni.

Vastavalt sel suvel jõustunud inkubaatorite tegevust reguleerivale määrusele, võib inkubatsiooniteenust taotleda ka ettevõte, kes on tegutsenud rohkem kui kaks aastat.

„Ettevõtete vanusest peame täna olulisemaks seda, mida uut tahetakse järgmiste aastate jooksul korda saata. Uudsete ja innovaatiliste lahenduste loomine ei pruugi tähendada alati uue ettevõtte loomist. Seetõttu on meiega oodatud liituma ka need ettevõtted, kes on juba mõnda aega tegutsenud, kuid soovivad arendada uut ärisuunda või laieneda välisturgudele.“ sõnas Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite juhatuse liige Anu Lõhmus.

Inkubaatori abiga saab äri käima lükata 6-kuulises ärialustusmoodulis, ettevõtet arendada kuni 18-kuulises äriarendusmoodulis ja alustada ekspordi eeltegevustega 12-kuulises ekspordimoodulis. Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite teenused on kättesaadavad Kopli ja Ülemiste inkubaatorites ning Loomeinkubaatoris.

Avaldusi Tallinna Ettevõtlusinkubaatoritega liitumiseks on võimalik esitada veebis: http://inkubaator.tallinn.ee/est/liitu-inkubaatoriga/tee-oma-oskustest-ari

Foto: http://www.facebook.com/#!/inkubaator

Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem

By

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem. 

Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem. Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane — 7 kuud. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna. Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest. 

Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes 4 kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe 2 aastat ja 8 kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid 5 kuud lühem. Keskmiselt oli 2011. aastal
65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/14/eesti-inimesed-elavad-vanemaks-kui-kunagi-varem/

Äri. Marlboro

By

Oli aasta 1847, mil tubakakaupmees Philip Morris avas Londonis, Mayfairis Old Bond Streetil tubakapoe. Seal müüdi esmalt käsitsi keeratud Türgi sigareid. Sigarette hakkas firma valmistama alles 1854. aastal. Nende seas marke Philip Morris, Cambridge, Oxford Blues, Derby ja Marlborouh. Tubakavabrik asus Grand Malborough Streetil, mis on suures osas olemas tänase päevani.

Pärast  Philipe Morrise surma 1873.aastal,  tõmbus Morrise perekond ettevõttest tagasi kuni 1894.aastani. New York`is asutati 1902.aastal tütarettevõtte ning 1919.aastaks viidi firma peakorter USA-sse, Virginia osariiki Richmondi. Marlborough nimetati aga 1924. aastal ümber Marlboroks, seepeale hakati seda müüma šiki daamide sigaretina. Reklaam lause kõlas järgmiselt: „Milda`s May“.

Lugejal oleks huvitav teada, et Philip Morrise tubakafirma oli kuni 1950. aastani USA-s suhteliselt väike firma, ainult üks protsent turuosast. Margi ja ühtlasi firma tormiline tõus algas alles siis kui Chicago reklaamiagentuur Leo Burnett mõtles 1954. aastal välja Marlboro-kauboi. Marlboromehe reklaamkuju muutis Ameerika ja kogu ülejäänut maailma samm-sammult Malboro-maadeks. Kasutusele võeti (1964.aastal) reklaamlause „ Come to where the flavor is. Come to Marlboro Country“. 1972 a. tuli välja sigareti light-variant. Marlborost sai maailma enimmüüdud sigaret, ning jõudis 1975 müügitippu USA-s. Philipe Morrisoni konserni kuuluvad sellised kaubamärgid nagu: Maxwell House, Kaba, Kraft, Mircle-Whip, Jacobs, Miracoli, Onko, Pilsner Urquell, Kaffe HAG, Toberone, Milka Beer.

Kui USA-s käivitusid agressiivsed suitsetamisvastased kampaaniad ja sellega seotud kahjunõuded võttis kontsern endale nimeks Altria-Group (ladina keeles altus-kõrge). Firma juhtkond soovis, et üldsus, eelkõige investorid, ei seostaks kontserni enam nii väga tubakaga.

Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Altria_Group

Foto: flickr.com

 

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.17

By

Eelmisel korral jõudsime märkida, et suhtekorralduse (public relations) näol on tegu juhitud kommunikatsiooni valdkonnaga, millel on tugevad sotsiaalsed ja majanduslikud mõjurid.

Vaatamata sellele, et väga selget ja ühest definitsiooni ei ole, võiks välja tuua kolm eesmärki:
1. informatiivne eesmärk;
2. seiskohti puudutav eesmärk;
3. käitumislik eesmärk.

Siinkohal ei saa üle ega ümber avalike suhete praktikate uurija James Grunig`i neljast kommunikatsioonimudelist. Asjakohase põhjaliku otseviite leiate siit…

Kusjuures neljast mudelist ideaalseimaks peab Grunig kahesuunalist sümmeetrilist mudelit, milles organisatsioon ja tema sihtgrupid on võrdsed partnerid. Märksõnadeks mitte veenmine, vaid kahepoolne kommunikatsioon ja vastastikune heatahtlik suhtumine.

Märkima peab, et reaalsus ei ole paraku nii ideaalilähedane. Mäletagem kasvõi Facebook`i IPO eelset aega, mil ilmnes, et maailma suurim sotsiaalvõrgustik on palganud PR agentuuri kujundamaks Google`ile suure ja vaenuliku ettevõtte imagot. Otseviide autoriteetse Wall Street Journal`i artikli juurde avaneb siit… Mõttekäigu lõpetuseks  sobiks  ilmselt  viide kodumaisele ja üllatavalt heatasemelisele TV seriaalile Alpimaja, märksõnaks kurjakuulutav:  spin doctor.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et mistahes edukas äri sõltub avalikust arvamusest.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Ton Karlos. Nihilismus Maximus

By

Üldiselt on seaduskuuleka inimese elu lihtne. Täida käsku. Käi. Köhi. Kummarda. Naerata viisakalt. Proovi saada hästi läbi elukaaslase ja naabritega. Ära söö kollast lund. Ei midagi mõistusevastast, mis?

Teisalt kõik lihtsa saab teha keeruliseks. Ja pärast seda modifitseerida. Noh, tunnistage nüüd kui paljud teist oskavad piimapaki õigesti lahti teha? AVA SIIT nõuab peale tugevate käelihaste ka head koordinatsiooni, eks? Muide, linnalegend räägib, et tüüp kes tükisuhkru (kergeltavaneva) paberpakendi leiutas – läks hulluks. Mitte lihtsalt, vaid põhjusel, et inimesed ei olnud leiutisest sugugi aru saanud.

Sestap jõuamegi imeliku paradoksini – vahel võib radikaalsest skeptitsismist küllaga kasu olla. Kes nüüd tõsimeeli uskus, et euro hinda ei tõsta – tõstku kohe käsi. Veel parem mõlemad. Ja-ja, juba vana Nietszche märkis hauataguses kirjatükis, et „Kogu meie Euroopa kultuur on mõnda aega liikunud katastroofi poole…“.

Kas just nii, öelgu pigem kirjatundjad. Aga kõike mida silm näeb, ei tasuks tõesti puhta kullana võtta. Umbes-näiteks-nii: sõidab nunn autoga mööda kolkateed kui ühtäkki lõpeb bensiin. Pakiruumis kanistrit paraku pole. Küll aga kõikvõimalikku kola, sealhulgas suhteliselt korralik pissipott. Sangaga. Mispeale hakkaja püha õde lähebki pott näpus tanklasse. Ning tuleb sealt mõne aja pärast riburada pidi kütusega tagasi.

Hetkel, mil nunn pilgeni täis potist bensiinipaaki täitma asub, jääb seisma möödasõitev auto ning mahlakas bariton lausub mõtlikult: „Annaks Kõigekõrgem mullegi nii tugevat usku kui Teil on, õeke!“.

Post sriptum: pildil kuvatakse töövahendit kolumnide treimiseks.

Foto: erakogu

Halvaa-kohupiima-mustikatort

By

Põhjaks:
200g võid
250g halvaad
150g küpsiseid
2dl kaerahelbeid
100g tuhksuhkrut
1/2tl soola

sulata või. haki halvaa ja pudista peeneks. purusta küpsised.
sega halvaa ja või, selle käigus saab halvaa veel peenemaks, tulemus on üsna ühtlane segu. lisa küpsised, kaerahelbed, tuhksuhkur ja sool. sega ühtlaseks massiks. vooderda koogivorm küpsetuspaberiga ja pressi segu ühtlaselt vormi põhja ja servadele. aseta külmkappi.

täidiseks:
300g kohupiima
100g hapukoort
75g tuhksuhkrut (sõltub ka kohupiima magususest ja maitsest)
poole sidruni mahl
15g želatiini
veidi vett

Retsept ja saamislugu: http://pilleriin.ee/2011/02/24/halvaa-kohupiima-mustikatort/

Foto: Enda Pärisma

Intervjuu Narva- Jõesuu sanatooriumi tegevjuhi Karina Küppas`ega

By

Alustuseks rutiiniväline küsimus, mis on ihtüoteraapia?

Tegemist käte või siis jalgade piilinguga Gaffa Rufa nimeliste kalakeste abil. Ihtüoteraapia tähendab eksootilist protseduuri, mis teeb naha mitte ainult pehmeks ja õrnaks vaid ravib ka selliseid haigusi nagu näiteks psoriaas. See on läbinisti looduslik protseduur, millel puuduvad arvestatavad kõrvalnähud.

Ihtüoteraapiat viiakse läbi erilistes vannides, kus ujub  kuni 200 doktorkala. Lisaks raviomadustele on protseduuril tugev stressi maandav efekt.

Narva Jõesuu Spa ja Sanatoorium ei ole klassikaline hotell. Kas võib öelda, et tegemist on eeskätt  tervisekeskusega?

Jah, pigem tervisekeskus kui hotell. Suurem osa pakutavatest teenustest on meditsiinilised ning meie põhitegevusala on „sanatooriumi ravitegevus“. Samas pakume niivõrd laialdase SPA teenuste valiku, et olenemata külastuse eesmärgist (ravi või spaa puhkus) saavad iga kliendi vajadused rahuldatud. Sellest siis tekkiski nimi nagu Spa & Sanatoorium, mis iseloomustab väga hästi meie võimalusi klientide teenindamisel.

Kuidas tekivad taolised toredad ideed, nagu näiteks eelmärgitud kalateraapia?

Võib kõlada naljakalt, kuid kõige rohkem ideid tekib autoga ringi sõites. Kuulad mõnusat muusikat, mõtled millestki toredast ning korraga avastad, et pähe on tulnud „idee“.  Tasub olla avatud meelega ning hoida silmad lahti. Ideid, mis „hõljuvad vabana õhus“ on palju – ainult siruta käsi välja. Meie suureks õnneks tuli idee teostus ühe toreda FIE poolt, seega seekord tõepoolest piisas vaid idee genereerimisest.

Milline üldse näeb välja hotellijuhi tööpäev?

Kõik päevad on muidugi erinevad, aga ilma milleta ei saa ma päeva alustada, on tass kohvi ning aruanded. Nii algabki ka puhkepäev. Aruannete lugemine sarnaneb sõltuvusega – ilma värske infota ei kujuta mina enda elu enam ettegi.

Päev, millal ei ole kohtumisi, on tavaliselt ringkäigu päev. Vaatad kriitilise pilguga enda valdused üle ning külastad allüksuste juhte. Õnneks valitseb meil majas sõbralik õhkkond ning juhi külastust ei kardeta. Pigem just vastupidi – arutelu vabas õhkkonnas on kohati palju efektiivsem kui ametliku koosoleku pidamine. Seega tihti koosoleku eesmärk on pigem info edastamine teistele osakondadele. Samas kui on tekkinud vajadus korraldada ajurünnak, koosoleku päeva ei oodata, kõik kutsutakse kokku ning arutelu kestab niikaua kuni sünnib otsus.

Mis teeb Sulle oma töös kõige rohkem rõõmu?

Olen õnnelik, et teen seda, mis toob rõõmu südamesse. Ma armastan oma tööd, minu töökoha asukoht on Eesti parima rannaga kuurortlinn ning ma ei ole kordagi läinud tööle mõttega: „oleks täna vaba päev“.  Mida veel tahta?

Kuidas puhkad?

Kõige parem puhkus on aeg, mida saan oma perega koos veeta. Suvel hea ilmaga oleme kindlasti Narva-Jõesuus. Kas sanatooriumi välibasseini juures või rannas. Muu ilmaga jalutame kas pargis ning hingame värsket või harjutame kätt köögis.

Vabavastus, ehk siis – millest mõtled?

Inimesed võiksid tunda rõõmu selle üle, mis neil parasjagu on. Paistab päike – tore, lähed ujuma – tore, nägid sõpra – tore. Kahjuks mitte kõigil ei ole armastavat perekonda, meeldivat töökohta, häid sõpru või piisavat rahanumbrit pangakontol. Aga kõik see ei anna põhjust kibestumiseks ning oma viha teiste inimeste peale väljavalamiseks. Olgem lihtsalt õnnelikud, elada on ju tore!

Lõpetuseks – mida soovid veebikirja lugejatele?

Leidke kindlasti aega spaa külastamiseks. Uskuge mind, Teie keha on ülimalt tänulik, et võtsite hetke iseenda jaoks.