Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for mai 2012

Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni peaassamblee ja Rahvusvaheline Muusikateraapia Sümpoosion Tallinnas

By

31.05.-03.06.2012 on Eestil au võõrustada Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni (EMTC) peaassambleed. Tallinnasse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse kogunevad oma korralisele kokkusaamisele 24 Euroopa riigi juhtivad muusikaterapeudid.

Olulisemad arutuse all olevad teemad:

– 2013.a. Norras Oslos toimuva IX Euroopa Muusikateraapia Konverentsi viimased ettevalmistused;

– Muusikaterapeutide kutsetegevust reguleeriva Euroopa Muusikateraapia Registri (EMTR) toimimine – ettepanekud muudatusteks ja täiendusteks;

– EMTC regionaalsete töögruppide aruanded;

– 2016.a. Euroopa Muusikateraapia Konverentsi korraldajamaa valimine jpm.

Eesti esindaja EMTC-s on muusikaterapeut ja koolitaja Alice Pehk.

1. juunil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias eelpool nimetatud EMTC peaassamblee raames Rahvusvaheline Muusikateraapia Sümpoosion, kus ettekannete ja töötubadega astuvad üles muusikaterapeudid Elena Fitzthum Austriast, Esa Ala-Ruona Soomest, Tessa Watson Suurbritanniast, Melanie Voigt Saksamaalt, Søren Hald Taanist, Stefano Navone Itaaliast ja Marketa Gerlichova Tšehhist. Käsitlusele tulev teemadering on lai, ulatudes muusikateraapiast geneetilise sündroomiga lastele kuni muusikateraapia võimalusteni tavainimese tööga seotud heaolu kujundamisel. Sümpoosioni programmi saab vaadata Muusikateraapia keskuse koduleheküljelt SIIT.

Sümpoosionile on osalema oodata lisaks kohalikele muusikateraapia professionaalidele ja huvilistele ka külalisi Prantsusmaalt, Lätist, Bulgaariast, Küproselt, Belgiast, Kreekast jm.

Sümpoosion toimub Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni, Eesti Muusikateraapia Ühingu, Muusikateraapia keskuse ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täienduskoolituskeskuse koostöös.

Sümpoosioni ja EMTC peaassamblee läbiviimist toetavad Sokos Hotel Viru, Carmen Grupp ja Altia Eesti.

EMTC võtmeisikutega ja sümpoosionil esinejatega on võimalik teha intervjuusid kõikide peaassamblee toimumispäevade vältel 31.05.-3.06.

Kontakt:

Alice Pehk

EMTC peaassamblee ja Rahvusvahelise Muusikateraapia Sümpoosioni peakorraldaja

+372 5158174

alice.pehk@muusikateraapiakeskus.ee

www.muusikateraapiakeskus.ee

Foto: flickr.com

Kokk. Tööpakkumine kokale

By

Tööpakkumine:

kokk; tööülesandeks erialane töö tööpäevadel esmaspäevast reedeni. Lõuna- ja õhtusöögi valmistamine köögis, konteinerisse pakkimine kuni 35 inimesele.

Et EHRA on erialane tööotsingusüsteem – soovitame luua CV. Nii, tulevad tööpakkumised kiiresti ja mugavalt otse Teieni.

Kokk-teenindaja. Tööpakkumine kokk-teenindajale

By

Tööpakkumine:

kokk – teenindaja; tööülesandeks

  • toidu valmistamine
  • toidu serveerimine
  • menüü ja kalkulatsioonid, aruanded
  • köögi ja teenidussaali korrasoleku ja hügieeninõuetele vastavuse tagamine
  • tootmisbaasi, menüü ja töökeskkonna arendamine.

Et EHRA on erialane tööotsingusüsteem – soovitame luua CV. Nii, tulevad tööpakkumised kiiresti ja mugavalt otse Teieni.

Oleme väljastanud 200 tunnistust!

By

17.05.2012 seisuga on Veebikiri koolitanud 280 õppurit, neist tunnistuseni on jõudnud täpselt 200 inimest. Algselt EHRA Kiirkoolitus`e nime kandnud koolitusprojekt algas vajadusest toetada renditööjõu kvaliteeti. Tänaseks on koolituste, eeskätte e-koolituste osakaal laienenud, ning lisandunud on ka ridamisi sisekoolitusi. Pakutavaid koolitusi saab grupeerida äri-, juhtimis- ja teeninduskoolitusteks.

 

Eesti e-kaubanduse hoogne areng viimsel kümnendil

By

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

e-kaubandusettevõtted on firmad, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel. e-kaubandusettevõtete arv Eestis on viimase kümne aasta jooksul kümnekordistunud. 2001. aastal tegutses tegevusalal 35 ettevõtet, 2011. aastal ligi 340. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik.

Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2.

Majanduskriis räsis ka internetikaubandust

Aastad 2006–2008 olid posti või interneti teel müüjatele edukad ning tegevusala müügitulu oli 80–100 miljonit eurot aastas. 2009. aastal vähenes müügitulu 64 miljoni euroni ehk jooksevhindades kolmandiku. 2010. aastal müügitulu langustempo mõnevõrra aeglustus ja 2011. aastal pöördus taas kasvuks. 2011. aastal kasvas e-kaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 44%, kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu 11%. Seega oli e-kaubanduse müügitulu kasv neli korda kiirem. Samas moodustab posti või interneti teel müüjate müügitulu kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust väga väikese osa — aastatel 2001–2011 vaid 1–2%.

Internetikaubanduse potentsiaalne turg on suur

Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.

Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%.

Samas on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/16/e-kaubandus-on-viimasel-kumnendil-hoogsalt-arenenud/

Nädalavahetusel avatakse botaanikaaias Tulbifestival!

By

Esimene Tulbifestival avatakse Tallinna botaanikaaias emadepäeval, 13. mail kell 13.00. Lisaks tärkavatele tulpidele on võimalik osaleda meisterdamise töötoas, vaadata taimemaailma läbi mikroskoobi ja kuulata kontserti perepääsmega väärtuses 3 eurot.

Septembris pani esimese tulbisibula mulda laulja Koit Toome, keda abistasid lähikonna kooliõpilased. 8. oktoobril oli külastajatel võimalus oma tulbi- või nartsissisibul istutada esiväljaku mäejalamile.

„Kokku istutati sügisel botaanikaaeda ligemale 55 000 tulpi 55 erinevast sordist. Lisaks tulpidele pandi kasvama ka teisi kevadlilli: nartsisse, hüatsinte ja krookuseid“ räägib Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Suurem osa on hilise kevade tõttu veel avanemata, kuid silmailu pakuvad varajased tulbid esiväljakul“, täpsustab Kähr.

Huvilistel on võimalus botaanikaaia metoodikute juhendamisel vaadata mikroskoopidest erinevaid taimi. Avatud on töötuba, kus valmistatakse paberist ja kangast lilli ning meisterdatakse kinkekotte ja kaarte. Esinevad Vennad Abrod.

Tulbifestivali avapäeval on peredele soodustus – perepilet maksab vaid 3 eurot.

Festivali kava:

13.05 Tulbifestivali avamine
15.05 –20.05 kooliõpilaste poolt taimepottidesse istutatud tulpide näitus Palmimajas
19.05 –20.05 Arvi Paali tulbinäitus Palmimajas
20.05 parimate kooliõpilaste ja Tulbifestivali fotokonkurssi autasustamine Palmimajas

Tulbifestivaliga seotud tegemistest vaata lisa Aialehe ametlikult kodulehelt aialeht.ee/tulbifestival.

Möödunud aasta iive oli negatiivne

By

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne. 

Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). 2010. aastal oli loomulik iive 35 inimese võrra positiivne, ehk sünde oli napilt rohkem kui surmasid. Ehkki eestlaste loomulik iive oli 2011. aastal jätkuvalt positiivne, siis suur langus toimus võrreldes varasema aastaga sellegipoolest — kui 2010. aastal ületas sündide arv surmade oma 1704 võrra, siis 2011. aastal vaid 878 võrra. Maakondadest oli iive positiivne vaid Harju- ja Tartumaal.

Summaarne sündimuskordaja ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat.

2011. aastal sõlmiti 5499 ja lahutati 3099 abielu, mis on võrreldes 2010. aastaga 433 abielu ja 110 lahutust rohkem. Nii naiste kui ka meeste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel on iga aastaga tõusnud. 2011. aastal oli meeste keskmine esmasabiellumisvanus 30,8 aastat ja naistel 28,2 aastat.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/11/mullu-oli-enam-kui-tuhat-sundi-vahem/

Foto: flickr.com

Palgakasv võib pidurdada inflatsiooni aeglustumist

By

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt tõusis hinnatase aprillis märtsiga võrreldes 0,3 protsenti, aasta võrdluses aeglustus inflatsioon 4 protsendini. Euroala inflatsioon ulatus aprillis Eurostati esialgsel hinnangul 2,6 protsendini.

Eesti sisenõudlus on kiratsevale väliskeskkonnale vaatamata seni hästi vastu pidanud. Käesoleva aasta alguses kasvas Eesti jaekaubanduse müügimaht jõudsalt. Seda toetas tööturu olukorra märkimisväärne paranemine möödunud aastal ja jätkuv palgakasv viimastel kuudel. Koos palgatõusuga kiirenes viimastel kuudel alusinflatsioonis nende teenuste inflatsioon, mille tööjõukulud moodustavad suurema osa kuludest.

Toit kallines aprillis 0,5 protsenti, mille tingis eelkõige üksikute kaubagruppide järsk hinnatõus. Toidutoorme hindade muutused maailmaturul ei ole viimasel ajal enam olulist inflatsioonilisa põhjustanud.

Energia hinnasurve andis aprillis mõnevõrra järele ja toornafta odavnes aprilli kahe viimase nädala jooksul maailmaturul eurodes arvestatuna ligikaudu 3 protsenti. Mootorikütuste hinnatõus suurendas Eesti inflatsiooni aprillis kuu arvestuses siiski 0,1 protsendipunkti võrra.

Inflatsiooni edasise arengu seisukohalt on muu hulgas oluline tööturult tulenev surve. Kui viimase aja kiire palgakasv ei alane, võib see pidurdada ka inflatsiooni aeglustumist.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com