Archives for detsember 2011
Äri. Hilton
Conrad Nicholson Hilton, elukutselt pangaametnik, ostis oma esimese hotelli 1919. aastal Texase linnas Ciscos. Oma nime kasutas ta aga esmakordselt 1925. aastal Dallasesse ehitatud uue hoone juures.
1930. ja 1940. aastatel rajas Hilton hotelle San Franciscos, Los Angeleses, New Yorgis ja Chicagos. Aastaks 1945 oli tast saanud suurim hotellipidaja USA-s. Aasta hiljem asutati Hilton Hotel Corporation ja 1949 esimene välisettevõte Hilton International, mis rajas 1953 Madridi Euroopa esimese Hiltoni hotelliketi hotelli. Just 1949. aastal ostis Hilton 1931 avatud New Yorgis luksusliku Waldorf-Astoria, mis on saanud nime Saksamaalt Heidelbergi lähedalt Waldorfist päri ettevõtjate perekonna järgi. 1964 Hilton International iseseisvus ja läks 1970 USA lennukompanii TWA valdusesse. Alates 1997. aastast töötavad Hiltoni Põhja-Ameerika hotellide omanik Hilton Hotel Corporation ja Suurbnitannia Hilton International, kellel kuuluvad Hiltoni hotellid kõikides
teistes riikides, jälle koos.
Aastal 2000 asutasid Hilton Hotel ja Hilton International ühisettevõtte Conrad Hotels, mis
koordineerib mõlema ettevõtte rahvusvaheliste luksushotellidega seotud tegevust. Conrad Hotelsi haldusalasse kuulub ka Waldorf-Astoria.
Aastal 2011 opereerib Hiltoni kaubamärgi all 3,750 hotelli 84 riigis üle maailma. Hotellitube arvuliselt kokku 600 000.
Rahandus. Müügimaksu kadumine paneb konkurentsitiheduse proovile
Statistikaameti andmetel näitas tarbijahinnaindeks novembris 0,1 protsendilist hinnatõusu, olles aastaga kasvanud 4,2 protsendi võrra. Euroala inflatsioon oli novembris Eurostati esialgsel hinnangul 3 protsenti. Eesti inflatsiooni aeglustumine annab märku majanduse kasvuhoo raugemisest ning väliskeskkonnast tuleva inflatsioonisurve alanemisest. Viimase poole aasta jooksul on hinnatase Eestis tõusnud 1,3 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli hinnatõus 2,5 protsenti.
Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.
Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.
Foto: flickr.com
Majandus. Eesti leibkonna elujärg viimase 20 aasta jooksul
1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust.
Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid väga lühikese perioodi jooksul, mis tõi kaasa leibkondade majandusliku turvalisuse languse. 1992.–1993. aastal oli palga ostujõud säilitanud vaid 38–39% 1989. aasta ostujõust.
Sundkulutused on leibkonna eelarves vältimatud kulutused toidule ja eluasemele. Sundkulutuste osatähtsuse vähenemine leibkonna kogukulutustes on märk sellest, et elujärg paraneb ja leibkonnal on võimalik enam kulutada heaolule ja enesearendamisele (kultuurile, haridusele jms). Sundkulutuste osatähtsuse tõus aga pärsib seda.
1990. aastate algul moodustasid sundkulutused (toit ja eluase kokku) ligi 60% leibkonna kogukulutusest. 1990. aastate teises pooles hakkas leibkondade elujärg paranema, millest annab märku sundkulutuste osatähtsuse järkjärguline vähenemine. Kõige väiksem oli sundkulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes enne majanduskriisi 2007. aastal (39%). Aastal 2010 tõusis sundkulutuste osatähtsus 45%-ni ja leibkonna elujärg langes 2003.–2004. aasta tasemele.
Leibkonna kulutuste struktuuris on positiivne muutus see, et viimase ligi 20 aasta jooksul on olulist suurenenud kulutused vabale ajale ja kultuurile. Kui 1992. aastal moodustasid nad leibkonna kogukulutustest 4,5%, siis 2010. aastal 9%. Seega võrreldes 1990. algusaastatega kulutab leibkonnaliige kultuurile ja vabale ajale kaks korda enam.
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/
Foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/
Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.14
Nimme jätan pealkirjas vahele numbri kolmteist, seda mitte sügavalt juurdunud ebausust. Pigem didaktilistel põhjustel. Turunduskommunikatsiivsest aspektist vaadates on huvitav, et näiteks teenindussfääriga seotud ettevõtted väldivad kuraditosinat. Nii leidub hotelle, mille liftist ei leia numbrit 13. Samavõrd jäetakse suurüritustel laudu kattes vaikival kokkuleppel ära kolmeteistkümnes laud.
Nüüd aga teemasse. Eelmises kirjatükis jäime pidama mõiste „integreeritud turunduskommunikatsioon“ juurde. Tabavalt sajajalgseks kutsutud kommunikatsioonitehnikal on mitmeid tõsiusklikke definitsioone, näiteks:
„Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil.“(D.E Scultz)
„Integreeritud turunduskommunikatsioon on brändi ja firmat toetavate kommunikatsioonivahendite planeerimine ja teostamine ühtsel positsioonil ning kommunikatsiooni ühiseemärkide nimel. Integreeritud turunduskommunikatsiooni võti tsentraalses plaanimises ja järjekindlates sõnumites.“ (L.Percy)
„Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate kommunikatsioonivahendite – reklaam, müügisoodustus ja suhtluskorraldus – kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assosiatsioon).
Vihalemm (2008:196)
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com
Teenindus. Klienditeenindus J
Põhja-Euroopa rahvad eelistavad koguda andmeid, romaani rahvad eelistavad koguda infot dialoogi käigus. Erinev on ka suhtumine aega – „aeg on raha“ põhimõte on iseloomulikem ameeriklastele, sakslastele, põhjamaalastele – püütakse vältida ajaraiskamist, keskendutakse ühele asjale. Multi-aktiivsed rahvad ei ole huvitud ajakavadest, täpsusnõuetest, eesmärgiks on töö põnevus/olulisus; inimestevahelised suhted on tähtsamad kui ajagraafik. Asiaatide arvates pole kiirustamisel mõtet, kõigel on piiritletud algus ja lõpp.
Suhtlemisel tuleb mängu keelekasutus. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri – prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutakse faktilisi argumente, keel on ka raskepärane, kuid argumenteeritud. Ameeriklased kasutavad palju teravmeelsust ja huumorit. Kõneldakse ka erinevas tempos.
Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Multi-aktiivsetel rahvastel on söögiajad hilisemad kui reaktiivsetel rahvastel, samuti on neil komme rääkida söögi ajal. Jaapanlaste söögirituaalid on väga detailsed. Söögikäikude arv on suurem romaani kultuurides, eriti suur on käikude arv jaapanlastel. Ka söömine on erinev – araabia kultuuris aktsepteeritakse kätega söömist. Mitmetes kultuurides on viisakas peale sööki röhitseda.
Foto: flickr.com
Kolumn. Ton Karlos & Matsakas Maskott
Mnajah, kui mitte öelda manjaana. Pööripäev peaks ideestiku järgi olema päev aastas, kus võetakse aeg mõnusalt maha. Kas üksi või siis suuremas seltskonnas. Noh ja nii tavaliselt lähebki. Kui arvata välja üks väike aga häälekas minoriteet.
Kujutate ette, et olete nii tubli kolm aasta vana ja tegelete kõikvõimalike toredustega. Magate kaua. Nuiate vanaemalt kommi. Süüa võite muide, veel nii nagu Jumal loonud, see tähendab kätega. Aga näe naabritüdruk oskab ka kahvlit kasutada. Tüdrukud on ju üldse nutikamad.
Ning muidugi mänguasjad! Mida aeg edasi seda ägedamad. Saate teha torne ja tubasid. Ralliauto ongi aga selleks loodud, et kirjutuslaualt hoogu võtta. Täiega!
Ja siis lõpeb kõik kena. Ühtäkki saab teoks vastik vandenõu. Tuppa sajab TV-st tuntud Koka-Koola maskott. Kuidagi tuttavlik ja kindlasti habemega. Säherdane matsakas.
Ootusärevusest saab äkitselt õudus. „Kas Sa olid ikka hea laps?“; „“Kes sõi kollast lund !?“; „Kas vanem vend kleepis vanaema toa lakke koleda posteri?“.
Ääääh! Peas kumiseb:„Aga sina pekinägu, palju sulle maksti, et rohelise tööriide punase korporatiivdressi vastu vahetasid?“. Hing jääb kinni. Pühad on rikutud… Jälle!
Toit. Šokolaadikook martsipaniga
Šokolaad sulatada vesivannil ja jätta jahtuma. Munadel eralda kollased ja valged üksteisest. Või vahustada suhkruga ja lisada tükeldatud martsipan ning munakollased. Segada kuni segu on segunenud (marstipani väikesed tükid jäävad sisse). Munavalged vahustada näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks. Lisada šokolaad või-munasegusse ning viimasena ettevaatlikult segades munavalged. Kallata taigen ettevalmistatud koogivormi ja küpsetada 180 kraadi juures 30-35minutit (kasutasin 28cm läbimõõduga ümmargust koogivormi, kui kasutada väiksemat vormi siis vahukoort katteks võtta 300ml).
Sisu:
140g võid
100g helepruuni suhkrut
6 muna
soola
250g šokolaadi
100g martsipani (võib asendada 100g šokolaadiga)
vanillisuhkrut
Kate:
400ml rõõska koort 35%
1tl vanillisuhkrut
2spl suhkrut
Kui kook on jahtunud vahustada rõõsk koor suhkrutega ja katta sellega kook. Ideaalselt oleks sobinud peale ka riivitud šokolaad aga kogu šokolaad läks kooki ja poodi ei viitsinud enam minna.
Foto ja retsept: http://kokkamine.wordpress.com
Jook. Tobermory
Tobermory viskivabrik asub Šotimaa Iäänerannikul, Herbiidide saarestikus oleval MuIt’i saarel. Saare lõunakalda! asub väike Tobermory sadamalinn, mis on Šotimaa köigi fotograafide lemmik oma maalilise ilu poolsest. Uhkusega kannab ka Tobermory linnaseviski pudel pilti oma maaliliselt kaunist kodusadamast. Tobermory on ainus viskivabrik MuIl’i saarel.
Tobermory viskivabriku ajalugu ulatub aastasse 1798 ja on lähedalt seotud Maclean’ide klanniga. Ametlikult rajati viskitööstus Mull’i saarele 1823 aastal ja siis alustati Ledaig linnaseviski tootmisega. Seoses omanike vahetusega 1979 aastal muudeti oluliselt kaasaegsemaks viskitootmist ja valikut ning 10-ne aastasele linnaseviskile anti Tobermory nimi. Vanemate aastakäikude viskid kannavad endiselt nime Ledaig.
Tobermory valmistatakse saareviskidele omaselt turbasuitsust puutumata linnastest ja on tänu sellele valmistusmeetodile oma omadustelt palju pehmem ja puuviljalisem. Mainekas ajakiri ,,Wine Spectator” valis 1998 aastal pimedegustatsioonil Tobermory Single Malt viski 39 linnaseviski hulgast viie parima hulka milledele anti Classic Status. See tiitel iseloomustab maitseomadusi, mis kuvavad klassikalised linnaseviskid. Maitseomadused: viski on heledat merevaigu tooni ja kerge suitsuse aroomiga. Maitselt poolkuiv, kergelt soolane, pehme ja mahlane, järelmaitselt pikk ja hästi balansseeritud.
Foto: flickr.com
Muusika. The Piano Guys
Oleme varemgi toonud lugejateni nappi aga põnevat infot uute tegijate kohta muusikamaailmas. Nii ka sellel korral. Siit leiate viite, mis viib tagasihoidlikku St. George linnakesse, Utah`s USA-s.
Et aga üks pilt väärib tuhandet sõna ja tuhat pilti omakorda ühte videot, lisame siia ka youtube klipi.
Foto: thepianoguys.com
Video: youtube.com