Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for september 2011

Juhtkiri. September 2011

By


Teate mis – sellel korral on koos ridamisi meeldivalt tüüpilisi uudiseid. Majandus paraneb, sealhulgas kasvab tööhõive. Hinnatõusu veavad monopolid – mis siingi uut? Ton Karlos jändab pehmete väärtustega… ka see on enam kui tüüpiline! Siinmail tehakse suurepärast muusikat – ja et kõigist meediumitest tegijam on TV – seda me ju tegelikult teame : ) Vast võikski käesoleva veebikirja huvitavamaks kirjutiseks olla hoopis omamamine disain. Lisaks suurepärane pirukaretsept pr. Liina Kasela retsptikogust ja ühe hea likööri tutvustus pluss neli asjalikku kokteiliretsepti. Lisaks uudis restoranisõpradele. Ja muidugi – hea koolitus on pool võitu ehk – veebirja koolituskalender.

Sel korral siis:
Koolitus. Veebikirja koolituskalender
Intervjuu Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanovaga
Äri. Davidoff
Rahandus. Hinnatõusu panustasid taas monopolid
Majandus. Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?
Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.10
Töö. Tööpakkumine kokale
Teenindus. Klienditeenindus G
Ton Karlos ja pehmed väärtused
Toit. Spinati-riisipirukas
Jook. Galliano
Muusika. Vokaalansambel Greip
Internet. Vabalaud.ee
Pluss & Miinus

Foto: flickr.com

Intervjuu Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanovaga

By

Esimene ja läbinisti diletantlik küsimus – miks vajame disaini? Saaks ju ka ilma…

Igaüks võiks enda ümber meetri raadiuses vaadata ja loetleda, mitu objekti või eset ta näeb, milles ei ole kasutatud disaini. Eks ole, äärmisel juhul üks või kaks, mõned käsitsi tehtud suveniirid, mis veel… ei tea. Riided, prillid, arvutid, lauad. toolid, telefonid, kellad, lauanõud jne. Ei saa ilma disainita, küsimus on kas tegemist on hea või halva disainiga.

 

Mis muudab Eesti disaini eriliseks, võrreldes muu maailmaga?

Tänu sellele, et Eestis on vähe suurtootmist ja disainereid kaasatakse suhteliselt vähe, on Eesti disainile iseloomulik väikesed tiraazid ja üsna palju käsitöönduslikku osa. Eesti disaini iseloomustab rohke stiliseeritud rahvusliku motiivi kasutamine, naturaalsed materjalid, minimalistlik vorm.

Miks  Disainiöö? Miks mitte Disainipäev? Kas öösel muutub inimene uutele mõtetele vastuvõtlikumaks?

Disainiöö sellepärast, et inimesed peale tööd saaksid tulla disaini nautima ning osa võtta üritustest, mis tavaliselt sobivat hilisõhtusse nagu moeetendused, Disainioksjon, Pecha Kucha jt. Esialagu oli kavas mahutada kõik sündmused ühte päeva ja õhtusse. VI Disainiöö on veninud väga pikaks, ööst on saanud nädal ja enamgi veel…
Olles ürituse peakorraldaja – kas Teile uneaega ikka jääb?

Kuna olen pikka aega intensiivseid üritusi korraldanud, olen õppinud oma energiat säästma ja töötama nii, et juhe kokku ei jookseks. Vahest raske on, kuna armastan kaua magada…

Oma varasemates intervjuudes olete rääkinud disainipoe mõttest, kas idee on teostunud?

Disainipood on Eesti Disaini Majas (asukoht: Kalasadama 8) olemas, alates eelmise aasta jõuludest. Ja see teeb ainult rõõmu, mitte ainult meile disaineritele ja organisaatoritele vaid ka publikule. Rahvusvaheline meedia on leidnud Eesti disaini üles, kohalikud kultuurihuvilised imetlevad ja kiidavad. Eriti tore on kuulata disainiga mitte eriti kokku puutuvate inimeste või laste siiraid kommentaare.
Hea äraolemise ajakirjana küsime – kas usute, et õiges proportsioonis ja stiilselt kujustatud nõud, muudavad road maistvamaks?

Toidu valmistamine ja söömise tseremoonia on osa kultuurist. See on elustiil. Kui inimene ei torma koosolekult koosolekule ketshup tilkumas kiirtoidu pakendi vahelt ning peab lugu nö “slow life” kultuurist, siis peab ta väga oluliseks, et keskkond, kus ta einestab oleks terviklik. Lisaks heale tervislikult valmistatud toidule peaksid vastavuses olema ka interjöör, lauanõud, isegi heli ja aroomid. Määrav tähtsus on teenindusel. Hea näide on Supelsaksad, kes pääses oma maine kujundamise oskuse eest Euroopa Design Management auhinna finaali. Võitjad, Euroopa parimad, kuulutatakse välja 23.septembril KUMUS.



16.-25.septembril on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö. Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Kavasse kuuluvad erinevad konverentsid, töötoad, Disainioksjon, Pecha Kucha ja palju muud. Väärika punkti paneb festivalile Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala.
Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid. Lisainfot: www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee

 

Äri. Davidoff

By


Hea sigari ostmine on sama kaalukas samm kui aktsiate või hea viiuli soetamine. Zino Davidoff tuli 1946 aastal turule esimene Davidoffi sigariseeria ja tegi sigarist kuningate, poliitikute ja ettevõtjate staatusesümboli.

Kiievis sündinud ja isa tubakapoes, mis asus Genfis, karjääri alustanud Zino Davidoff
tegeles tubaka kasvatamise ja tootmisega. Pärast pikaleveninud õppereise Argentiinasse, Brasiiliasse ja Kuubale pöördudes tagasi Genfi, kus 1929.aastal seadis sisse isa poes esimese Euroopas sigarikeldri, mis võimaldas Havanna sigareid säilitada optimaalsetes keskkonnatingimustes. Davidoff lasi vaatamata USA 1962.aasta kehtestatud kommunistliku Kuuba vastasele majandusboikotile oma Havanna sigarid valmistada selle Kariibi mere saarel.Selle eest sai Davidoff keelu oma sigareid USA turul müüa.
1967.aastal tuli turule legendaarne Davidoff NR.1, Kuubal püstitati selleks lausa uus vabrik. Kuid juba 1970 võttis Šveitsi tubakakauplemisfirma Oettinger üle Davidoffi äri Genfis, muutes selle aktsiaseltsiks. Davidoff väljastas 1980.aastate keskel litsentse ka teistele tootjatele. Kõige rohkem kogus populaarsust parfüüm Cool Water, turuletulekust alatest 1988.aastast sai armastatuim meestelõhn.

1991.aastal kasumijaotuse ja kvaliteedi pärast tüllipööranud Davidoff lõi lahku oma Kuuba partnerist, selle tulemusena valmistatakse sigareid Dominikaani Vabariigis. Vaatamata tubakavastastele kampaaniatele muutus sigarisuitsetamine üha populaarsemaks Hollywoodi filmiladviku seas.Zino Davidoff suri 1994.aastal 87 aasta vanuselt olles oma kopsudest lasknud aastakümnete jooksul iga päev läbi mitmeid ja mitmeid sigareid.

Foto: flickr.com

Rahandus. Hinnatõusu panustasid taas monopolid

By

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks augustis 0,3 protsenti, olles aastataguse suhtes 5,5 protsenti kõrgem. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul augustis 2,5 protsendini.

Augustis andsid märkimisväärse osa hinnatõusust taaskord monopoolses seisus olevad ettevõtted. Elektri 8,3-protsendiline hinnatõus tõstis tarbija ostukorvi maksumust augustis 0,3 protsenti, kanalisatsiooniteenus kallines 2,9%. Konkurentsisurve puudumise tõttu on oluline tagada monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnakujunduse läbipaistvus.

Finantsturgude rahutuste laine on üle kandunud ka toormeturgudele, põhjustades tavapärasest suuremat hindade kõikumist. Toormehindade heitlikkus võib raskendada hindade kujundamist pakkumisahela alguses, kuid see pole lisanud võrreldes aasta algusega täiendavat survet tarbijahindade tõstmiseks. Eesti majandus on tihedalt seotud euroalaga, kus inflatsiooniootused on jäänud eesmärgi lähedaseks – hoida inflatsioon keskmises perspektiivis allpool 2 protsenti, kuid selle lähedal.

Eurole ülemineku järgselt on psühholoogilise hinnakujunduse võtete tõttu esmatarbekaupade hulgas järjest enam neid hindu, mis lõpevad üheksa sendiga. Tarbijakaitseameti hinnavaatluste andmetel oli selliste hindade osakaal selle aasta jaanuaris napilt üle kümnendiku, ent augusti seisuga oli see näit tõusnud peaaegu kolmandikuni. Taolise hindade sättimise mõju inflatsioonile on siiski väheoluline.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Majandus. Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?

By

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus.

Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%. Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 35%, samas suurusjärgus oli ka töötleva tööstuse kasv. Kasvunumbrite konks peitub aga selles, et võrdlus leiab aset kriisi põhjaga kui näitajad olid madalseisus.

Tööturu olukord hakkas aasta teises pooles paranema

2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses elas tööturg üle korraliku šoki. Töökohtade massiline kadumine tõi omakorda kaasa tööpuuduse kiire suurenemise ja hõive languse. 2010. aasta teises pooles šokk ei süvenenud, vaid töökohti hakkas lisanduma ning tööpuudus vähenes. Siiski ei ole aset leidnud mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu nagu see oli paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ning ka 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad kui võiks olla loomuliku tööpuuduse puhul, mis tekib tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse puhul on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust, siis 2011. aasta algul oli töötuse tase kaks korda kõrgem.

Kõige enam oli töötuid 2010. aasta I kvartalis, kui töötute arv küündis 137 000-ni ning töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem, ehk 2011. aasta I kvartalis oli töötute arv hinnanguliselt 99 000 ning töötuse määr 14%. Töötus võiks väheneda ka mitteaktiivseks jäämise tõttu (õppijad, koduperenaised ja pensionile jääjad), kuid enamus kriisi tippajal töötuks jäänutest ei ole seda teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem I kvartalis 591 000 ning tööhõive määr 4 protsendipunkti kõrgem.

Lisainfo…

Allikas ja foto: Statistikablogi

Turunduskommunikatsioon 2.10

By

Eelmisel korral lõpetasime sotsiaalsete võrgustikega, õhku jäi märksõna: sisutootmine. Et artiklite seeria on olemuselt eklektiline, sest valmib tavaliselt kaheteistkümnendal tunnil, siis astun sammu tagasi ja räägin mõne sõnaga lahti kanalite valiku.

Tänasega parimaks tegevusele üleskutsuva iseloomuga meediumiks, loetakse televisiooni. TV tugevaks plussiks tuleb märkida asjaolu, et annab kampaaniatele emotsionaalse lisaväärtuse, kuna väljundit peetakse meediumina eksklusiivseks. TV osutubki hinnaefektiivseks siis, kui eesmärgiks on mõjutada suuri masse. Praktikas tähendab see aga ka asjaolu, et lühiajalisi kampaaniaid teles läbi viia ei ole tasuv. Eelmärgitud halli tsooni platseerub tänasega aga uus tulija Interneti Televisooni näol. Kui siiani on Internetti valdavalt otseturunduskanaliks peetud, siis aeg on ka siinkohal korrektuurid teinud. Asjalikku lisalugemist Best-Marketing`i 01.06.11 uudiskirjast…

Minnes samm sammult ajas tagasi, ei saa kuidagi üle ega ümber pimeda meediumi ehk raadio olemusest. Kuigi kõigi vanade meediumite, olgu selleks siis kino, raadio, tänasel päeval aga ka televisioon, hukku ennustatakse ette iga uue tegija ( näiteks: Internet) tulekul, ei kipu nad eriti kuhugi kaduma. Pigem vastupidi – raadiot peetakse siiani parimaks kanaliks üleskutsuva ja teada-andva sõnumi edastamiseks. Pealegi ei ole reklaamiklipi tootmine teab mis kallis. Pigem ei vaevuta pahatihti klippide loomisel piisavalt pingutama ja tulemus jääb kahvatu.

Siit veel samm tagasi oleks aga trükimeedia, millest aga järgmisel korral.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

 

Teenindus. Klienditeenindus G

By


Edukate teenindusettevõtete turunduskulud on väiksemad, neil on rohkem püsikliente. Uue kliendi võitmine maksab aga teadupärast viis korda rohkem kui olemasoleva säilitamine.

Kes on püsiklient? Vastuseid sellele küsimusele, enam kui üks. Neist kõige otsekohesem arvatavalt väide, et püsiklient on sõltlane. Keegi, kes ei saa ilma teie teenuste või toodeteta kuidagi hakkama.

Kui nüüd sama vaatnurka leebemalt tõlgendada, võiks öelda, et püsiklient on keegi, kees toob teile meeleldi oma raha, kuid kellel on kindlasti mingi kindel erisoov või harjumus, millega peab kindlasti arvestama. Näiteks: kindel istekoht restoranis. Näiteks: teatudi värvilisand, mida ainult tema ostab. Näiteks: tava ilmuda ühel kindlal kellaajal jne. jne.

Foto: flickr.com

Ton Karlos ja pehmed väärtused

By

Ooo- jeh! Teate ju, et ajad muutuvad ja meie koos nendega. Et praktika on tõe kriteerium, siis vaatame näiteks nii tillukesed tuhat aastat minevikku. Mitte et ma ekspropieerimist heaks kiidaks aga toona, täpsemalt anno domini 885 tegeles selline tegelane nagu viiking ja muidu tore isand – Rollo – ei millegi muu kui Pariisile katuse pakkumisega. Edukalt. Südamega.
Tänasel päeval on aga kõik kuidagi vastupidi. Ja ei keegi muu kui põline sinivereline ning tõeline härrasmees – Rootsi Kunn, hädas miskite väidetavate salasuhetega. Kui mitte öelda väljapressimisega. Paber kannatab kõike, ilmselt ka temperamentsete viikingite viisakas järeltulija.

Ma nüüd küll hästi ei kujuta – äkki teie – kusagil unisel keskajal ujub nn ööklubipidaja udune moll monarhi palge ette ja pajatab: „Jou Klemm, rokkisid mul siin miskid paar ööd – köhi plekki, muidu, vee.., rsk jne…”

OK, ütleme nii, et Kopernikuse ja Galileo ajajärgul molekulideks lahutada ei osatud. Ei olnud lihtsalt see aeg. Neljani lugeda aga küll. Nii, et juhul kui tüüp pärast audientsi, omal jalal ja ühes tükis lemmiktegevuste juurde tagasi oleks pöördunud, oleks see ime olnud. Ja mitte väike. Ajad muutuvad, ning nüüd teeb Jumala asemik maapeal hoopis seherdasi meeldivaid ja rahumeelseid avaldusi. Ning nagu asjatundjad väidavad, on muutumas institutsioonist turismimagnetiks. Pehmed väärtused.

Foto: erakogu

Toit. Spinati-riisipirukas

By

Lehttaigen lõigata kaheks võrdseks tükiks. Rullida tükid ristküliku kujuliseks, üks tükk asetada küpsetusplaadile, sinna peale jaotada täidis, ääred jätta 2-3 cm ulatuses tühjaks, ilma täidiseta jäänud ääred keerata täidisele peale. Teine lehttaigna ristkülik asetada katteks peale, ääred keerata piruka alla, kahvliga võib teha ilusad servad. Lõigata noaga pirukale sälgud sisse ning määrida pealt munaga ja puistata üle seesamiseemnetega. Küpsetada 200 kraadises ahjus 30 minutit.

Vaja:
500g lehttaigent.

Täidis:
4dl keedetud riisi;
3 keedetud muna;
400g kupatatud spinatit;
soola;
valget pipart;
riivitud muskaatpähklit;
2 toorest muna.

Peale:
määrimiseks muna;
seesamiseemneid.

Keedetud muna tükeldada või riivida suure riiviga. Spinat lõigata väiksemateks tükkideks ning segada kõik täidise koostisained kokku.

Foto ja retsept:  http://kokkamine.wordpress.com