• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for september 2010

Intervjuu Cherry.ee tegevjuhi hr. Priit Tomp`iga

10/09/2010 By Veebikiri

Tegevjuht vastutab sisuliselt kõige eest, kui pikaks kujunevad tööpäevad?

Viimasel aja tööpäevade pikkuseks võib lugeda keskmiselt 10 tundi. Kolm-neli kuud tagasi kui alustasime, siis oli tavaline ka 20 tundi järjest tööd teha. Tavaliselt tulen kontorisse hommikul kella kümneks ja päev lõpeb, siis kui mailbox on tühi ja/või päeva eesmärgid täidetud. Viimasel ajal päeva jooksul enam mailboxi tühjaks ei saa, teatud teemad jäävad ikkagi järgmisesse päeva. Samas, kui ikkagi 20-ni õhtul kontoris oldud, siis on vaja vaheldust. Lähen koju, söön veidi ja võtan uuesti tööasjad lahti.Nädalavahetustel siiski üritan arvutiga võimalikult vähe kokku puutuda, kuna muidu ei puhka välja. Kiiremad mured ja probleemid saab lahendatud ka mobiili vahendusel.

Arvatakse, et veebiäri on imelihtne, kas see on ikka nii?

Võimalik on alustada küllaltki väikse algkapitaliga, omades ainult arvutit ja internetiühendust. Samas ilma hea idee, teostuse ja meeskonnata on alustamine keeruline sõltumata ärivaldkonnast.

Cherry sai põhimõtteliselt  alguse minu elutoast, kahekesi partneriga ideid genereerides. Mõne aja möödudes oli märkamatult tekkinud meie ümber veel 5-6 tegusat inimest ning alles seejärel sai üüritud kontoripind. Täna on Cherry´ga seotud mina ja mu partner, kes on hetkel võtnud pigem nõustaja rolli, kolm müügiinimest, kaks copywriteri`t, disainer, üks programmeerija ja üks, kes tegeleb jooksvalt backoffice asjadega.

Oleneb turu suurusest ja tootest/teenusest, kuid turule sisenemise kulud võivad olla madalamad kui ehitada näiteks mõni traditsioonile tootmistehas. Kindlasti räägivad internetiäri kasuks suur kasvu potentsiaal, soodsad reklaamivõimalused, avatus rahvusvahelise turule, paindlikkus ja adaptiivsus.

Milles seisneb eduka start-up`i saladus?

Keegi ei saa garanteerida Sulle edu, kuid alati saab luua võimalikult head eeldused õnnestumiseks. Eeldusi võib olla palju, kuid mina tooks välja enda jaoks kolm oluliseimat:

1. Meeskond. Ilma heade inimesteta on keeruline jõuda märkimisväärse tulemuseni. Inimesed su ümber on kõige alus ja tegusaid inimesi peab hoidma.

2. Eesmärk ja fookus. Teadmata kuhu liigud, on võimatu toodet arendada edukalt, kuna internetiäris ongi olulised kiirus ja adaptiivsus. Sihte on alati kahesuguseid, lühi- ja pikaajalised.

3. Innovatsioon. Kui sa ei suuda oma tootele/teenusele leida ühtegi eristuvat omadust (USP – unique selling proposition), siis parem ära tule turule.

Eduka meeskonna komplekteerimine ja juhtimine; mida alluvad ootavad juhilt? Karismat, loovust, järjekindlust…?

Kõik mainitud kolm iseloomujoont on väga tähtsad.

Kui olulised on Teie arvates sotsiaalsed võrgustikud müügitöös?

Kasutame sotsiaalmeediat eelkõige klienditoeks ja pakkumiste edastamiseks. Eesmärk on viia bränd inimesteni veelgi lähemale, olla läbipaistvad oma tegevustes ning pakkuda ka sisulist väärtust (teavet, informatsiooni). Hetkel oleme Ärikategoorias (http://metrix.station.ee) kolmas Facebook´i leht Eestis rõõmustades uute pakkumistega iga päev üle 15 000 inimese. Kui vaadata firmasid, kes meist pingereas eespool – Forumcinemas ja  Estravel, siis võib selgelt tulemusega rahul olla, kuna firmad on turul vastavalt tegutsenud 17 ja 22 aastat. Cherry vaid kolm kuud!

Isiklik küsimus, kuidas puhkate?

Kodumaal ja sõpradega.

Mis on Teie lemmikroog?

Mereannid ja seened. Loomulikult vanaema hapukurgid.

Mida soovitaksite veebikirja lugejatele?

Tegijad raiuvad džunglis teed, juhid nende taga teritavad matšeetasi, liidrid leiavad aja mõtlemiseks, ronida lähima puu otsa ja öelda, et me oleme vales džunglis.

Foto: cherry.ee

Rubriik:Persoon Sildid:cherry.ee, Priit Tomp

Juhtkiri. September 2010

10/09/2010 By Veebikiri

Hapukurgihooaeg sai üllatavalt kiiresti läbi. Ilmestamaks kaks tähelepanuväärset sündmust. Üheltpoolt taskuskandaal ametist lahkunud diplomaadiga, mis ei vääri märkimist. Kel huvi selle keerulise ameti vastu, leiab haaravat lugemist Margus Laidre raamatust „Sõnumitooja või salakuulaja“. Raamatus leidub ka peatükk, mis räägib bütsantslikust ilmakorraldusest (Laidre 2003: 135).

Teine ja tõsisem oleks Tööandjate keskliidu 31.08.10 manifest. Öeldakse, et põrgutee pidavat olema sillutatud heade kavatsustega. Nii ka nüüd, 100 000 töötut ei pruugi teps tabada makromajanduslikke tendentse ja selles kontekstis tundub võõrtööjõu sissetoomise mõte, rääkimisega nöörist, poodu majas. Samas, kui W kujuline majanduskriis tulemata jääb, loodame seda, saab tööjõukriis olema tuntavam, kui buumiajal. Juba praegu vajatakse erinevatel andmetel enam kui 1000 IT asjatundjat . Head ja kiiret lahendust siin ei ole. Üldiselt tuleb aga nõustuda Arengufondi nõukogu esimehe, Raivo Vare seisukohaga, et manifesti ajastus ja sõnastus olid lihtsalt valed.

Sel korral siis:
Intervjuu Cherry.ee tegevjuhi hr. Priit Tomp`iga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Rémy Martin

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

Rahandus. Juuli eurootsus tõi kaasa hoiuseintresside ühtlustumise

Kolumn. Ton Karlos ja neverland

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 10. osa

Turism. Mallorca

Toit. Šokolaadikook „Külalised lävel”

Kutse. E-õpe, 4. osa

Sahinad

Internet. Cherry.ee

Muusika. COSMIC GATE

Head lugemist : )

Rubriik:Et cetera Sildid:Andri Arula, Anneli Salk, Valdo Vokksepp

Äri. Rémy Martin

10/09/2010 By Veebikiri


Prantsusmaal on sajandite jooksul põletatud, laagerdatud, müüdud ja loomulikult degusteeritud jooke. Sellist konteksti saab lugeda pinnaseks, mis on edualuseks ettevõttele, mis koondaks alkoholikontserni Rémy Cointreau taolised tuntud kaubamärgid nagu Piper-Heidsieck šampanja, apelsinilikööri Cointreau, konjaki Remy Martin ja maailma vanima alkoholitootja Bols Amsterdamist.

Igatahes hakkas veinimeister Rémy Martin 1924 Cognaci linnakeses viina põletama. Mis oli põhjus, miks ta selle, toona vaevarikka töö ette võttis? Vastuseid mitu, peamiseks ilmselt lähedal paiknevad sadamad ning asjaolu, et paljud viinamarjakasvatajad elasid Inglismaa, Madalmaade ja Skandinaaviaga peetavast veinikaubandusest. Et vein aga pikkadel sõitudel riknes jäid tarnijad tihtipeale klientidest ilma. Ühesõnaga, majanduslikult kasulikuks osutus veini kui tundliku toote konserveerimine. Praktikas osutus, et eriti hästi sobib kahekordseks põletamiseks, meetod mida 16. sajandil olid Cognaci linnas tutvustanud hollandlased, Charente`i kerge vein. Tulemuseks saadi põletatud viin, mis ei olnud mitte üksnes maitsev ja hästi säiliv vaid võttis ka transportimisel vähem ruumi.

1909 kaitsti Cognac kui kaubamärk: nii tohib nimetada vaid kindlas piirkonnas pärit viinamarjadest, kindlatel tingimustel valmistatud destilleeritud jooki. Konjaki vanuse ja kvaliteedi üle valvab riiklik büroo – Bureau Nationale Interprofessionale de Cognac.

Tänapäeval kasvavatkse konjakiviinamarju umbes 100 000-l hektaril, millest 150 hektarit haldab Rémy Cointreau. Huvitava faktina – Prantsusmaal juuakse aastatoodangust ära lt 5% ehk umbkaudu 20 miljonit pudelit.

2008 a. tulu 817,8 milj. EUR
2008 a. tegevuskasum 159,6 milj. EUR
Töötajad 1246 (2008 a.)
Tütarfirma: Rémy Cointreau US

Üldhariva ja huvitava  e-koolituse  jookide valmistamisest ja serveerimisest leiab siit…

Foto: wikipedia

Rubriik:Majandus Sildid:cognac, Rémy Martin

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

10/09/2010 By Veebikiri

Statistikaameti 14.08.10 avaldatud andmete kohaselt on tööturu näitajate dünaamika järginud majanduse arengut viitajaga. 2010. aasta teises kvartalis aeglustus hõivatud inimeste arvu vähenemine aasta võrdluses 5,7 protsendini. Sesoonsete tegurite tulemusena suurenes tööga hõivatud inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes 5 200 võrra.

Majanduskasv on saavutatud olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega, mistõttu on vajadus palgata uusi inimesi jäänud tagasihoidlikuks. Tootlikkuse kasv kiirenes teises kvartalis esialgsetel hinnangutel 9,8 protsendini aasta võrdluses ja seni, kuni ettevõtted kasutavad oma jõude seisnud tootmisressursse, ei ole oodata hõive kasvu.

Majanduse taastumine on paljudes riikides olnud oodatust kiirem, kuid see ei ole loonud eriti palju uusi töökohti. Mitmete teiste riikide ülevaadete ja uuringute põhjal võib järeldada, et tööturu taastumine võib osutuda majanduse kasvu taastumisest mitte ainult aeglasemaks, vaid ka vähem ulatuslikumaks. See tähendab, et töötus jääb kriisieelsest tasemest kõrgemaks veel mitmeks aastaks.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab lisandväärtus esialgu rohkem kasumite arvelt ja vähem palkade arvelt. Edaspidi saavutavad palgad ja tootlikkus suurema kooskõla kui kiire kasvu aastatel.

Allikas. Eesti Pank
Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:majandus, tööturg

Rahandus. Juuli eurootsus tõi kaasa hoiuseintresside ühtlustumise

10/09/2010 By Veebikiri

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht vähenes juulis 1,7 miljardi krooni ehk 0,7 protsendi võrra. Juuli lõpu seisuga moodustas finantseerimisportfelli maht 241,7 miljardit krooni, mis oli 6,8 protsenti väiksem kui aasta tagasi. Laenu- ja liisingportfelli jääk vähenes juuniga samaväärses mahus, vaatamata sellele, et juulis ettevõtetele väljastatud uute laenude maht oli ligi kolmandiku võrra suurem kui eelmisel kuuel kuul keskmiselt. Juuli laenukäibe olulist kasvu mõjutas tööstussektorile antud sündikaatlaen.

Juulis väljastatud pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmine intressimäär alanes 3,7 protsendini. Suur sündikaatlaenutehing avaldas mõju ettevõtluslaenude intressimäära langemisele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär 3,3 protsenti püsis sarnasel tasemel eelmiste kuudega.

Tänavu toimunud üksikuid suuri laenutehinguid arvestamata on laenuaktiivsus jäänud esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks. Viimastel kuudel on hakanud mõnevõrra taastuma aasta alguses sügava languse läbinud autoliising. Samas jääb selle käive siiski veel allapoole 2004. aasta tasemest.

Laiemapõhjalist laenutegevuse aktiviseerumist ettevõtete ja eraisikute osas võib majanduse elavnedes eeldada aasta teises pooles. Sellele vaatamata väheneb majanduse võlakoormus ning laenumaht jääb selle aasta lõpuks rohkem kui kümnendiku võrra väiksemaks 2008. aasta sügisel saavutatud tipptasemest.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis ei muutunud. Laenuportfelli vähenemise tõttu suurenes pikemaajalise maksevõlgnevusega laenude osakaal 0,1 protsendipunkti võrra 7,2 protsendini. Samal ajal jätkus eluasemelaenude portfelli halvenemine ning kokku on üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal tänavu kasvanud 0,5 protsendipunkti võrra 4,7 protsendini.

Eestis tegutsevate pangagruppide keskmine kapitali adekvaatsus püsis teises kvartalis suhteliselt kõrge 14,9 protsendi tasemel.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juulis 2,2 miljardi krooni ehk 2 protsendi võrra 111,1 miljardi kroonini. Hoiuste aastakasvutempo kahanes juulis 4,9 protsendini. Suvekuule iseloomulikult tuli valdav osa hoiuste mahu vähenemisest ettevõtete arvelt. Pärast euro kasutuselevõtu otsust ühtlustasid pangad alates juuli keskpaigast Eesti krooni ja euro hoiustele makstavad intressimäärad. Kroonihoiustele makstavate intressimäärade suurem langus toimus selle aasta esimestel kuudel ning nende jätkuvalt madal tase on vähendanud eraisikute soovi paigutada vabu vahendeid tähtajalistele ja säästuhoiustele. Nende hoiuste osakaal eraisikute hoiuste mahus vähenes juuli lõpuks võrreldes eelmise aasta lõpuga 6 protsendipunkti võrra 55 protsendini.

Allikas ja graafik: Eesti Pank
Kujutisel: Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, hoiuseintress

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.0

10/09/2010 By Veebikiri


Eelmiste kirjutiste jätkuks tuleb sedastada, et need hakkasid oma ülesehituselt ja struktuurilt nii ehk teisiti turunduskommunikatiivset sisu kandma. Sestap oleks tark teha kannapööre ja teemast süvitsi rääkida. Kindlasti ei ole tegemist tõsiteadusliku kirjutisega, pigem mõttearenduste jadaga, mida austet lugeja on lahkesti oodatud täiendama ja kommenteerima.

Sellegipoolest tuleks just päris alguses, selguse mõttes, tuua välja mõned definitsioonid. Esimene ja peamine neist – meedia. Midagi, millest räägitakse tihti, palju ja sageli umbisikulises vormis. Ühesõnaga, ladina keeles „medium“ tähendab sõna sõnalt „keskel olev“, tänapäevases kontekstis aga informatsioonikandjate ühisnimetajat. Teiseks Shannoni ja Jakobsoni kommunikatsioonimudelid. Esimene neist koosneb neljast komponendist: a) saatja; b) vastuvõtja; c) sõnum; d) kood. Keeleteadlase Roman Jakobsoni mudelil on aga kuus osist: a) saatja; b) sõnum; c) vastuvõtja; d) kontakt; f) kood; g) kontekst. Mõlema mudeli puhul oleks huvitav täheldada, kuidas haridus määrab mõttemaailma. Nimelt, Claude Elwood Shannon,oli hariduselt insener ja tema kommunikatsioonimudel ei käsitle kontakt loomise ja konteksti aspekti. Kolmandaks jääb turunduse määratlus – turundus ehk distsipliin, mis käsitleb turu-uuringuid, turustamist, lühidalt, see on turuteadus mis tagab ettevõtte käekäigu ja kohanemise turul.

Siit edasi jõuab loogiliselt marketing mix ’i, mõisteni, mille sünonüümiks 4-P . Tegemist ilmselt tuntuma turundusterminiga üldse, mille võttis esmalt kasutusele Neil H. Borden.
4-P, see tähendab: product, price, place, promotion.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:4-P, marketing mix, meedia, turunduskommunikatsioon, Valdo Vokksepp

Kolumn. Ton Karlos ja neverland

10/09/2010 By Veebikiri

Noneh, Neverlandi all mõeldakse manalteele läinud popstaari maamaja. Aga võib ka muud, näiteks mittekunagimaad. Otsetõlkes. Siinmail näib elavat piisavalt palju pimesi järgivaid inimesi. Selliseid, kes usuvad keda & mida iganes. Kas teie usute poisi ja tüdruku sõprusse? Aga parteisse astunud anarhististi valimislubadusi? Valge laeva saabumist? Astume sammu edasi ja küsime – kas usute, et orjaturu legaliseerimine on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele? Teistmoodi tööandjate klanni manifesti tõlgendada eriti ei ole võimalik, pean silmas seda osa, mis räägib pensioniea tõusust. Iga täie aruga meesinimene peaks selle peale arvama: „Live Fast, Love Hard, Die Young“. Arvestades keskmist eluiga, sajani, õigemini 64-ni, oskab lugeda ka kõige tuhmim prole.

Või kõrghariduse läbivalt tasuliseks muutmise idee? Milleks? Kellele? Kas mõni auväärne on miski kassiülikooli aktsiaid ostnud? Tendents ju terve kümnendi vanune – minnakse õppima Eestist välja. Sinna kus õppejõud on asjatundjad. Ja tihtipeale jäädaksegi alma materi juurde. Miks peaks tulema tagasi ja neegerdma mingisugusid, kelle äriidee töötab põhimõttel, et palgatase peabki aastakümneteks jääma selliseks, nagu olid issanda aastal 1994? Tagamaks majanduslikku stabiilusust ja konkurentsivõimet !?

Muidugi võib vastupidist – uskuda kõike, mida meedia meieni toob.  Ja loomulikult maksta ise sotsiaalmaksu. Jõudes eikunagimaale, sinna kus elatustase 90% EU keskmisest ja töötabeleid tuleb täita hieroglüüfides.

Foto: dirtybutton.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Ton Karlos

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 10. osa

10/09/2010 By Veebikiri

Hüpoteetilised küsimused

Küsimused, mis kipuvad olema sõnastusega “Mida sa teeksid kui …?” ja “Kuidas sa ennast tunneksid kui …?” annavad küsitletule võimaluse panna proovile oma teadmisi, kogemusi ja ühiskondlikke oskusi.  Hüpoteetilisi küsimusi ei tohiks kasutada intervjuus väga ulatuslikult.

Hüpoteetilisi küsimusi saab kasutada edukalt tööga seotud olukordades. See stimuleerib vastajat vaidlustama oletusi ja julgustab kinnitama analüütilist lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Hüpoteetilised küsimused sellises olukorras on summeeritult kolmes sõnas –
“Mis siis kui …?”
“Mis siis kui läheneda probleemile sellisel moel?”

Igal juhul küsitleja otsib hinnangut vastajalt, küsides “Mis sa arvad, mis võiks juhtuda kui …?” või “Mis sa arvad, milline võiks olukord olla kui..?”.

Rolli vahetuse küsimused
“Kui sa oleksid minu olukorras, mida sa teeksid?”

Rolli vahetus võib olla kasulik mitmetes erinevates intervjuu situatsioonides, et panna vastajat nägema probleemi teisest vaatenurgast. Kui seda kasutatakse oskamatult, võib kaduda kontroll intervjuu üle.

Vastureaktsiooni põhjustav küsimus

Iga küsimus, mis silmnähtavalt nullib küsimuse eesmärgi, on vastureaktsiooni põhjustav küsimus. Iga küsimus, mis vihjab ‘õigele’ vastusele, ajab vastajat segadusse või eksitab, takistab nende rääkimist või heidutab neid, on vastureaktsiooni põhjustav. Selliseid küsimusi tuleks iga hinna eest vältida.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: morguefile.com

Rubriik:Töö Sildid:Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur, EHRA, personali valik, rentimine

Turism. Mallorca – suviste pidude saar

10/09/2010 By Veebikiri

Head tüdrukud lähevad paradiisi, halvad tüdrukud Mallorcale! Reklaamlause Mallorca T – särgilt

Käisime Mallorcal juuli keskel ning lennukist maha tulles tundsime keskpäeva suurt kuumust. Oli siesta –  siesta on eluliselt oluline puhkepausi aeg, et ennast kuidagi moodi selles kuumuses hästi tunda.

Meie hotell asus Arenalis, buss Palma  de Playa ( pealinna ) lennujaamast sõitis sinna ainult pool tundi. Kohapeal selgus, et Arenal on põhiliselt saksa turistide puhkamise ja pidutsemise koht.  Arenali kuurortis on ilus 9 kilomeetri pikkune kuldse liivaga rannapromenaad, millel asuvad baarid, klubid, diskoteegid. Igale huvilisele on midagi, mõnes baaris vaatavad spordihuvilised jalgpalli, mõnes kõlavad ladina – ameerika rütmid ning mõnes jälle saksa õllelaulud. Rõõmsad saksa turistid laulsid täiel rinnal saksa õllelaule kaasa, huvitaval kombel olid kõigil sõnad peas. Õhtuti ronisid nad laudade peale ning tants ja trall läks pööraseks.  Varahommikul kella viie – kuue paiku läksid viimased pidutsejad magama.

Mallorcal on palju võimalusi oma puhkus põnevaks teha. Koos reisikaaslasega otsustasime tutvuda saare vaatamisväärsustega. Sõitsime mööda saart liinibussidega ning bussiliiklus on saarel hästi organiseeritud, bussi kassast anti meile isegi bussisõidu graafik. Igal pool olid teeviidad turistidele ning eksimise võimalus oli peaaegu olematu. Omal käel saarel seigeldes sai paremini oma aega planeerida, kohalikega suhelda ning võrreldes turismibüroo reisipakettidega saime umbes 75 % odavamalt. See on juba märgatav hinna vahe!

Külastasime Mallorca ida osas asuvat Manacori linna ja selle lähistel asuvaid Draakoni stalaktiidi – ning stalagmiidikoopaid. Koopad olid võimsad ning koopa kõige suuremas saalis toimus maa – alusel järvel romantiline klaverikontsert. Tõesti, turistidele mõeldud brozüürides ei bluffitud – koopad olid muljet avaldavad ning fotod olid tegelikkusega sarnased. Vahel on nii, et mingi koht on turistidele mõeldud brozüüris üles kiidetud aga kohapeal selgub, et see on kõigest turisti lõks ning vaadata pole suurt midagi, on  ainult suveniiri putkade rivi.

Teiseks põnevaks vaatamisväärsuseks osutus Mallorca lääne osas asuv Valdemossa klooster kus meil oli võimalus kuulata ` juhuslikult´  seal elanud helilooja Frederic Chopini klaverikontserti. See oli nii romantiliselt nunnu elamus nagu armastusfilmide moosised seigad. Valdemossast sõitsime edasi väikesesse prantsusepärasesse kuurortlinna Sollerisse ning luksuslikus jahisadama restoranis turgutasime ennast hispaania hea köögiga. Loomulikult voolas veini ojadena! Vaatasime valendavaid purjeid ning maailm oli meie jaoks peatunud!

Tasapisi hakkas aeg meie jaoks jälle tiksuma, läksime bussi peale ning sõitsime oma kuurortisse Arenali tagasi.

Ah jaa, mulistasime iga päev paar tundi soolases Vahemeres ning vaatasime kuidas rannale liivalosse ehitati. Iga puhkus lõppeb kord ning nii tuligi ärasõidu aeg kätte. Lennuk väljus Palma  de Playa lennujaamast õigeaegselt ning saabus Tallinna plaanipäraselt. Tallinnas tibutas uduvihama ning oli + 15 kraadi sooja.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoog
www.celestis.ee

Fotod: Erakogu

Rubriik:Et cetera Sildid:Anneli Salk, Mallorca

Toit. Šokolaadikook „Külalised lävel”

10/09/2010 By Veebikiri

Retsept on pärit Ameerika köögist. Valmistamiseks läheb vaja ainult küpsetusvormi, lusikat ning soovi korral sõela. Pole vaja ei mikserit ega munade vahustamist (neid ei ole koostises ning see on hea neile, kes muretsevad kolesterooli pärast). Koogi valmistamiseks ei ole vaja palju aega!

ÜHE PORTSJONI JAOKS ON VAJA:
Küpsetusvorm – parem on klaasist suurustega 26 x 17

1 kl nisujahu(~240 g)
¾ klaasi suhkrut(~150 g)
3 sl kakaopulbrit(~50 g)
1 pakk küpsetuspulbrit ( ~10 g)
1 tl vanilliessentsi
2 sl äädikat või sidrunimahla
3 sl taimeõli
¾ klaasi keeva vett
Normaalse tordi jaoks on vaja kaks korda rohkem toiduaineid.

Valmistamine: Pane ahi soojenema(180 kraadi). Segada küpsetusvormis kõik kuivained (jahu, kakaopulber, suhkur, küpsetuspulber). Soovi korral sõeluda. Pane vesi keema. Tee kuivmassi kolm auku. Ühte lisa vanilliessents, teise taimeõli ja kolmandasse sidrunimahl või äädikas. Kas vesi juba keeb? Vala ¾ klaasi keeva vett vormi, segades pidevalt. Segama peab võimalikult kiiresti, aga ka hoolikalt. Kui valmistad ainult ühe portsjoni, siis küpseta 15-20 minutit, kui kaks, siis 30-40 minutit. Kreemi ja glasuuri asemel võta natuke šokolaadi. Pane see kuumale koogile, šokolaad sulab ning saadki ilusa glasuuri.

Jahuta ning võid süüa!

Allikas: feeling24.ee
Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Feeling 24, tort

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023