Archives for september 2009
September 2009
September ehk mihklikuu. Päevad muutuvad külmemaks, lühemaks, vihmasemaks ja värvilisemaks… Sügis on algamas. Ka muutuvad päevad sügavamõttelisemaks, sest algas kooliaeg. Koolijütsid – veebikirja materjalid on vabaltkasutatavad, ärge ainult viitamist unustage: )
Aga muus osas, tuleb tõdeda, et Eesti mikro-ja makromajandus meenutab tõepoolest batuuti. Kui kaks aastat tagasi oli tööhõive praktiliselt täielik, siis tänaseks saab töötuid lugeda kokku enam kui 70 000. Samas puudub siinmail midagi, mis näiteks soomlastel olemas. Ühiskondlik mälu, talletamaks stsenaariumi juhuks, kui mõni suurem või väiksem kriis maad tabab. Loodame, et nüüd see tekib, sest kogemusi, millest kõigil õppida, on piisavalt. Kinnituseks kasvõi kõnekas fakt, et kui siinmail enne 2002. aasta Eurovisiooni leidus arvukalt skeptikuid siis 2009. a. „Eesti Inimarengu Aruanne“ kinnitab vastupidist. Napilt viis aastat hiljem, 2007. aasta sügisel oli Eesti elanikest
oma eluga rahul või väga rahul 78%, mis jääb vaid napilt alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale: 80%.
Loodetavasti loksub elukvaliteedi hüppelise tõusuga paika ka ettekujutus ümbritsevast keskkonnast. Mis praktikas tähendaks seda, et sigadused parkidesse ja mänguväljakutele kortermajade rajamisega peaksid lõppema. Lakmuspaberiks, selle okkalisel teel, on kõrghoonestus, mida arendaja üritab rajada Kakumäele. Aedlinna, kus kohati puudub isegi kanalisatsioon ja ainukeseks ühistranspordi liigiks kesk ühe- ja kahekordseid maju on autobuss, mis loksub Nikita Sergejevitši aegse marsruudi ja graafiku alusel mööda niitpeenikest teed.
Peatage Kakumäe!
Foto: Flickr.com
Philip Morris – Altria Group
Philip Morris Co Inc. hõlmab 45% USA ja 12% maailmaturust, olles seeläbi üks maailma suurimaid tubakatootjaid. Tubakatoodete müük on kasumlik (tubakataim saab täiskasvanuks 5-6 kuuga), kuid mitte lihtne tegevus. Juba Goethe leidis, et „suitsetavad mühakad lämmatavad iga viisaka inimese, kes ei ole suuteline enda kaitseks suitsetama“.
Vaadeldes aga hiidkompanii tekkelugu on huvitav täheldada, et kõik algas pisikesest poest Londonis, Bond Street`il. Äri läks hästi ja ettevõte viidi Londoni börsile. Nüüd vahetus ka omanik, kuid ka sellest tõusis noorele firmale ainult tulu, sest varsti pärast seda sai Philip Morris kuningliku õukonna varustajaks. Aastaks 1919. oli firma täielikult ameeriklaste omanduses ning iroonilisel kombel jõudnud tagasi oma juurte juurde. Nii võib öelda seetõttu, et ettevõtte tähtsaim tooraine on virgiinia tubakas. Tänasel päeval asub USA-s, Virginia osariigi pealinnas Richarmondis, Philip Morrise tehas, kus toodetakse alates 1924. aastast maailma kõige enim suitsetatavaid sigarette – Marlboro.
Tootearengust rääkides oleks oluline märkida, et kiire valmistamis- ja pakendamismeetod on sellele tooteklassile ainult kasuks tulnud. Aga mitte alati. Kui viiekümnendatel ilmnes, et suitsetamine võib olla üheks vähki haigestumise põhjuseks, võeti kasutusele filter. Seda on kord varem, kolmekümnendatel, proovitud, kuid siis katse ebaõnnestus – korgitamme koorest valmistatud filter oli tuim ja ebasobiv. Eriti õnnestunumaks ei saa lugeda ka katset number kaks, nimelt sisaldas beebibuumerite aegne sigareti filter asbesti. Tänaseks päevaks on nimetatud tehnoloogia õnneks minevik. Kuid sigaretivalmistajate kuldaeg arenenud riikides on jõudmas lõpusirgele. Ühinenud tervisekaitsjad ja juristid annavad selle arengule ainult hoogu juurde. Viimaste uudiste kohaselt mõistis USA apellatsioonikohus tubakahiiult välja ligi 14 miljonit dollarit naisele, kelle ema suri 5 aastat tagasi kopsuvähki. Hagejaks Jodie Bullockile, kelle 64 aastane ema, olles suitsetanud 47 aastat, suri 2003. aastal suitsetamise tagajärjel.
Kuidas sellised muutused mõjuvad ettevõttele? Kindlasti mitte hästi. Aga ka mitte halvasti, nii näiteks omab kroonides triljardilise aastakäibega ettevõttele tootemärki, mis on sama hästi tuntud kui Coca Cola. Räägime Marlborost, mis on 1972. aastast alates olnud ka maailma enim müüdud tubakamark. Tänaseks kuulub Philip Morris kontserni Altria Grou Incorporated juurde. Altria jaguneb kolmeks: Philip Morris USA, Philip Morris International ja Philip Morris Capital Corporation. Philip Morris International`i tootevalikust leiab: Marlboro, L&M, Philip Morris, Chesterfield, Bond Street, Lark ja Parliament.
Konkurente? Oleks imelik kui neid ei oleks. Siinkohal mängivad rolli regulatsioonid, mida ühiskond oma liikmetele seab. Näiteks maailma suurim tubakatootja tegutseb hoopiski Hiinas. China National Tobacco Company ehk riigile kuuluva monopol, mille tooteportfellis üle 900 nimetuse. Müüakse sealmail aga väidetavalt kuni kaks miljardit sigaretti aastas.
Foto: bnet.com/blogs/philip-morris
His master’s voice
Mnjahh, kuidas kirjeldada suhteliselt täpset aga ilma initsiatiivita persooni, kellel sisuliselt puudub igasugune selgroog? Kedagi sellist, keda eristab muust massis püsiv keelekandmine ja eriti nürimeelsete intriigide jada? Hall Kardinal? Waylon Smithers? Lihtne see ei ole, sest igas vähegi suuremas organisatsioonis on seherdane tegelane olemas. Üks ja sama arhetüüp, väheste, lahjade, variatsioonidega. Olukorras, kus tegemist mõtleva inimesega, kes olude sunnil narri rolli surutud, ei ole teha muud kui rehmata ja mõelda nii: „Miks kurat sind juba kord ei vii?“. Aga olla võib ka täiesti teisiti. See võib olla küündimatu kuid küünilise isiku teadlik valik. Tee tippu. Kusjuures harilikult on eelmärgitu otsustajate mingisugune (vaene?) sugulane või muidu nurjatu inimloom. Tüüp, kes alluvate vastu jõhker nagu piraadilaeva pootsman. Hetkel vajalike inimeste ning eriti ülemuste ees särab aga sarnaselt võisilmale pudrus. Tuleb tuttav ette?
Siin tekib ainult kaks küsimust: kust taolised töllmokad tulevad? Ja mida selliste paranähtustega peale hakata?
Tulemisega on lihtne – tulevad nad tavaliselt kusagilt kolkast. Pärapõrgust, kus kohalikud mullivannis suppi keedavad. Päritolu seletab ka hulga komplekse, sealhulgas Napoleoni oma. Imelikult kitsa silmadevahe ja närvuvõitu näonaha võib omakorda kauaaegsete sugulasabielude arvele kirjutada. Puhas geneetika, seega.
Keerulisem oleks saada seletust, miks selline tõug tekib? Et oli mõistlik ja normaalne inimene, sai uue ametikoha ja muutus seejärel millekski, mida endised sõbrad kirjeldavad kui proktoloogilist eksperimenti? Nii formuleeritud küsimusele on juba kordades keerulisem vastust saada, kokkuvõtlikult võib vaid öelda – süsteem sünnitab!
Palju naljakam on aga taolise tühipäise tuulelohe käsitlemine. Siin peaks lihtsalt aru saama, kes on need arvukad, khmm, peresõbrad, kelle najal tühi kott püsti seisab. Sealtmaalt kehtib labane machiavellism – eesmärk pühendab abinõu. Kontorisõjas surma ei saada… Näiteid?
Ton
Foto: erakogu
MORNING AFTER
Pidu ja alkohol. Need kaks võivad olla seotud. Aga ei pea, kuigi jah, pelgalt musta kohvi pakutakse täiskasvanutele tõenäoliselt ainult AA kohtumistel. Ning siit samm edasi oleks mõttearendus suunal, kuidas alkohol kahjustab ajurakke. Rikub suhteid. Tõstab tootjate ja tarnijate kasumimarginaale. Võib-olla ka kogemustevahetus teemal, kuidas ühe või teise peo korraldamisel tehti suurepärane joogivalik, ning mis kõik siis edasi sai. Üks mis kindel, elame põhjamaal, kus alkohol oli ja jääb firmapeo, pulma, sünnipäeva või peiede kohustuslikuks osaks ühel või teisel kujul. Kas ja kuidas vägijooke juua, oleks siiski mõne teise kirjutise teema. Kel siinkohal erinevate jookide vastu siiski sügavam huvi tekkis, võiks avada kiirkoolitus.eu lehe, kus paikneb vastavasisuline proff ja aegasäästev e-koolitus.
Naastes teema juurde – mida siis võtta ette kalieidoskoopilises olukorras, millele inglise keeles äärmiselt viisakaks vasteks „morning after“? Maakeeles aga lihtsalt kassiahastus… Kuidas leida abi? Lihtsaima lahendusena võimalikest toimib loogika – millest tõbi, sellest abi. Kes Jaroslav Hašeki loodud Šveiki hindavad, peaksid olema hästi kursis välipreester Otto Katz`i sekeldustega antud olukorras. Mis oma läbilöögivõimelt ületab peajagu kõik muud võimalikud ja võimatud käitumisstsenaariumid. Midagi veel? Ah ja, järgmise sammuna saab pöörduda alati rahvameditsiini poole, viimane märgib abivahendina soolvett kurkidel või kefiiri. Samuti pisut soodat. Preventatiivsete võimalusena mainitakse soovitust enne napsi võtmist neelata natuke aspiriini.
Veel variante? Alka-Seltzer, ehk mõni muu analoogne droog, on vist üks tsiviliseeritumatest võimalustest üldse. Mida aga kindlasti teha ei tasu – kuradit peltsebuliga välja ajada. Ebameeldivat tunnet ei ole mõtet ravida tablettide ohjeldamatu neelamisega, sest ka üleannustamisega kaasnevad peapööritus, iiveldamine, janutunne jne.
Lõpetuseks tuleks tähendada, et Vanas Roomas jõi mõõdutundeline mees kolm peekrit: esimese terviseks, teise armastuseks ja kolmanda naudinguks. Ja veini lahjendamata joomist peeti erakordseks matsluseks, mille kohta öeldi: „Joob nagu sküüt!“. Muide, maailma kultuurhällis elasid nutikad inimesed – muuhulgas väitsid nad, et klaas-kaks vett, klaasi veini kohta hoiab pohmellikuradi kaugel eemal…
Foto: flickr.com
Sundpuhkusel töötaja peab saama vähemalt 4350 krooni kuus
Refereeritud Eesti Päevalehest, otsetee artikli juurde: http://www.epl.ee/artikkel/475855
Kui enne 1. juulit tuli osaliselt tasustataval puhkusel ehk sundpuhkusel töötajale maksta mitte vähem kui 60 protsenti alampalgast (4350 kr), siis uus kehtiv seadus ei luba alla selle maksta.
Praktikas on aga juhtunud, et ühe omavalitsuse töötaja sai juuni lõpul kõne oma ülemuselt. Viimane teatas, et sundpuhkuse ajal, mis kestab kaks kuud, raha ei maksta. Töötaja jaoks tähendaks selline olukorra lahendus, et ta on küll seotud lepingutega, kuid sundpuhkuse ajal teda ei tasustata. Tööandja sõnul annab sellise õiguse uus töölepinguseadus (TLS).
Lõuna tööinspektsiooni inspektsiooni jurist Egon Raimi sõnul aga midagi sellist – istute paar kuud kodus ja saate null krooni – ei ole võimalik küll uuest töölepinguseadusest välja lugeda. „Kui jutt käib sellest, mida varem nimetati osaliselt tasustatavaks puhkuseks, ehk siis tööandjal pole temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ajutiselt tööd anda, tuleb vähemalt miinimumpalka ikka maksta, suurem võib tasu poolte kokkuleppel alati olla,” selgitab Raimi.„Niisugust asja ei ole, et töötajatel kästakse lihtsalt ilma rahata koju jääda.”
Küsimust reguleerib uue TLS-i § 37, mis lubab vähendada töötasu 12 kuu jooksul kolmeks kuuks „mõistliku ulatuseni”, kuid mitte mingil juhul alla riigis kehtiva miinimumpalga. Kui sellest pole võimalik kinni pidada, siis tuleb töötajatele kas pakkuda teist tööd või nad koondada.
Allikas: 1. juulist kehtiv TLS
Vaata: www.riigiteataja.ee
Tiramisu
- 400 ml rõõska koort
- 1 pakk Mascarpone juustu (250 g)
- liköör (Amaretto/Vana Tallinn/Dooley’s) – umbes 3 korgitäit
- Espressot
- 3 tordipõhja (3-kihiline kook)
- tuhksuhkrut 2-3 supilusikatäit
- tumedat šokolaadi või kakaopulbrit
Valmistamine: Kõigepealt teha valmis espresso ja likööri segu. (espresso + 1 korgitäis likööri) Panna see sellisesse anumasse, millega saab pritsida. Pritsida seguga üle tunde järgi kõik kolm kihti.
Siis rõõsk koor tuhksuhkruga ära vahustada. Vahustamise ajal lisada ülejäänud 2 korgitäit likööri. Lõpu poole lisada
Mascarpone. Ei tohi lasta võiks vahustada, vaid selliseks nagu vahukoor!
KAUNISTUSEKS: Kaunistada võib riivitud šokolaadi või kakaopulbriga.
Lasta külmkapis seista 2-3 tundi.
Retsepti saatja: Liisu
Foto: Wikipedia
Allikas: Feeling24.ee
Innovatsioon. Pood pakib toiduretsepti järgi ostjale koguseid?
Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on hulganisti eredaid ja innovaatilisi ideid, kuidas turismi arendada, milliseid teenuseid pakkuda, uutmoodi poest toitu osta või mismoodi võiks toitu teha, et see tervislikum oleks ja sööjad kohvikusse ja restorani meelitaks.
Nii kirjutab nt Indrek Tukmann :”Käin igapäevaselt vanalinnas ja näen turiste pildistamas Tallinna vaatamisväärsusi. Siit tekkis mõte, et meie külalised võiksid meile jagada oma emotsioone, head, halba, mis neid huvitab jne. Siis, kui teame, mis turiste huvitab, saame neile seda rohkem pakkuda. Selleks peaks avama veebilehe, kuhu saab oma pilte ülesse laadida, lisaks peaks tegema veebile sadamas, i-punktides, hotellides reklaami ja jagama parimatele auhindu (tasuta majutus, kaamerad, nänn..) Lisaks saaks pakkuda ka vaatamisväärsuste mänge: leia linna vaated, majad, detailid. Mis selle kõige mõte? Esiteks, pakkuda turistile tegevust, vaatamisväärsuste tutvustamist. Teiseks, saada tagasisidet: mis külalistele meeldib ja mis mitte ning kolmandaks, meelitada auhindadega turiste või nende sõpru siia tagasi.”
Suurt vajadust tuntakse ka mobiiltelefonide avaliku laadimisvõimaluse vastu. Mart Siilivaski sõnul on ta sellist juba Singapuri lennujaamas näinud. ”Seal oli terminalis seina peal üks meeter korda pool meetrit kollane karp/kast väikeste klaasist ustega. Iga ukse küljes oli võti ja ka kiri ja pilt, et mida seal konkreetses kastikeses laadida saab ja kastis oli loomulikult sees vastava seadme laadija otsik. Panid siis oma fotoka sinna sisse ja võtmega lukku. pärast siis tulid tagasi, keerasid kapi lukust lahti ja võtsid oma fotoka täislaetuna tagasi. Nimeks oli sellel vist Gadget loader vms muud sellist. Selline karp võiks olla ju kõigis suuremates kaubanduskeskustes ja Tallinna lennujaamas jne.,” kirjeldas ta.
Tallinna Tehnikaülikoolis saavad tudengid peagi oma sülearvuteid lausa päikeseenergiaga laadima hakata – (TTÜ) Säästva Arengu Klubi (SAK) liikmed paigaldavad selleks ülikooli katusele päikesepaneelid.
Osa külastajaid unistab internetist toidukauba ostmisest. Suuremate kaupluste kodulehel võiks olla väljas näiteks 5 erinevat õhtusöögiretsepti, valid neist ühe, lisad sööjate arvu, maksad internetipangas arve ja sõidad koduteel kauplusest läbi, kus sind ootab juba vastavalt sinu valitud retseptile vastavate toidukogustega pakk. Selline kord aitaks kommentaatorite meelest vähendada ka emotsioonioste, iseasi, kas kaupmehed selle üle õnnelikud oleksid.
Mõtteid mõlgutatakse ka meie kohikutes pakutava toidu tervislikkuse üle. ”On olemas palju kohvikuid, kus pakutakse maitsavaid maiustusi ja kaloririkaid ning ebatervslike toite.Aga, miks ei võiks olla selline “kohvik”, kus pakutakse ainult tervislike toite? Selline idee tekkis mul sellest, et olen mõnda aega jälginud oma lähedaste kiiret tempot ja avastanud, et nad ei pööra tähelepanu oma toitumisele,” kirjutab üks uuendusmeelne ja küsib samas, kas oleks kaasalööjaid, kui selline kohvik teha.
Innovatsioon ongi ju uue idee edukas elluviimine. Loodame, et teisedki ideed väärivad kaalumist ja mõnigi neist saab meie elu paremaks teha. Oma innovaatilisi ideid võite aga alati pakkuda www.in.ee lehel asuvasse ideepanka.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht
.
Ettevaatust, Volga! 10. osa
Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.
Puuduvate plekkide hankimiseks olid peamised lootused pandud sügisel Kurtna laadale. Ainukese asjana ei õnnestunud siis hankida paremat esitiiba. Nii olin sunnitud võtma ära varuvariandina Rapla kandist ühe kasutatud esitiiva, sest auto enda oma oli ikka üsna pude. Võtsin täitsa teadlikult sellise üsna viletsakese, sest kulutatud aega ja besuraha muutsid tiiva hinna sümboolseks. Kuulutasin mõned korrad ka foorumites oma ostusoovi, kuid tulemusetult. Soetatud vana tiib oli pärst kultuurikihi eemaldamist siiski üsna nutune. Nii võtsingi uue keevitusega kohe ette poritiiva parandamise ja asusin seda pärast mõningast rihtimist õhtuti pahteldama. Sain selle tööga päris kenasti hakkama ja küllap ta näeks auto küljes sama hea välja kui uus. Siiski olin rõõmus, kui Volga poodi oli äsja saabunud müügile minu otsitav tiib. Aastavahetuse autoost aga olid tekitanud augu eelarvesse ja raha tuli hakata hoolikamalt lugema. Õnneks avastasin ühte Volga müügikuulutust lugedes, et pakutakse eraldi müügiks ka plekke. Kiiresti saadetud E-kirjad tõid teate, et minu otsitav tiib on täitsa pakkumisel. Kui ma muidu võtan pikalt hoogu, siis seekord helistasin kohe ja juba samal õhtul sain puuduva poritiiva omanikuks. Meeldivaks teeb selle ostu veel see, et kaup asus Tallinnas ja minu pakutud hinda polevat müüja osanud tahtagi, mina aga sain tiiva 2,5 korda odavamalt kui Volga poest. Eks ta enam-vähem teadis poe hindasid. Parim äri pidavatki olema see, kui mõlemad pooled on tehinguga rahul.
Seekord võib öelda, et ostsin vaba aega, sest ka vana tiib vajas veel veidi kohendamist. Siiski pole mul süümekaid seda taastatud poritiiba kõrvale tõsta, sest ma sain taastamise läbi oma õppetunnid niikuinii ja küll seegi veel kord sõitma hakkab!
Nüüd on käes aeg, kus tuleb hakata katust tegema. Aga selgus tehniline probleem – seismisega on sidur kaotanud lahutusvõime!
Foto: flickr.com
Rolando Villazón
Mehhiko ja prantsuse tenor, täisnimega, Emilio Rolando Villazón Mauleón, sündis 22. veebruaril 1972 Mexico City`s. Alates 2007. aastast prantsuse kodakondsust omav muusik on tuntust kogunud nii aktiivse tegevusega ooperilavadel kui ka helikandjate salvestamisel. Näiteks on ta Virgin Calssic`u kaubamärgi alt üllitanud koguni neli sooloplaati. Viimaseid kahte aastat võiks suurepärase hääle ja köitva esinemismaneeriga laulja jaoks lugeda keerulisteks. Üheltpoolt mahub sellesse ajavahemikku koostööleping Deutsche Grammophon`ga. Samuti probleemid tervisega, mille tõttu tühistati alates 03.04.2007 esinemised Metropolitan Opera`s ja Garnegie Hall`is. Tänaseks teatab tenori ametlik koduleht rolandovillazon.com, paljude fännide rõõmuks, tervisprobleemide möödumisest. Video youtube`s: http://www.youtube.com/watch?v=WrGeL38UUPA&feature=related
Veebikiri soovitab soojalt!
Diskograafia:
• Romeo y Julieta CD (2002), Radio Televisión Española
• Der Fliegende Holländer CD (2002), Teldec Classics
• Berlioz: La Révolution Grecque CD (2004), EMI Classics
• Italian Opera Arias CD (2004), Virgin Classics
• Gounod & Massenet Arias CD (2005), Virgin Classics
• Tristan und Isolde CDs and DVD (2005), EMI Classics
• Don Carlo 2 DVDs (2005), Opus Arte
• La Traviata CD (2005), Deutsche Grammophon
• Merry Christmas (Soundtrack) CD (2005), Virgin Classics
• Opera Recital CD; bonus edition with DVD (2006), Virgin Classics
• La Traviata DVD; premium 2-DVD edition (behind the scenes, rehearsals, introduction to the opera etc.) (2006), Salzburger Festspiele 2005, Deutsche Grammophon
• La Bohème DVD (2006), Bregenzer Festspiele 2002, ORF + Capriccio
• Monteverdi: Il Combattimento CD; bonus edition with DVD (2006), Virgin Classics
• Donizetti: L’elisir d’amore DVD (2006), Virgin Classics
• The Berlin Concert: Live from the Waldbühne DVD (2006), Deutsche Grammophon
• Gitano CD; bonus edition with DVD (February 2007), Virgin Classics
• Duets featuring Rolando Villazón and Anna Netrebko CD; bonus edition with DVD (March 2007), Deutsche Grammophon
• Viva Villazón – Rolando Villazón — Best Of CD (2007), Virgin Classics
• La Bohème Live recording CD (two disk set) (2008), Deutsche Grammophon
• Romeo et Juliette” 2 DVDs (Salzburger Festspiele 2008) (2009), Deutsche Grammophon
• Georg Friedrich Händel” CD/CD+DVD,(2009) Deutsche Grammophon
• La Bohéme DVD (Opera film) (2009)
Foto: artsplace.blogspot.com