Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for juuli 2009

Intervjuu Euroopa Sotsiaalfondi koordinatsiooni juhi tööturuosakonna juhataja ülesannetes Merlin Tatrik`uga

By

Merlin Tatrik

Kui palju on tänaseks Eestis aktiivseid tööotsijaid?

25.06.2009 seisuga on Töötukassa andmetel registreeritud töötuid kokku 66724.

Mida saavad inimesed ise enda heaks ära teha?

Töö kaotamise korral on oluline võimalikult kiiresti tutvuda tööturul pakutavate võimalustega. Mida aktiivsem inimene ise on, seda tõenäolisem on leida uus töö. Kindlasti on töö kaotamisel otstarbekas end registreerida töötuna Eesti töötukassa kohalikus osakonnas. Töötuna registreerimine annab võimaluse osaleda tööturuteenustel: nt saada karjäärinõustamist, koolitust ja muid teenuseid, mis aitavad suurendada konkurentsivõimet ning tööturule naasta. Töötuna arvele võtmiseks ja arvel olemiseks ning töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamiseks tuleb aktiivselt tööd otsida. Tööd tasub otsida lisaks töötukassale ka mujalt. Uut tööd on võimalik leida näiteks ajalehtede töökuulutustest, töökohti vahendavatest internetiportaalidest, sõprade ja tuttavate kaudu või ise huvipakkuva organisatsiooniga ühendust võttes. Nõuandeid leiab näiteks sotsiaalministeeriumi veebist www.sm.ee/tooabi ning Töötukassa lehelt www.tootukassa.ee.

Mida võtab riik ette tööpuuduse ohjamiseks?

Riik toetab tööotsijat mitmeti eesmärgiga aidata neid võimalikult kiiresti taas tööturule. Tuge pakub nii Töötukassa kui ka Tööinspektsioon. Tööturuteenuseid osutab ning tööturutoetusi ja töötuskindlustushüvitist maksab Eesti Töötukassa igas maakonnas asuvate kohalike osakondade kaudu. Töötukassast saavad lisaks töötutele nõu ja abi ka töökoha vahetamisele mõtlevad inimesed ning tööandjad. Samuti annavad Tööinspektsiooni juristid nõu infotelefonil, vastates töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Muutunud tööturu olukorrale reageerimisel teeme koostööd nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning tööturuteenuste pakkumiseks ja seeläbi tööturu olukorra parandamiseks kasutame riiklikke kui ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

Millist ESF programmi hakkab töötukassa rakendama 2010. aastast?

Sotsiaalministri poolt on kinnitatud programm „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013”, mille raames on kinnitatud programm „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2009”. Programmi viib ellu Töötukassa. Käesoleval aastal valmistame ette programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011”, mis on jätkuks kehtivale programmile ning selle elluviijaks on samuti Töötukassa, seega paljud tegevused, mida viime ellu käesolevaga, jätkuvad ka uues programmis.

Millest tekkis „Abiks tööotsijale“ messi mõte? Kas sarnaseid messe on kavas tulevikus veel korraldada?

Mõte tekkis vajadusest teavitada inimesi käesolevas tööturu olukorras nende õigustest ja võimalustest sh tutvustada uut töölepingu seadust, anda neile ülevaade riiklikult pakutavatest teenustest ning viia kokku tööotsijad ja tööpakkujad. Sarnase messi korraldamise ideed on arutatud, kuid konkreetset kuupäeva on veel vara öelda.

Foto: EV Sotsiaalministeerium

Juuli 2009

By

juuli

Veebikiri muutub, nüüd siis kogunisti kolmandat korda. Miks? Sellele küsimusele on suhteliselt lihtne vastata – üks ring meie elukaares on järjekordselt täis saanud. Esimesel kahel korral olid muutused väiksemad, pisemad, tagasihoidlikumad. Käesoleval, kolmandal korral, muutub mitte ainult layout, vaid ka sisuülesehitus, arhidektuur. Lisandub sotsiaalseid teemasid, kuid loodetavasti ei vähene üldhuvilugemist vääriv teemadering. Muidugi, kord kuus ilmuv internetiajakiri ei saa kuidagi kajastada päevakajalisi uudiseid. Samuti on eriline meie formaat kui selline – veebikiri ei loe ennast klassikaliseks internetiportaaliks, pigem ajakirjaks mis ilmub paberkandja asemel internetis. Tähelepanelik lugeja on ehk märganud – sama teed käivad tänaseks pea kõik mainstream väljaanded ja just seetõttu saame ennast lugeda mõnes mõttes lipukandjateks. Alustasime samalaadse äriloogikaga pisut vähem kui 24 kuud tagasi. Tegemist ei ole enesetähtsustamisega, pigem võiks olla võlusõnaks kahepoolne vahetu kommunikatsioon, mida internet teabekandjana võimaldab.

Kas majanduslangus ka millelegi kriipsu peale tõmbab? Jah, kindlasti ei toimi veebikirja toimetus õhutühjas ruumis. Seetõttu ei saa me  kahjuks nii põhjalikult haarata kõiki teemasid, mida süvitsi käsitleda võiks. Näiteks Eesti kutseharidus areneb kiiresti ja siin on palju uut ja huvitavat. Need on huviväärsed arengud, mis mõjutavad tublisti meie kõigi elukvaliteeti lähemate aastate vältel. Sõltumata sotsiaalsest positsioonist, soost ja vanusest.

Kuid ükski kriis ei ole igavene ja nii uueneme me vaatama kõigile raskustele. Näiteks alustame veebikirja seminaride seeriaga, millest tuleb juttu eraldi alapealkirja all : )

Sellel korral siis: intervjuu Euroopa Sotsiaalfondi koordinatsiooni juhi Merlin Tatrik`uga. Milline majandusgigant teenib tunnis 2,2 MILJONIT dollarit tulu? Kuidas korraldada pidžaamapidu? Eestlanna Marta Piigli pärjati kohvivalmistamise maailmameistriks. Innovatsiooniaasta meeskonna üleskutse. Ettevaatust, Volga! Kolumnist Ton Karlos vs heaven and hell.

Foto: Flickr.com

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
GSM: + 372 51 919976
Fax: + 372 6561157

Google

By

google tmMilles seisneb selle, tunnis 2,2 miljonit dollarit tulu teeniva ettevõtte fenomen? Ettetõtates võiks vastata lühidalt, et iga ettevõtte äriedu on lihtne, nagu klaverimäng: selleks tuleb õigel ajal, õiges kohas, vajutada õigele nupule.

Ilmselt juhtuks igaühega meist, nii nagu Google asutajatega, kui tal oleks hea idee, sobiv kompanjon, teadmised, pealehakkamist ja natuke pimedat õnne. Igatahes kümmekond aastat tagasi olid sellises olukorras Stanfordi Ülikooli tudengid Sergei Brin ja Larry Page. Kusjuures nende pime õnn seisnes kohtumises Sun`i asutaja Andy Bechtolsheim`ga. Viimane taipas  erinevalt teistest investoritest üleilmse otsimootori  idee tõelist haaret. Esmakohtumise muutis fataalses plaanis eriti  irooniliseks tõik, et olukorras kus tulevased miljardärid üritasid oma ideed esitleda, pidi Bechtolsheim lahkuma seoses järgmise kohtumisega. Küll aga pakkus ta, et saab kirjutada tšeki. Summaks 100 000 USD.

Nimetatud tšekk käivitas California garaažis paikneva ettevõtte, mille otsingumootorisse tehti päevas 10 000 päringut. Aasta hiljem oli palgal juba kaheksa töötajat ja päringute arv oli kasvanud päevas 500 000-le. Tänaseks 21 000-le töötajale üle terve maailma tööd andva firma võrgupäringute arv tunnis on umbes 65 miljonit. Asutajad Seregei Brin ja Larry Page’i mõlemad võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega rikkuselt kohal nr. 26

Kuid siiski, kuidas toovad tasuta lehekülje miljardid külastajad sisse miljardeid? Keerulise küsimuse lihtne vastus seisneb selles, et Google’i käive, tuleneb pea täielikult tuleb Google’i otsingutulemuste lehekülgedele paigutatud reklaamidest. Reklaam moodustabki Google käibest 99%

Google enda kaubamärgi väärtuseks arvatakse olevat 25,5 miljardit dollarit. Ruumi edasiarenguks on vaieldamatult veel, sest Interbrandi hinnangul on tegemist maailma väärtuselt kümnenda brändiga. Sama meelt paistab olevat ka Citigroup, mis tõstis 2009. aasta Juuni alul Google aktsia hinnasihi 450-lt dollarilt 580-le dollarile. Pangandushiiglane põhjendas nimetatud sammu väitega, et 2010. aasta konsensuslik kasumiprognoos 2010. on liialt konservatiivne.

Kuigi, ka majandussurutis ei jäta puutumata seda ettevõtet. Nii on alates 2008. aasta detsembrist kärbitud töötajate arvu, tõsi, ainult 58 inimese võrra. Töötajad on Google puhul eraldi väärtuseks, keda motiveeritakse lisaks suurepäraste töötingimuste veel ka sellega, et nad saavad nad igal nädalal võtta vabaks ühe päeva. Kodukorra huvides tuleb päev siiski ette registreerida, samuti anda teada, mida sel ajal ette võetakse. Tehakse mitmeid erinevad asju, näiteks on genereeritud Gmail`i ja Google Map`i idee. Nii on sündinud ka hinnatud suhtlusportaal Orkut.

Foto: Google Inc.

Ton Karlos. Heaven & hell

By

ton karlos heaven and hell

Selline sõnadepaar siis, et nagu kass ja koer. Või pluss ja miinus. On and off. Vahva, igavesti vahva. Mõtlen eriti seda va paljukasutatud vastandite kombinatsiooni – taevas ja põrgu. No, et kui  nimetet paradoksile lähenda ajaloolisest vaatevinklist, siis tegemist millegi igikestvaga, millegiga, mis on andnud tööd ja leiba lugematule arvule kirikumeestele. Ja annab veelgi. Lähendes probleemile aga kultuurilisest vaatpunktist, peab vist olema päri John Elliotti`ga, kes on väitnud, et põrgu on inglasest kokk, prantslasest insener, sakslasest politseinik, šveitslasest armuke: ja et kõike korraldavad itaallased. Võimalik, et nii ongi. Muide – veel üks võimalus – vaadata enda sisse. Teadjad räägivad nimelt, et inimene on täpselt nii õnnelik, kui ta seda parasjagu olla tahab. Noh, viimase väite põhjapidavuse katsetamiseks on parasjagu sobiv aeg – mõtlen masu. Selmet, et ennast ogaraks stressata, võib asja võtta rahulikult. Ega siis elu sellest seisma jää, kui majandusmull laksuga lõhki läheb. Päike tõuseb ikka. Ja alati.

Pealegi, ettevõtlik leiab alati miski lahenduse. Näituseks teeb teoks mõne ülivägeva tootearenduse. Mentoolimaitselised sigaretid pole viimased veerandsada aastat kellelegi üllatuseks. Aga tauriini sisaldavad snäkkvorstid, vau, selle eest tuleks Nobel anda . Vaieldamatult. Usute siis nüüd siis, et pidu võib ka meis eneses olla? Tõsi, ma ei kujuta hästi ette, mis saab pärast seda kui mõni eakateklubi energiavorstid oma pühapäevasesse menüüsse lisab, aga lõppude lõpuks, asi on maitses.

Lõpetuseks peaks ilmselt küsima: mis on taevas? Ma tõesti ei tea! Aga kui eelnevalt tsiteeritud  John Elliott`i uskuda, siis ei saa taevas olla midagi muud, kui inglasest politseinik, prantslasest kokk, sakslasest insener, itaallasest armuke – ja kõike seda korraldavad šveitslased. ¡Ay, caramba!

Ton

Foto: erakogu. Fotol: laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Automaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Kolm suvist kokteili

By

americano

Americano

1/3 Campari
1/3 Rosso vermutit (nt. Cinzano, Martini)
1/3 soodavett
Võta madalam klaas (old fashioned).
Pane klaasi jää ning vala peale Campari ja vermut.
Lisa soodavesi, kaunista apelsinilõiguga ning naudi!

Retsepti allikas: campari.com

Rum & Cola

4 cl Jim Beami
Jääd
Pikendada Colaga
Serveerida High ball

Retsepti allikas: jimbeam.com

Mojito


4cl Capten Morgan spice
8-10 lehte münti
1 laim
3 tl fariinisuhkrut
4cl Mineraalvett (gaasiga)
Valmistamine: Pane klaasi mündil lehed, lisa laimi tükid, poolik laim lõika kolmeks tükiks, lisa fariinsuhkur. Pressi seni kui fariinisuhkur on sulanud. Täida klaas purustatud jääga ja vala peale mineraalvesi ja rumm. Nüüd sega pika lusikaga ettevaatlikult nii, et laimimahl ja ülejäänud jook ühineksid. Proovi segada nii, et mündilehed ja laimid väga kõrgele ei tõuseks. Kaunista jook mündioksakesega ja pista klaasi kõrs.

Retsepti allikas: feeling24.ee

Foto: barmano.de, fotol: Negroni

Feta koriandriga

By

koriander

Seekordses veebikirjas on taas retsept koriandrist. Rikkaliku C-vitamiini sisaldusega koriandrit on hea kasutada erinevates toitudes, kuna maitsetaim ei tõuse tugevalt esile vaid pigem täiustab teisi maitseid. Feta juust koriandriga? Miks mitte? Sobib hommikul määrimiseks leivale kui ka lõunaks, maitsestama liha- või köögiviljatoite.

Feta koriandriga

  • feta juustu, 500g, soolvees
  • koriandrit
  • tilli
  • küüslauku

Eemalda soolvesi ning lisa fetale peeneks hakitud koriander, till ja purustatud küüslauk. Sega korralikult läbi. Maitsetaimede kogusel ei ole täpset mõõtu, pigem seisneb hea tulemuse saavutamise võti julguses eksperimenteerida.

Foto: krauterei.de

Innovatsiooniaasta meeskonna üleskutse

By

innovatsioon Innovatsiooniaasta 2009 meeskond kutsub oma meeskonnaga liituma turimsi-, teenindushuvilist vabatahtlikku.

Innovatsiooniaasta ärgitab inimesi uuendusmeelsusele, mis aitab paremini raske aja üle elada. Innovatsiooniaasta vabatahtlikult ootame abi turismi- ja teenindusuudiste kajastamisel.

Aasta alguses käivitatud Innovatsiooniaasta keskusena töötaval veebilehel www.in.ee on praeguseks enam kui 600 000 külastus, mis tõstab in.ee veebilehe populaarsuselt üheks esimeseks avaliku sektori hallatavaks koduleheks.

Veebileht on oluline osa kogu aastat katvas teadlikkuse tõstmise programmis, mille eesmärgiks on inspireerida inimesi uuendusmeelsusele ning pakkuda võimalikult palju sellesuunalist infot koos sotsiaalse võrgustikuga. Lehel saab näidata enda poolehoidu ja kuuluvust innovaatilise mõtteviisi pooldajate hulka, leida ärikontakte ning saada infot uudistest ning toetusvõimalustest oma idee elluviimiseks. Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on tänase seisuga end registreerinud üle kahe ja poole tuhende ettevõtliku inimese ja 851 organisatsiooni, elavalt arutatakse blogis innovatsiooni eri aspektide üle ja pakutakse ning kommenteeritakse ideid.

Oma soovist vabatahtlikuna projektis kaasa lüüa anna palun teada e-maili aadressil piret@in.ee Innovatsiooniaasta ärgitab inimesi uuendusmeelsusele, mis aitab paremini raske aja üle elada. Aasta initsiaatoriteks on EAS ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Innovatsiooniaasta projekti viib ellu EASi poolt valitud konsortsium, mida juhib Summiti juht Urmas Kõiv. Meeskonda kuuluvad strateeg Raul Rebane, uuringusuuna juht Aune Past, Kommunikatsioonijuht Aive Levandi, reklaamiagentuuri Dreamers juht Katrin Kull, meediplaneerimise juht Hanno Kindel, partnersuhete juht Piret Potisepp ja meediasuhete eest vastutab Tiiu Allikmäe.

Pidzaamapidu

By

pidu

Pidžaamapidu on üks tore ettevõtmine, mida korraldatakse tavaliselt sõprade ringis. Kui on plaanis selline huvitav pidu korraldada, leiab siit mõned näpunäited, et kõik korda läheks.
Keda kutsuda?
Kutsuge kokku mõned oma parimad sõbrad, jagage ära, kes mida endaga kaasa toob (krõpsud, kommid, joogid jne). Mida väiksem on seltskond, seda paremini kõik ennast tunnevad, üle kümne inimese ei tohiks olla, sest siis kaob pidžaamapeo mõte ära ja mõni inimene võib ennast üleliigsena tunda.
Mida teha?
Valmistage koos süüa, näiteks tehke hunnik friikartuleid või popcorni, alati saab ka pitsa tellida, kui süüa ei viitsita teha. Gurmeeõhtu võib näiteks pidžaamapeo teemaks olla.
Avage joogid, mis võiksid olla lahjad mitte kanged ja vaadake alustuseks mõnda filmi või lihtsalt suhelge üksteisega, tihti sisaldab pidžaamapidu ka saladuste pihtimist ja klatšimist.
Õhtu käigus võiks ronida mullivanni, sauna ja mängida mõnda mängu. Mullivann ja saun aitavad luua õige meeleolu. Kui jutt saab otsa, võiks välja otsida mõne põneva mängu – Alias, Jenga, Imago jne.
Iluprotseduuris aitavad lõõgastuda, naistele meeldib tihti pidžaamapidudel üksteisele meiki teha ja tutvuda külla kutsuja garderoobiga. Võiks näiteks korraldada vallatu moe-show.
Pidžaamapeo eesmärgiks on nautida head seltskonda rahulikus õhkkonnast. Alati ei ole vaja palju alkoholi ja valjut muusikat, et ennast hästi tunda. Vahel piisab ka vähesest. Õhtu lõppeb tavaliselt suures voodis, magatakse ühes toas, kas siis põrandal või voodis, kõik oleneb sellest, kui palju osalejaid on.

Autor: Kärt Teorein
Foto: Priit Siimon Mediadub

Allikas: Feeling24.ee

Eestlanna Marta Piigli pärjati kohvivalmistamise maailmameistriks

By

Marta Piigli

26.–28. juunini Kölnis toimunud kohvi valmistamise maailameistrivõistlustel võitis Coffee in Good Spirits kategoorias Marta Piigli. Meeskondlikult tuli Eesti 9. kohale, edestades seejuures Itaaliat ja kõiki Põhjamaid. Kohvi valmistamise MMil selgitatakse välja parim tulemus neljas kategoorias: Latte Art ehk piimakunst, Cup Tasting ehk kohvide maitsmine, Coffee in Good Spirits ehk kohvikokteilid alkoholiga ja Cezve/Ibrik ehk Türgi kohvi valmistamine. Ühtekokku osales 2009. aasta maailmameistrivõistlustel 54 riiki.
Marta Piigli on kahekordne Eesti meister nii Cup Tasting kategoorias (2007, 2008) kui ka Coffee in Good Spirits kategoorias (2008, 2009). Marta on esimene naine, kes on baristavõistluste ajaloo jooksul pälvinud maailmameistri tiitli. 2008. aastal sai ta samal võistlusel auhinnalise kolmanda koha. Värske maailmameistri, Vendor Eesti OÜ turundusjuhi Marta Piigli sõnul oli võistlus pingeline ja tulemus ülivõimas. „Eelmine nädal oli absoluutselt suurepärane. Kaks pikka ja rasket tööd jõudsid korraga tulemusteni. Esmalt valmis minu esimene soololaul „Unistus” ja sellele tuli kohe järgi maailmameistrivõistluste võit,” rääkis Marta, kes Eesti üldsusele on tuttav ka Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorudest ja bändist nimega Glow.Võidutöö valmistamiseks kasutas Marta järgmisi kohvisid:
– Ethiopia Yirgacheffe (Wolisho, Kurumie, Deiga);
– Brazil Sul de Minas Fazenda Samambaia (Mundo Novo Natural);
– Dominican Republic Caficultore de Juncalito (Typica, Caturra, Bourbon, Catuai, Mundo Novo);
– Guatemala Amatitlan Finca El Bosque SHB (Red Bourbon, Pache, Caturra).

Kõik kasutatud kohvid pärinevad Eesti ettevõtte Gourmet Coffee OÜ sortimendist ja on Eestis värskelt röstitud. Võidutöö retsepti lubas Marta aga kõikidele küsijatele lahkelt jagada. Coffee in Good Spirits maailmameistri tiitel on toodud Eestisse ka 2007. aastal, kui Helger Aava võitis maailmameistrivõistluse samuti Coffee in Good Spirits kategoorias. 2007. aasta maailmameistri ja praeguse Eesti Erikohviassotsiatsiooni juhi Helger Aava sõnul on Eesti jõudnud kohvikultuuris maailmas esiritta. „Täna võime julgelt väita, et Eestis valmistatakse maailma parimat Iiri kohvi. Kahel korral pälvitud maailmameistri tiitel ja üheksas koht meeskondlikus arvestuses on selle suurepäraseks kinnituseks. Seepärast tahan ka tänada kõiki EBMV toetajaid, kes aitasid Eesti võistkonna maailmameistrivõistlustele saata,” lisas Aava.
MTÜ Eesti Erikohviassotsiatsioon on Eesti Baristade Meistrivõistlusi korraldav katusorganisatsioon, mis ühendab Eestis tegutsevaid kvaliteetkohvide müüjaid ja valmistajaid.
Infot Eesti Baristade Meistrivõistluste kohta: www.ebmv.ee
Kohvivalmistamise maailmameistrivõistluste kohta: www.scae.com
Infot kohvimaailmast leiate aga aadressidelt: www.gourmetcoffee.ee ja www.coffeeresearch.org

Foto: ebmv.ee

Ettevaatust, Volga! 9. osa

By

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

ford

Alates Volga soetamisest olen otsinud endale varuosade kataloogi. Olen küsinud nii endistelt autoomanikelt kuid peamiselt siiski antikvaarsete raamatute müüjatelt. Paljud tuttavad on pakkunud küll koopia tegemise võimalust, kuid see pole ikka õige lahendus. Eks ta rohkem selline stiilne aksessuaar on, sest auto ehitust ja remonti on põhjalikult käsitletud omaaegsetes autojuhiõpikutes (kolmas, teine ja esimene liik) ja seda veel selges eesti keeles.
Olles regulaarne Osta.ee raamatupakkumiste sirvija, avastasin hiljuti Volga kataloogi pakkumise. Tegelikult oli nenid lausa kaks tükki üles riputatud, kuid erinevate modifikatsioonide omad. Loomulikult valmistusin võitlema enda talli peidetud isendit (M 21L) kirjeldava raamatu pärast. Iga päev käisin kiikamas, kui palju huvilisi selle on avastanud ja milliseks on hind kruvitud. Enda jaoks panin hinnapiiri paika, sest ega see eluküsimus ei ole. Õiget online kemplemist sellel korrral ei tulnud, sest konkurendid olid automaatselt oma hinnapiirid paika pannud ja minu kataloogi omamissoov oli seekord teiste omast suurem. Kuna raamatu asukohaks on minu kodulinn, siis ei tohiks raamatu kättesaamisega probleeme tekkida. Müüjaga on kontakt olemas ja raha on üle ka kantud.
Nüüd on MTJis oma varuosade kataloog. Mõningate kaudsete märkide järgi oletan, et see raamat jõudis minuni läbi Uuskasutuskeskuse püsikliendi. Olen sealt isegi soodsalt ostnud tehnilist kirjandust, kuid kataloogi pihta pole sattunud.

Milline üllatus! Raamatu avamisel leidsin esilehelt käsitsi punase tindiga kirjutatult: Tallinna Taksopark, Varustusosakond. Ikkagi suurima Volgasid omanud ettevõtte varadest päästetud! Olen ise selle majaga asju ajanud ja nii mõnedki probleemid oma autodega lahendanud, aga samas tegi üks nende takso mulle esimese avarii. Selle tagajärgede taastamisel sain väga vajaliku õppetunni – kõige tähtsam on terve autoga koju jõuda, sest alati kannad sa nii materjaalset kui moraalset kahju.
Palju sügavamad emotsioonid tõi esile venekeelse kataloogi lugemine. Seda seoses tuttava terminoloogiaga, kui kunagi Masina-arvutusjaama tarkvarainsenerina haltuura korras tegin VAZ-varuosakeskusele riikliku varuosaplaani automatiseeritud jaotamist vabariigi filiaalide vahel. Kogu riiklik plaan tuli esmalt käsitsi sisse toksida. Ikka selleks, et viimases hädas võiks minna direktori sekretärilt jutulepääsu nuruma. Praegu tundub uskumatu, et ainuüksi õlifiltri või pidurimansettide saamine võis olla selleks põhjuseks, rääkimata nukkvõllist või sumbutajast.

Foto: volga.nl; fotol: FORD 1957