Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2008

Koolitusportaal KOOLITUSED.ee

By

Janika Saat, Scannsmart OÜ, Vanemprojektijuht

Foto: koolitused.ee

Koolitused.ee on veebikeskkond, mis hõlmab kõike olulist haridus- ja koolitusmaailmaga seonduvast. Portaali eesmärgiks on olla abiks kõigile neile, kes soovivad end ühes või teises vallas täiendada, teadmisi juurde õppida, samuti on meie ülesandeks jagada pädevat infot neile, kel seisab ees mõne koolituse, koosoleku või seminari korraldamine.

Koolitused.ee peamiseks suunaks on anda ülevaade Eestis tegutsevatest üldhariduskoolidest, kõrgkoolidest, koolitusfirmadest ja kursuste korraldajatest ning lisaks põhiinfole kajastada kõigi ettevõtete võimalusi detailselt ja põhjalikult. Sisenedes Koolitused.ee keskkonda, leiate lehe vasakus ääres jooksmas teemad, millest saab valida otsitava kas täiskasvanu, koolinoor või firma ja seejärel juba liikuda edasi, olenevalt, kas huvi pakub keeleõpe, õpingud välismaal, sisekoolitused firmadele vms. Leitavad on ka erinevad võimalused seminaride ja koolituste korraldamiseks: ruumide rendi pakkujad, samuti toitlustus- ja majutus-teenuse pakkujad, esitlustehnika, tõlketeenused jpm. olulist. Ka ei puudu meie lehelt võimalused aktiivseks tegevuseks, mis on tänasel päeval saanud üheks seminari või koolituspäeva lahutamatuks osaks.
Ühesõnaga, Koolitused.ee lehelt peaks endale vajalikku ja huvitavat leidma igaüks…

Kõige enam väärib Koolitused.ee puhul kindlasti mainimist meie palju tuntust kogunud ja kiidusõnu pälvinud aktiivne koolituskalender, kus on kuupäevaliselt välja toodud registreerimised kursustele ja avalikud koolitused. Toimib ka otsingumootor. Eestis ainuke ja pea 5000 koolitust hõlmav kalender sisaldab koolitusi it-vallast kuni autokoolikursusteni välja. Näha on konkreetse koolituse alguskuupäev, sisu, korraldaja, kestvus ja samuti hind. Seega, kõik, kelle jaoks aeg on raha – neil soovitan kiiremaks ja tulusamaks otsinguks Koolitused.ee koolituskalendrit!

Foto: koolitused.ee

Ja ka see pole kaugeltki veel kõik!
Kuna on teada, et nii eraisikud, koolituste vastu huvi tundvad firmad kui ka koolituste korraldajad peavad kvaliteedi kõrval väga oluliseks hinda, siis seetõttu tasub pidevalt kiigata Koolitused.ee avalehele. Nimelt, teevad just siin väga mitmed ettevõtted tihedalt kampaaniaid või annavad teada eripakkumistest, millest vaid kiiremad osa saavad. Samuti leiavad siit huvitavat lugemist kõik need külastajad, kes soovivad ennast haridusmaailmas toimuvaga kursis hoida.

Igaaastaselt leiab Koolitused.ee lehel aset veel sisseastumiskampaania (alates märtsist), mille raames toovad paljud koolid välja nende pakutavad erialad ja sisseastumistingimused. Seetõttu on igal põhikooli või keskkooli lõpetaval noorel ja miks ka mitte täiskasvanul, kel plaanis sügishooajast taas koolitee ette võtta, väga lihtne leida endale sisseastumiskampaania raames sobiv eriala ja kool.

Koolitused.ee pea viie-aastase tegutsemise jooksul oleme kokku puutunud väga paljude huvilistega, kellel aidanud kokku panna kas soovitud koolituspäeva või leidnud grupile sobivaima koolitaja. Oleme seda teinud varasematel aastatel ja teeme kindlasti ka edaspidi, mistõttu on alati kõik päringud oodatud. Püüame ka tulevikus olla kasulikud kõigile, kes õppimist ja õpetamist vajalikuks peavad ning seda au sees hoiavad!

Koolitused.ee – hariduse koorekiht!

Janika Saat
Scannsmart OÜ
Vanemprojektijuht
janika@firmapidu.ee
www.koolitused.ee
www.firmapidu.ee
Tel.: 680 7751
Fax: 680 7756
Gsm: 56 696 162

Vana Volga taassünd

By

Vahur Kõrbe, restauraator

Juuni 2007

Ma poleks eales uskunud, et minus on sellisel hulgal edevust minemaks liiklusesse eelmise sajandi keskpaigas loodud sõidukiga. Veel mõned aastad tagasi oleksin välja naernud selle, kes oleks öelnud, et hakkan taastama vana sõiduautot. Liialt hästi olid veel meeles need remondiprobleemid.

Foto: fundraw.com

Siis aga leidsin ma ühe “uinuva kaunitari” tuttava kuuri alt ja mu käed hakkasid sügelema. Päris tükk aega võtsin hoogu, et soovist saaks reaalsus. Külastasin esmalt vanatehnika laatasid ja jututubasid, hindasin varuosade hankimisvõimalusi ning hinnataset. Nüüd olen värskelt saanud 1963.a. Volga omanikuks ja suur soov on ärgitada lugejaid otsima üles ja taastama midagi meie tehnika ajaloost. Mööda Eestit sõites kujutlen suuri aitasid või lautu varjamas endas seismaunustatud vanu sõiduvahendeid, sest just maakohtadesse jõudsid lõpuks moest läinud vanurid nn. viimase omaniku autoks.

Kui küpses eas mehed hakkavad tegelema noorpõlve unistustega, peetakse seda keskea kriisiks. Saamata aru, et kui vanaemadele on antud väärikas võimalus “kasulikult” oma laste kasvatamisel omandatud oskusi rakendada lastelaste peal, tahavad ka vanaisad oma vaevaga omandatud oskusi taaskasutada. Selleks pakubki vanatehnika taastamine ühe võimaluse. Vaadake ringi oma töötubades! Seal on hulgaliselt unustatud tööriistu, abinõusid ja käsiraamatuid, mida me kunagi vajasime autode remondiks. Nooremad leiavad endale rohkesti eestikeelseid käsiraamatuid antikvariaadist. Nüüd on ju autode hooldus surutud teenindusjaamadesse, isegi garaazhis ei hoita neid enam. Sinna ongi paslik tuua üks vanasõiduk taastamiseks ja siis pole enam vaja õhtuti klõpsutada teleka pulti kanalilt kanalile või surfata internetis. Vana sõidukit remontides elame kiiresti oma kunagisse maailma uuesti sisse. Isegi remondiraamatu leheküljele jäänud õlise sõrmejälje tekkelugu tuleb silme ette.

Foto:volga.nl

Vanasõiduki muretsemine (hankimine)
Eestis on väga erinevate vanasõidukit taastajaid: velo, moto, sõidu- ja veoautode ning ka busside ja traktorite huvilisi. Igaüks saab ainult ise valida selle sõiduki, mis tema südame kiiremini põksuma paneb. Üsna selgelt on näha, et me teeme oma valikud lapsepõlve mälestustest ajandatult. Seega on üsna loomulik, et selliseks sõidukiks on mõni NLiidus toodetu. Pealegi on need veel kõige kättesaadavamad ja varuosi leidub rohkesti. Samas pole globaliseerumise ja teabe leviku juures enam haruldane, kui unikaalne sõiduk leitakse hoopis teisest Euroopa otsast.
Endale tuleb anda aru, mis eesmärgiga vana sõidukit soovitakse taastada. Osale tegijatele on eesmärgiks auto originaalkujul taastada, et taotleda autole selle töö tunnustuseks must registrinumber. Teised soovivad liberaalselt autot lubatud piires moderniseerida. Kolmandad tahavad autot hoopis tuunida ja mingi omaloomingulise ideeauto valmistada.

Foto:erakogu

Kuidas leida vanasõidukit? Tuleb oma soov kõvasti ja igal võimalusel välja öelda. Seda nii otseselt eakaaslastega kohvitassi taga vesteldes kui ka elektroonilisel teel suheldes (vanasõidukite foorumid). Ja ise tuleb lahtiste silmadega ringi käia. Analoogilisi autosid vaadates tuleb endale luua mingi kuvand otsitavast autost. Seda eelkõige sõiduki mudelist, seisukorrast ja hinnatasemest lähtuvalt. Kui vanasõiduki jäänused võib soetada isegi vanametalli hinnaga, siis väga heas tehnilises seisukorras autosse on pandud nii palju töötunde, et tema hind on uute sõiduautode omast kõrgem. Unelmauto peaks olema võimalikult originaalilähedane ja rüüstamata. Kui auto on ikka korduvate tehniliste “täiustustega” ja ümberehitustega tundmatuseni muudetud, siis selle taastamiseks peab olema tõsine põhjendus. Tavaliselt kõlbavad sellised ainult varuosadeks. Samas võib olla ka rikkumata, kuid mittekomplektse sõiduki taastamine aeganõudev. Iga puuduvat mutikat ja detaili tuleb ju hakata otsima. Peavarjuta jäänud “vanakestele” annavad surmahoobi ilmastiku kahjustused (päike ja vesi oma erinevates olekutes). Ilmastik hävitab kõige raskemini originaalkujul taastatava – polsterdusmaterjalid, tihendid, vaibad ja plastikdetailid.

Kuna taastatud sõidukiga on tavaliselt soov ka liigelda ja teda eksponeerida, siis peavad autol olema säilinud registreerimise dokumendid, mille abil on võimalik teha kindlaks sõiduki õigusjärgne omanik ja taastada ta registrisse.
Eeltoodust lähtuvalt oli minu unelmautoks kuskile kuuri alla seisma jäänud umbes 40.a. vana pereauto, mis pärast esimeste tõsiste tehniliste probleemide teket oli saadetud vanaduspensionile. Kujutlesin talle isegi algsed mustad slaavikeelsed numbrimärgid külge ja tehasevärvi peale. Tegelikkuses leidsin oma auto hoopis ühelt unustatud laoplatsilt romude vahelt, kus ta oli aastaid seisnud üleliigsena, pärast garaazhist ilmajäämist. Endisele omanikule oli ta muutunud tarbetuks koormaks, kes oli siiski teadlik tema väärtusest. Ka sellel autol olid peal algsed slaavikeelsed registrimärgid, sest teda polnud aastaid kasutatud. Mis sest numbrimärgist, aga auto oli komplektne, kuigi juba 44 a vana. Isegi kummid olid treilerile lükkamiseks piisavalt täis. Kõigi kaudsete märkide järgi oli ta olnud ühe pere kätes. Tema eluloo jälgi on plaanis talvel ajada.

Jätkub 10.12.08 veebikirjas

Ton Karlos. Noored Vihased Mehed

By

„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi…”  Tuleb tuttav ette? Aga purukuiv „majutusettevõtete käibemaksutõus…”?  Ei mingeid emotsioone? Üldiselt sellega on nii – mida rohkem raha riigikassasse laekub, seda rohkem avalikke hüvesid. Näiteks parke, raamatukogusid aga ka selliseid vahvaid asju nagu ökoloogiliselt puhtaid ühistranspordi vorme. Kes kahtleb, käige korraks Helsink`is ära. Teooria toimib.

Võib ka vastupidi. Kui juhtute elama maanurgas nimega Opposite Land, siis ütleme otse – näiteks kütuse käibemaksumäär ja selle tõstmine oodatud tulemusi ei too. Teoorias peaks olema autojuhtide maksustamise loogiliseks tagajärjeks järjest paremad teed, praktika annab aga aastakümneid tagasi asfalteeritud külatänavaid. Noh, ja siit edasi minnes, kes garanteerib, et hotellide maksustamisest tulu tõuseb? Nii keerulisele küsimusele oskab ainult oraakel vastata.  Väga isiklikult kahtlen selles. Enne pannakse kurikuulsale Haabersti ringile ükskord foor, võimalik isegi, et mitu, kui et maksude tõstmine omanikuhuvi ja tööviljakust kasvatab.

Foto: kivisildnik.blogspot.com

Sellemõttes tüüpiline postsotsialistik ühiskond koos kõigi oma veidrustega. Vanades ja väärikates riikides reeglina nii ei tehta. Nagu ei ole ka seal kombeks spordiväljakutele korrusmaju ehitada. Tõsi, kui muutustest rääkida, siis  – maailmamastaabis paistab mõnel üliriigil uus hingamine olevat. USA`l on ikkagi noor ja vägagi elujõuline riigipea. Popikoon, mitte poliitik.

Mis on ainult hea, ütleme kasvõi Roosevelt`i case`ga võrreldes. Muidugi, noorte ja vihaste meeste puhul kaasneb tavaliselt alati ridamisi sekeldusi seoses õrnema sugupoolega. Näiteks filminäitlejate või siis lihtsalt assistentidega. Aga see on osa asjast. Ja tihtipeale ei ole arusaamatuste juurpõhjused kinni mitte seikluses endas vaid asjaolus, et süsteem hakkab vastu.

Video: Youtube.com

Olete puutunud kokku organisatsiooniga, kus tooni annavad elujõulised mehed? Kui, siis organisatsioon nagu iga teinegi. Aga, harilikult ilmestab seda ettevõtmist  tendents: teeme kõvasti tööd, siis pidutseme kõvasti. Seejärel teeme jälle kõvasti tööd. Ilmestab ka see, et tasu tehtud töö eest peab olema korralik. Genofondi, khmm, rikastamine on teatavasti on ressursimahukas tegevus. Ühesõnaga, elu veereb nagu hernes.

Et võrdlus täieline saaks, toon vastandina mingi tädikestest pakatava firma asutuse. Kõik on näo ees sõbrad. Ja seljataga vaenlased. Kõik kannavad kampsuneid. Kõigi kehaehitus on tugev nagu tuletõrjehüdrandil. Tööl erilist tulemust ei ole. Ei saagi olla, sest vähene energia läheb mitte intriigidele, mis on kaunis võõrsõna ja kätkeb endas salapära ja kirgi. Vaid lihtsale ja labasele,  maakeeles öeldakse hästi: pusserdamisele. Lahti lasta tegelasi ei ole ka mõtet, no kust sa võtad uue, kes 500 euro eest kuus kohal käiks !? Hoiab vähemalt tooli sooja!

Päris elus sellist äärmuslikke organisatsioone väga tihti ei kohta. Kuid üks on selge – muutused ei ole mitte kusagil kerged tulema. Ja uus mees võiks töölaual hoida neoonkirja: „Lahtise autoga Dallases ringisõitmine keelatud!”

Ton

 

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

By

Eeva Kauba, InnoEstonia juht

Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning mis tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus- mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?
Innovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks. Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on ainult millegi teadusliku või keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.

Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala tipptegijalt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele„Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?“Marko Torkelli, Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor

Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski muutes nende elu lihtsamaks.

Andrew Grill, mobiilireklaami- ning turunduse evangelist
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”.

Franz Leberl, Microsoft Virtual Earth endine direktor
Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest, arenemisest kuni selle rakendamiseni. Märksõnaks on siin „rakendamine“ ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnedest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse.
Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad INNOESTONIA 2008 konverentsil, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning tihti võib olla tegu lihtsate, inimlähedaste lahendustega. Mis on Sinu, lugeja, vastus samale küsimusele?