• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for detsember 2007

Intervjuu Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare`ga

09/12/2007 By Veebikiri

Töö. Intervjuu Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare`ga

Tene Tõnutare

Kuidas viia uus töötaja organisatsiooni sisse? Kuidas motiveerida töötajaid? Keda on tööturult kergem leida, kas kokka või teenindajat? Intervjueerime ühe Eesti tuntuima, omanäolisema ja vaieldamatult edukaima söögikoha, “Olde Hansa” personalijuhti pr Tene Tõnutare`t.

Foto: Olde Hansa

Millised nõudmised seate töötajatele?

Meie jaoks on oluline, et töötaja on oma loomuomaduste poolest võimeline üht või teist tööd hästi tegema. Samuti on oluline, et töötaja suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult ning töö peab talle ka midagi pakkuma – uusi kogemusi, keelepraktika, isiklik areng, toredaid töökaaslasi jne. Kõige olulisem on see, et töötaja on üht või teist tööd tehes ise rahulolev ja õnnelik.

 

Kas eelistate personali valikul kutseõppeasutuse lõpetajaid või koolitate personali algusest lõpuni kohapeal?

Olenevalt ametikohast on eelnevate kutseoskuste olemasolu tähtsus ka erinev. Kuigi kokkadel on vastava kutse või siis töökogemuse olemasolu kindlasti kandideerimisel suureks abiks, siis oleme ka ise kokaabisid välja koolitanud, kes on hiljem ka kokkadena töötanud. Teenindajad läbivad täieliku väljaõppe meil kohapeal. Samuti on kokkadel õppeperiood.

Kuidas toimib uue töötaja organisatsiooni „sisseviimine”?

Uue töötaja võtab nn. oma tiiva alla mentor. Mentor on siis vastava osakonna( kas saali või köök) töötaja, kes on koolitatud uusi töötajaid õpetama. Mentor aitab uuel inimesel ka üldiselt meie ettevõttesse sisse elada ja on talle nn. teejuhiks ja vanemaks sõbraks.

Kuidas motiveerite töötajaid?

Kõigepealt motiveerib töötajat töö ja töö tulemus. Meil on nii, et kui teed palju ja hästi tööd, siis ka teenid hästi. Samuti premeerime oma töötajaid lisaks rahalisele preemiale massaažiga, õhtusöökidaga, sportimisvõimalustega, ühisüritustega, koolitusreisidega jne. Kõike ei jõua üles lugeda, sest väga palju selliseid üllatusi tekib hetkesituatsioonist ning võivad olla ka ühekordsed. Loomulikult on suureks motivatsiooniks kindlasti see, et meil on võimalik ettevõtte siseselt areneda ja ka karjääri teha. Kuna enamus meie töötajatest on tudengid, siis võimaluse korral pakume töötajale tema erialaga seotud tööd. Lisaks sellele tegutseb
meil Olde Hansa Gild , mille liikmeteks saavad absoluutselt kõik, kes meile tööle tulevad. Gildis kehtivad omad voorused, mille järgi me kõik elame. Vooruste au sees hoidmine tagab selle, et meil kõigil on hea koos töötada ja tööõhkkond on väga sõbralik. Me kohtleme kõiki oma töötajad võrdselt austuse ja lugupidamisega – sama teevad ka töötajad omavahel suheldes.


Kuidas motiveeritakse uue töötaja juhendajat?

 Kui uus töötaja on läbinud koolituse, siis tuleb tal astuda Gildikogu ette, (vanemad gildi liikmed), kes teevad kindlaks, et kas uus töötaja on ikka valmis iseseisvalt tööle hakkama. Mentor saab tasu uue töötaja koolitamise eest juhul, kui töötaja teeb gildikogu ees suusõnalise katsumise läbi.

Keda on tööturult lihtsam leida, kas head kokka või head teenindajat?

Kindlasti head teenindajat.

Töösuhte lõpetamine, kuidas seda oleks kõige õigem teha?

Meie lõpetame oma töösuhteid üldjuhul poolte kokkuleppel, sest me suhtleme oma töötajatega nii palju, et teame nende tulevikuplaane. Samuti sõlmime me kõigi hooajatöötajatega määratud ajaks lepingud. Suhtleme enamuse meie endiste töötajatega ka peale töölepingu lõppu ja meie suhted on väga sõbrameelsed.

 

Rubriik:Persoon Sildid:Olde Hansa, Tene Tõnutare

Sigarid

09/12/2007 By Veebikiri

Toode. Sigar

On huvitav märkida, et veel 15. sajandi eurooplaste jaoks suitsetamine tundmatu ettevõtmine. Olukorda muutis prantsuse diplomaat Jean Nicot, kes tõi juba Euroopasse sattunud tubakataime Portugalist kodumaale ja hakkas seda seal oma lõbuks kasvatama. Just Nicot tutvustas tubakat ka kuninganna Catherine de Medici`le, kes oli uuest tavast üksjagu sisse võetud. Kuulsuste harjumused on aga nakkavad..
Sigari sellisel kujul nagu me seda tunneme, lõid hispaanlased, kes 1676 aastal Sevillas tööstuslikku tootmist alustasid. Äri oli edukas, ning järgides majandusloogikat (tubaka transport üle mere oli kallis) alustati tootmist Kuubal. Nii sai ring täis …

 Tänapäevane sigar koosneb kolmest põhimõttelisest osast:

Täidis ehk Filler. See on sigari tuum kui mitte öelda süda. Arusaadavalt on igal sigari margil oma kindel koostis, mille valmistamiseks segatakse erinevaid tubakasorte mitmeid kordi.

Siduja ehk Binder. Tegemist siduslehega, mis asub kattelehe all.

Mähis ehk Wrapper. See on sigari välimine tubakaleht, mida iseloomustavad ühtlane värv ja täidisega sobiv maitse ja aroom.

Omaette rituaal on sigari serveerimine ja suitsetamine. Siinkohal tasub panna tähele – odavamad, so masinaga täidetud sigarid on suitsetamisvalmis koheselt pärast pakendi/tuubi avamist. Kallimate ja reeglina käsitsi valmistatud sigarite suitsetamise juurde käib lahtilõikamise rituaal, sest sigari mõlemad otsad on suletud. Lõikamiseks kasutatakse kas giljotiini või erilisi kääre.
Seejärel sigar süüdatakse, ning süütamiseks sobib kas bensiinil või gaasiga töötav välgumihkel või mis veel parem – seedripuulaast. Viimast loetakse parimaks, sest on oma maitselt sigarile kõige lähem. Süütamiseks hoitakse sigarit 45 kraadise nurga all, ning leek peab olema sigarist 1 cm kaugusel.
Muide – sigari suitsu ei tõmmata kopsudesse. Samuti käib hea tava juurde komme eemaldada suitsetamise ajaks sigari etikett ehk ring.

Mida veel? Ah ja – tuhka ei raputata, vaid põlevat osa keeratakse kergelt vastu tuhatoosi. Ning kõige lõpuks, erinevalt sigaretist kustub sigar ise. See tähendab, sigar asetatakse tuhatoosi äärele, misjärel ta iseenesest kustub.


Rubriik:Et cetera Sildid:sigar, sigarid, sigarite suitsetmine

Majandus. €-päev

05/12/2007 By Veebikiri

Majandus. €-päev

Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti kroon on vabalt konverteeritav, puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele Eesti ja välisriikide vahel. Tänaseks on kroon olnud käibel enam kui 15 aastat, olles fikseeritud euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK), mis on ekvivalentne 1992. a rahareformiga kehtestatud vahetuskursiga Saksa marga suhtes (1 DEM = 8 EEK). Viisteist aastat on pikk aeg, mille sisse mahub ridamisi majandusega seotud tõuse ja mõõnu, olgu selleks siis üheksakümnendate lõpu börsikrahh, toonane suur majanduslangus Venemaal aga ka viimaste aastate tormiline majanduskasv riigis sees. Aga mahub ka ridamisi spekulatsioone krooni devalveerimise suhtes, vanimad neist kuuluvad ajajärku, mil kroon veel käibelgi ei olnud. Värskemad on aga vaevalt kuu vanad.

Aga miks devalveerimine, ehk siis lihtsamalt öeldes raha lahjendamise jutud aeg-ajalt indu saavad? Ilmselt on siiski peapõhjuseks ja seda vaatamata jätkuvale heaolukasvule, hirm tuleviku ees. Tasub vaid meenutada asjaolu, et eelmisel sajandil muutus rahaühiku suurus ja nimi Eestis vähemalt seitsmel korral. Ning olukorras kus tarbijahinnaindeks aasta jooksul muutub 9,1%, võib kasutades tervet talupojamõistust, tahes tahtmata tekkida küsimus – kust tuleb rahaline kate kõige selle jaoks? Ja kui palju on kohalikke ettevõtteid kes tõesti toodavad ja ekspordivad midagi? Ehitusbuum ja seeläbi loodud töökohad on ju suunatud eeskätt siiski sisetarbijale. Ilmselt ei ole muretsemiseks põhjust, sest riik on rikkaim, kui kunagi varem. 2008. aasta riigieelarve suuruseks on rekordiline 93,6 miljardit krooni.

Eraldi küsimuseks on pigem, millal läheb Eesti üle eurole? Ja kui, siis kuidas? Ja mida tähendab see tavakodanikule? Nendele küsimustele saab vastuse, avades Eesti Panga vastava veebilehe, kus kõik põhimõtted, sh. paralleelkäibe perioodi kestvus, vahetamise põhimõtted ja muu asjakohane informatsioon rahulikult ja loogiliselt reas on. Täpsemalt- tegemist on eurole ülemineku plaaniga nr. 6, mis on dateeritud 29.11.2007.

Nii jääbki õhku kõigist küsimustest ja spekulatsioonidest kõige tagasihoidlikum.
03.12.2007 avalikkuse ette jõudnud siseministeeriumi määruse “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmiseelnõu. Ehk siis – milliseid kiireloomulisi ülesandeid hakkab täitma Eesti Pank, et talle on vaja vilkuritega alarmsõidukit? Millal saabub € – päev? Avalda arvamust …

Rubriik:Et cetera Sildid:majandus, €-päev

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023