Intervjuu kaubandusvaldkonna õppejõu, pr Heldi Kikas`ega

veebruar 10, 2009 Intervjuu kaubandusvaldkonna õppejõu, pr Heldi Kikas`ega kommenteerimine on välja lülitatud

Foto:erakogu

Oled tegev õppejõuna. Kas kaubandust on keeruline õpetada?

Ei. Mind on õpetatud õpetama, seega oleksin ülekohtune oma õpetajate suhtes, kui vastates väidan, et oi – jaa õpetamine on hirmus keeruline töö.
Samas olen teadlikult püüdnud säilitada väga lähedast suhet kaubandusega, kõik muutub nii kiiresti, isegi õigusandlikud aktid jne.
Kuna kaubanduse õpetamine on arendav ja huvitav töö, teen seda rõõmuga.

Mis teeb selle eriala perspektiivseks?

Mis teeb kaubanduse erialad perspektiivseks – kui inimene on alustamas oma karjääri kaubanduses näiteks teenindajana, siis on see üks äraütlemata hea elukool. Nagu lakmuspaberil on näha, kes ta on, milline on tema lastetuba, samas ka see, kas ja kui palju on temas hetkel meeskonnatöö tegijat. Teisalt annab kaubanduses töögraafikuid sättida nii, et inimesel on võimalik nt koolis käia.
Üldiselt peetakse kaubandust noorte pärusmaaks just sellepärast, et seda tööd saab teha kooli kõrvalt. Aga kindlasti ei saa see nii jääda ja juba praegugi võime näha hästi palju erivanuses inimesi kaubanduses töötamas. Minu arvates on erivanuselised tiimid vaid tervitatav nähe.
Seega kaubandus suures plaanis on avatud kõigile, edasi, olenevalt ametikohast lisanduvad nüansid.

Mida toob erialale lähitulevik?

Koostöö on märksõna, mida on oma kõnedes rõhutanud meie president, koostöö on märksõna, mida on oma ütlemistes väljatoonud Eesti Kaupmeesteliidu tegevdirektor – nii ei jäägi suurtel kaubandushiidudelgi muud üle, kui üha rohkem ja rohkem otsida koostöö puutepunkte. See aga hõlbustab, lihtsustab selle sõna kõige paremas tähenduses erialade omandamist.

Lisaks õpetamisele, tegeled millega?

Kõik muud töötamised on hetkel nii või teisiti seotud õpetamisega – on see siis koos kolleegiga uue õpiku ettevalmistamine kirjastusele üleandmiseks, kaubandusvaldkonna õppekavarühma nõukogus töötamine, kutseeksamite ettevalmistamine ja eksamikomisjonides istumine jne. Õnneks on saab öelda, et see loetelu ei ole lõplik, aeg- ajalt toimub siin põnevaid muudatusi. Siia loetellu on lisandunud näiteks kutseõpetajatele õpetamine Tallinna Ülikoolis.

Kuidas maandad pingeid, puhkad?

Kõige rohkem olen vanaema oma pojapojale Karl Wilhemile ja ema oma pojale Villule ja tütar Katrile. Väga tahan lugeda ja mitte ainult erialast kirjandust, aga lugemiseks peab aega olema. Nii hea on abikaasa juurde Rootsi “põgeneda” kotitäie raamatutega. Viimati juhtus nii möödunud suvel. Aga olen avastanud, et oma uues koduski on võimalik lugeda. Olen seda juba mitu korda tõdenud.
Olen kassiinimene, koduski troonib valge kiisu nimega Isabella. Me sattusime kokku tänu tütrele ja varjupaiga inimestele möödunud emadepäeval.
Meeldib jalutada, koos kolleegidega sai kevadest sügiseni kõnnitud ja avastatud nii mitmedki ilusad kohad Tallinnas.
Armastan hästi süüa, näiteks heade ja mulle kallite inimeste seltsis mõnusas söögikohas, aga ka kodus meeldib katsetada.
Teatrile ja kontserdile ei jäta ka võimalusel minemata.
Tegelikult on ju ka teenindajad igapäev oma tööd tehes oma rolli loomas ja veel kõigi kaupluse külastajate nähes, õpetajatest rääkimata!

Vabavastuse koht –  kõik mis hingel : )
„Ükskõik, kas sa mõtled, et sa suudad või et sa ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus.“
Henry Ford (1863 – 1947). Meie kõik oleme oma elus vähemalt iseenda ees vastutavad, seega tuleb eelkõige iseennast tunda, austada, lugu pidada ja arendada.


Kommentaarium on suletud.