Ükskõik kuidas, rääkides turundusest, ei saa me üle mõistest integreeritud turunduskommunikatsioon. Viimase all mõistekase protsessi, mille eesmärgiks on selge jajärjepideva positiivse kuvandi suunas mõjutada võimalikult paljusid toote/teenuse kohta käibivaid sõnumeid, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme
ja toetades kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. Nii ütlevad asjatundjad.
Kui vormeli sisu lahti mõtestama hakata, siis peaks alustama arvatavalt sellest, et tänapäeval on inimesel sadu kui mitte tuhandeid võimalusi infot hankida. Ning kui nelikümmend aastat tagasi tähendas massikommunikatsioon paari-kolme ajalehte, mõnda ajakirja ning tele- ja raadiokanalit siis tänasega võib reaalajas vestelda sõpradega maailma kuklapoolel.
Praktikas tähendab see üheltpoolt, et sihtrühmani on kordades kallim ja keerulisem jõuda. Teisalt toimib aga omamoodi paradoks – kuna infot valitakse selektiivselt on huvigruppide eelistustest lihtsam aru saada, märksõnadeks: hobid, hoiakud, eelistused, sealhulgas kindlate kaubamärkide usaldamine jne. Siit omakorda saab rääkida ostujõust ning kõige eelneva korrelatsioonist sotsiaaldemograafiliste näitajatega.
Eduka kommunikeerimise võtmeküsimus seisneb seega erinevate kommunikatsioonivahendite sünergias, mille taga seisab tervet ettevõtet hõlmav protsess, mille eesmärgiks on luua tihe ja kasumlik side klientidega.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com