Summeerivad küsimused. Sarnanevad peegeldavatele küsimustele, kuna on samuti orienteeritus vastukajale, kuid keskenduvad faktilisele sisule, mitte enam emotsioonidele.
Kasutatakse selleks, et võtta kokku eelnev jutt või kontrollida, kas intervjueeritava poolt öeldud faktidest on õieti aru saadud.
Näiteks: “Kas ma sain õieti aru, et tegelete aktiivselt spordiga?”
Summeerivaid küsimused annavad efekti ka siis, kui soovitakse saada kinnitust mõnele faktile. Seda laadi küsimusi kasutatakse ka siis, kui tegemist väga jutuka inimesega.
Näiteks: “…soovite öelda, et kui te ise oleksite rohkem pingutanud, siis tulemused oleksid paremad…”
Suletud küsimused. Suletud küsimuste eesmärgiks on vastajalt spetsiifilise vastuse hankimine. Suletud küsimused sunnivad vastajat piiritlema oma vastust, mis võimaldab tal selgemalt oma mõtteid väljendada. Vastates peab vastuse andja vähem, küsija seevastu seda rohkem vaeva nägema, et küsida täpselt. On oht, et algajad intervjueerijad võivad suletud küsimustega liialdada, sest neid on lihte küsida (sõnastada) ja nad hoiavad aega kokku. Siiski aitavad suletud küsimused olemasolevale informatsioonile kinnitust saada, intervjuud selle lõppeesmärgile suunata või rõhutada mingit olulist teavet.
Suletud küsimusi saab liigitada kahte kategooriasse:
• küsimuse vorm = eesmärk
• jah/ei vastus = faktide või info kogumine samastamine
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
I
Foto: EHRA.ee