Veinietiketi tundmist loetakse märgiks nii heast lasteoast, kui küpsest maailmavaatest. Viimasest seda enam, et vein ei ole siinmail nii maalähedane jook, nagu näiteks õlu.
Reeglistik veini serveerimisel:
– säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi;
– vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade;
– tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima hakkab alkohol;
– veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Punaseid veine serveeritakse suurtest ümaratest pokaalidest, valgeid kõrgetest kitsastest pokaalidest. Tegemist üldistusega, sest veini klaasi valimine eeldab sügavamaid teadmisi, mille võtame kõneks mõnes järgmises artiklis;
– pudel avatakse külaliste nähes, erandiks vanad ja väärikad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest õhuga kokku puutudes valmivad nad lõplikult;
– jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta; veiniklaase hoitakse ainult jalast;
– pudelit esitletakse kõigepealt tellijale, kes peab jooki maitsma ja selle heaks kiitma;
– vanemate veinide puhul kasutakse töövõttena ka dekanteerimist ehk ümbervalamist karahvini;
– veini aroomi tundmiseks võib jooki enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks.
Punase veini serveerimistemperatuurid:
• kerged punased veinid: 14-15 °C
• tugevad punased veinid: 16-18 °C
Foto: flickr.com