Olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit taastada üsna hästi selle, mis toimus. Samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti.
Põhijäreldused
Valeandmetega kiri, mis „lisas“ TSL Internationalile 32,3 miljonit dollari eest nõudeid Vnešekonombank’ile, loodi Eesti Pangas
Kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada
Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud
Kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, kuid mitte alati nende põhjuseid ja selgitusi
VEB Fondi arhiivimaterjalidest
VEB Fond loodi 1993. aasta jaanuaris ja Eesti Pank haldas VEB Fondi dokumentatsiooni kuni 1993. aasta aprillini, mil see anti üle Põhja-Eesti Pangale (PEP), keda NSVL Väliskaubanduspank (edaspidi Vnešekonombank) tunnistas külmutatud nõuete ainsa omanikuna. Hiljem tegelesid dokumentatsiooniga PEP-i õigusjärglased Eesti Ühispank ja SEB ning sihtasutusele VEB anti arhiiv üle 2008. aastal.
Vaatamata sellele, et VEB Fondiga seotud sündmused leidsid aset kuni 20 aastat tagasi, on arhiivis säilinud üllatavalt palju dokumente. Samas pole võimalik hinnata, kas tegu on kogu dokumentatsiooniga, sest dokumendiregistrid (sisukorrad) pole säilinud vastavalt arhiiviseadusele ja Riigiarhiivi suunistele.
Olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit taastada üsna hästi selle, mis toimus. Samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti. Esiteks sellepärast, et kuigi otsuste dokumendid on olemas, siis puuduvad taustmaterjalid, mis selgitavad otsuste tegemise põhjuseid. Teiseks ei suutnud asjaosalised enam meenutada detaile, kuna sündmustest on möödunud 15-20 aastat. Kolmandaks soosis arhiivi mittetäielikkust see, et Eesti Panga töötajad olid algusaastatel ühtlasi ka VEB Fondi juhid ning nö iseendale korraldusi andes ei pidanud nad kirjavahetust institutsioonide (Eesti Pank ja VEB Fond) vahel.
Allikas ja lisainfo: http://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-veb-fondiga-seotud-auditi-tulemused-16012013?source=newsletter
Foto: flickr.com