Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

turunduskommunikatsioon

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.16

By

Akadeemilist rada mööda minnes peaksime praegu jõudma isikliku müügi ja reklaamini, seejärel rääkima mõne sõna avalikust arvamusest. Et käesolevate kirjutiste sihtrühmaks ei ole eksamikomisjon vaid mikro- ja väikeettevõtjad, teen pigem vastupidi ja võtan praegusega teemaks just avalikussuhted.

Suhtekorraldusel on mitmeid ja mitmeid definitsioone. Tänasel päeval tähendab see omamoodi paradoksi, nimelt on nähtus sedavõrd keeruline ja interdistsiplinaarne, et väga selget määratlust ei olegi. Küll võime sedastada, et public relations tähistab tänapäeval kõiki mõjutamisvorme, millega tegelevad professionaalsed palgatud kommunikaatorid mõne kliendi huvides, eesmärgiga luua temast soodne pilt ja seista vastu võimalikele negatiivsetele arusaamadele.

Võrdluseks fenomen, mida on defineeritud kui identifitseeritud tellija poolt kinni makstud mitteisiklikku kommunikatsiooni läbi massimeedia, et veenda või mõjutada mingit auditooriumit. Ehk siis reklaam.

On ju väike vahe?


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Turunduskommunikatsioon 2.12

By

 Ükskõik kuidas, rääkides turundusest, ei saa me üle mõistest integreeritud turunduskommunikatsioon. Viimase all mõistekase protsessi, mille eesmärgiks on selge jajärjepideva positiivse kuvandi suunas mõjutada võimalikult paljusid toote/teenuse kohta käibivaid sõnumeid, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme
ja toetades kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. Nii ütlevad asjatundjad.

Kui vormeli sisu lahti mõtestama hakata, siis peaks alustama arvatavalt sellest, et tänapäeval on inimesel sadu kui mitte tuhandeid võimalusi infot hankida. Ning kui nelikümmend aastat tagasi tähendas massikommunikatsioon paari-kolme ajalehte, mõnda ajakirja ning tele- ja raadiokanalit siis tänasega võib reaalajas vestelda sõpradega maailma kuklapoolel.

Praktikas tähendab see üheltpoolt, et sihtrühmani on kordades kallim ja keerulisem jõuda. Teisalt toimib aga omamoodi paradoks – kuna infot valitakse selektiivselt on huvigruppide eelistustest lihtsam aru saada, märksõnadeks: hobid, hoiakud, eelistused, sealhulgas kindlate kaubamärkide usaldamine jne. Siit omakorda saab rääkida ostujõust ning kõige eelneva korrelatsioonist sotsiaaldemograafiliste näitajatega.

Eduka kommunikeerimise võtmeküsimus seisneb seega erinevate kommunikatsioonivahendite sünergias, mille taga seisab tervet ettevõtet hõlmav protsess, mille eesmärgiks on luua tihe ja kasumlik side klientidega.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Turunduskommunikatsioon 2.11

By

 Eelmisel korral oli jutuks, õigemini küll kirjaks, meediumite eripärad. Ühtlasi sai osundatud asjaolule, et nn vanad meediumid ei kipu sugugi välja surema. Isegi telegramme on võimalik tänasel päeval saata, kuigi võiks arvata, et SMS on selle lühiteadet nišši ammuilma hõivanud.

Praktikas tähendab see, et kommunikatsioonikanali valimisel tuleb arvestada, et inimesi on võimalik taju tüübi järgi jaotada nägemis-, kuulmis-, tunnetus- aga ka nn digitaaltüüpi (numbrid, sümbolid) inimesteks. Siia võiks lisada veel inimesed, kes selleks, et õppida, peavad esemeid käega katsuda saama.

Tõsi-tõsi, internet ületab oma multifunktisonaalsuses kõik kanalid, sh võimaluses nähtavat puudutada (touch-screen). Aga milles seisneb trükimeedia nõrkus ja tugevus?

Tugevustena saaks nimetada sõnumi usalduväärsust aga ka asjaolu, et kvaliteetsel paberil trükitud reklaam võimendab reklaamitava toote kvaliteeti. Samuti on regionaalsed ajalehed oma piirkonnas enamasti loetavamad – toimib fenomen, mille kohaselt lugejat huvitab esmalt just kodukandis toimiv.

Nõrkustena võiks märkida ära suhtelist kohmakust. Olete näiteks paberil kommenteerimise võimalust otsinud ;) ? Lisaks vähene demograafiline selektiivsus ja reklaami kaunikesti lühikene eluiga. Midagi veel?


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Turunduskommunikatsioon 2.9

By

Viimane mõttearendus lõppes kolme katsega. Siinkohal oleks asjakohane märkida ära ka Google uus tulemine. Miks otsustati käivitada Google+, selle asemel, et elustada uuesti Orkut, võib oletada. Arvatavalt on põhjus tehniline – uus platvorm, parem integreeritus muude Google toodetega jne. Meediasse imbunud, õigemini immutatud infokildudest võib aru saada, et uus lahendus pakub rohkem privaatsust. Mis peaks olema ka eristumisaluseks võrdluses Facebook`iga. Kui, siis on see üpris nõrk argument – väheusutav. Ja just tehnokraatlik mõttemall lõpetas siinkirjutaja arvates Orkuti arengu. Külastaja huvi kaob, kui ta tabab, et keskkonnas ei toimu midagi uut ega erutavat. Facebooki aluskoodi näib olevat aga seevastu kirjutatud sisse erinevate sõprade-tuttavate tegevuste  kuvamine juhuvalimi põhjal.

Teise, tänaseks juba ajalukku kadunud Orkuti nõrkusena, võib märkida suunatuse ärikliendile, õigemini selle puudumist. Kommuunide loomise võimalus oli ka siis, kuid ülesehituselt küllaltki toores ja arhailine.

Miks aga sotsiaalsed võrgustikud on nii kuum äri? Üheltpoolt – lähenedes utreeritult – iga dünaamiline veeb on oma olemuselt ei rohkem ega vähem kui tavaline tabel. Nüüd – mistahes arvestatav turundustegevus on andmebaasipõhine protseduur, ja tavajuhul täidab/uuendab asjakohast tabelit müügi- või turundusinimene. Sotsiaalne võrgustik on praktiliselt perpetuum mobile, igiliikur. Sisu toodavad valdavalt külastajad. Oma vabast tahetest ja ajast.

Teine efekt on aga lihtne nagu Kolumbuse muna – eeskätt usutakse sõpru tuttavaid, mitte sootut korporatiivset reklaami. Lisaks raiuvad meediaasjatundjad nagu rauda – inimest huvitavad enim lokaalsed, seejärel globaalsed uudised.

Kolmas faktor seostub aga  Interneti kasutajate anonüümsusega. Näiteks Delfi ja paljud portaalid on aastaid olnud hädas halvustavate kommenteerijatega. EPL-i katse külastajate autentimiseks viis aga kommentaariumi hääbumiseni. Facebook`i kui Google+ puhul võib märkida, et kõik jagamised/meeldimised on nimelised. Personaalsed. Mis omakorda on oluline samm osalusdemokraatia arengusse – kui julged öelda, siis julge ka vastutada! Teisalt jõuame aga  turundusinimesi ja mitte ainult, aastaid erutanud asjaoluni. Põhimõtteliselt oleks juba täna võimalik nimeliselt identifitseerida veebilehtede külastajaid. Väljendades selgemalt – domeeninime või urbse teenusepakkuja lingi asemel on tulevikus ilmselt võimalik kasutajastatistikast saada selgust millise toote või teenuse vastu tunneb huvi üks teine Eesnimi Perenimi. Igasuguse loogika järgi – kui selline teenus ükskord käivitub – ei saa see olema odav. Miks peakski?

Sisu ja sisutootmist, käsitlen arvatavalt järgmisel korral. Isiklik  soovitus on kaasata asjatundjaid. Copywriting ei ole keskkoolilõpetaja klassikirjand. St. seitse ilusat lauset ühes sisutühjas tekstis ei saa ettevõttele kuidagi raha sisse tuua.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Foto: google.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.6

By

Customer relationship management ehk CRM. Üldiselt peetakse tänapäeval selle termini all silmas tarkvaralist lahendust mis aitab ettevõttel hoida end kursis klientide ootuste ja vajadustega. Tõe huvides peaks märkima paradoksi – kliendisuhted on kliendisuhted ja kui suudate neid ilma kõrvalise abita hallata, et ole (teoorias) vahendavat arvutit vaja.

Praktikas on siiski lihtsam ja kõigile asjaosalistele mugavam kui statistikat koostab ja koondab arvuti. Seda kontekstis kus nomaadlik elustiil on muutumas järjest prevaleerivamaks. Kinnituseks väitele: just äsja teatas EMT, et nutitelefonide osakaal kõikide mobiiltelefonide müügist jõudis 39%-ni. Praktikas kinnitab eelmärgitud fakt trendi, mille kohaselt klient ei ole seotud oma töökohaga ja võib tellimuse esitada millal tahes ja kus tahes.

Miks peaks kliendisuhteid juhtima? Põhjused tegelikult triviaalsed – kulude kokkuhoid/tulude kasv ja edu konkurentide ees. Ettevõte näeb CRM eeliseid tavaliselt tulude tõusus, mis tekib info otsimisele kulutatud aja kokkuhoius.  Võtmeküsimus on pigem aga muus – kuidas klient ettevõtet suhtlusprotsessi käigus näeb. Kui ostja tajub läbi enda identifitseerimise personaalsust ja oma huvidest hoolimist, siis ettevõtte jaoks ongi siin võimalus müüa rohkem ja väiksemate kuludega.

CRM tehnoloogilise poole pealt kiputakse tähtsustama fakti – sisseostev teenus tasub ennast pikemas plaanis rohkem, kui ise tehtav arendustöö. See võib nii olla. Aga ei pea. Teenuse sisseostmine maksimeerib kindlasti riski, et teie andmebaas, mis on konfidetsiaalne ja immateriaalne vara, võib sattuda näiteks pahatahtmatult valedesse kätesse.  Nii ei pea olema, aga siin on mõtlemisekoht. Lisaks tuleks täheldada, et  väikefirma jaoks on ka tabelarvutusprogrammis regulaarsete kokkuvõtete tegemine tänuväärt tegevus. Tähtis, et seda tehtaks. Teema lõpetuseks – üks mis kindel – klientide tundmisest on alati palju kasu ja eriti tajute seda siis, kui toote turule uue toote : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.4

By

Tulemusliku kommunikeerimise aluseks saab nimetada õige sihtrühma valikut. Väide ise on mõneti kulunud, kuid paraku ei muuda see põhimõtet. Ostusooritus ja eriti kordusostud sõltuvad väga selgelt sellest, kui hästi kommunikaator tunneb kliente, nende vajadusi, ootusi ja imelik küll… ka veidrusi. Kõik see kokku lühendab kommunikatsiooniprotsessi, ära jääb pikk ja vaevarikas veenmise protseduur.

Praktikas algab taoline tegevus, pean silmas segmenteerimist, ei rohkem ega vähem kui sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaalmajanduslike parameetritega tutvumisest. Paraku on mõjukad andmekogud, mõtlen statistikat koondavaid andmebaase, suuremal või vähemal määral üldistus. Teisisõnu – asjaosalised saavad piltlikult öeldes küll maakaardi, kuid sellest puuduvad ilmakaared. Siit edasi ei ole alustaval ettevõtjal muud valikut, kui osta reklaami, ehk teha ennast nähtavaks. Tüüpveana aetakse segamini hea ja odav, ning minnakse viimast teed, ehk kasutatakse masspostituse teenust. Mis pahatihti tuleb esimese kontakti loomisel rohkem kahjuks kui kasuks. Pigem oleks hea jälgida lihtsat põhimõtet, ning näidata ennast seal, kus on inimesi. Osundan siinkohal otsimootoritele ja sotsiaalsetele võrgustikele.

Vanematel firmadel on selles mõttes lihtsam – aastate jooksul on reeglina kogunenud andmebaas klientidest. Siinkohal oleks eraldi küsimuseks, kas ja kui oskuslikult seda andmekogu kasutatakse. Kas korraldatakse kliendipäevi? Kas antakse välja uudiskirja? Kas omatakse ja hallatakse kontot mõnes sotsiaalses võrgustikus. Ja mis põhitähtis – kas viiakse läbi küsitlusi. Kas tuntakse huvi, mis klientidele meeldib, või mida nad arvavad ühest võis teisest tootest, teenusest või toimunud sündmusest?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.2

By

Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.

Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:

Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?

What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?

Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?

Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?

What effect? Sõnumi efektiivsus?

Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?

Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.0

By


Eelmiste kirjutiste jätkuks tuleb sedastada, et need hakkasid oma ülesehituselt ja struktuurilt nii ehk teisiti turunduskommunikatiivset sisu kandma. Sestap oleks tark teha kannapööre ja teemast süvitsi rääkida. Kindlasti ei ole tegemist tõsiteadusliku kirjutisega, pigem mõttearenduste jadaga, mida austet lugeja on lahkesti oodatud täiendama ja kommenteerima.

Sellegipoolest tuleks just päris alguses, selguse mõttes, tuua välja mõned definitsioonid. Esimene ja peamine neist – meedia. Midagi, millest räägitakse tihti, palju ja sageli umbisikulises vormis. Ühesõnaga, ladina keeles „medium“ tähendab sõna sõnalt „keskel olev“, tänapäevases kontekstis aga informatsioonikandjate ühisnimetajat. Teiseks Shannoni ja Jakobsoni kommunikatsioonimudelid. Esimene neist koosneb neljast komponendist: a) saatja; b) vastuvõtja; c) sõnum; d) kood. Keeleteadlase Roman Jakobsoni mudelil on aga kuus osist: a) saatja; b) sõnum; c) vastuvõtja; d) kontakt; f) kood; g) kontekst. Mõlema mudeli puhul oleks huvitav täheldada, kuidas haridus määrab mõttemaailma. Nimelt, Claude Elwood Shannon,oli hariduselt insener ja tema kommunikatsioonimudel ei käsitle kontakt loomise ja konteksti aspekti. Kolmandaks jääb turunduse määratlus – turundus ehk distsipliin, mis käsitleb turu-uuringuid, turustamist, lühidalt, see on turuteadus mis tagab ettevõtte käekäigu ja kohanemise turul.

Siit edasi jõuab loogiliselt marketing mix ’i, mõisteni, mille sünonüümiks 4-P . Tegemist ilmselt tuntuma turundusterminiga üldse, mille võttis esmalt kasutusele Neil H. Borden.
4-P, see tähendab: product, price, place, promotion.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com