Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve: “Eesti on sularahaautomaatidega hästi varustatud riik, hetkeseisuga on riigis 841 sularahaautomaati. Eesti oli 2010. aasta lõpus 867 sularahaautomaati, kuid võrreldes tollase olukorraga ei ole võrgustikus toimunud muutuste tagajärjel üheski asulast sularahaautomaati päris ära võetud.
Oma võrgustikus on muudatusi teinud vaid Swedbank ning sedagi peamiselt linnades, mis regionaalses plaanis ei ole muutnud üldpilti. Erandiks on selles osas Virtsu sularahaautomaadi ja plaanitava Vaivara valla sularahaautomaadi sulgemine. SEB-l ja Sampo-Nordeal muudatusi oma sularahaautomaatide võrgustikus meie teada plaanis ei ole.
Eestis on üle 100 omavalitsuse, kus ei ole pangakontorit või sularahaautomaati, kuid valdavas osas nendest enamuses on postkontorid, kus pakutakse postipanga teenust. Eurole ülemineku ajal toimis sularahavahetus Eesti Posti postkontorites väga hästi. Postipankade puhul muidugi peab arvestama, et soodsam on see teenus SEB klientidele. Siinkohal on alati võimalus kliendiks astuda, aga seda vajadust hindabki eelkõige juba tarbija ise. Swedbank on käima pannud pangabussi, mis oma umbes 70 peatuskohga pakub teenust piirkondades, kus pank on jaeteenust kokku tõmmanud.
Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil