1958. aastal otsustas raadiofirma Tokyo Tsushin Kogyo Kabushiki Kaisha (Tokio Telekommunikatsiooni Arendamise Ühing) vallutada USA turu. Nimelt oli ettevõte lasknud välja esimese taskuformaadis taskuraadio. Selleks oli vaja leida aga sobiv ärinimi, sest Tokyo Tsushin Kogyo Kabushiki Kaisha ei oleks arusaadavalt olnud sobiv.
Ettevõtte, mis äsja oli üllatanud maailma magnetofoniga, nime muutmine on seotud paljude riskidega, ning juhtkond otsis uut, mida oleks kerge hääldada ja saaks meelde jätta kogu maailm. Insener ja ettevõtte kaasasutaja Akio Morita teadis hästiharitud inimesena, et inglise keele juured peituvad ladina keeles. Nii tulenebki nimi Sony sõnaperekonnast sonare („helisema, kõlama“) ja sonus („heli, hääl“) ning on suhteliselt sarnane inglise väljendile sonny („väike poeg“), mis loob assotsatsiooni noortega. Ühtlasi näitab nime valik firma auahnust – eesmärgid olid ei rohkem ega vähem kui globaalsed.
Märkima peab ka asjaolu, et Sony on olnud alati teerajaja, mitte jäljendaja. Edufaktoriks tuleb nimetada lähtumist kliendi huvidest, mis on seotud osava turundusstrateegiaga. Näiteks esimene kantav taskuraadio ei olnud algul sugugi nii väike nagu loodeti – nii õmmeldi aparaati messidel esitlevate töötajate jaoks eriti suurte taskutega särgid.
Sony toodete hulka kuulub ridamisi hitte – alates arvutite tarbeks loodud 3,5 tollise disketi kui ka näiteks 1979. turule toodud esimese kantava nn playeriga, mille nimeks on vastavalt tooteseeriale: Walkman, Discman või koguni Watchman. Rääkimata Playstationist ja Sony-Ericcsonist. Kuid kõigi suurte edusammude kõrval on ka suuri kotusi, näiteks vidoformaadi tööstusstandardiks kujunes samuti Jaapani firma IVC VHS formaat, jättes Sony poolt välja töötatud Betamax nimelise lahenduse teisejärgulisse rolli.
Ka ei ole majandussurutis elektroonika ja muusikatööstushiiglase vastu armuline olnud. Näiteks käesoleva aasta Jaanuaris teatas ettevõte viidates tarbijate madalale ostuhuvile, et firma puhaskasum kukkus 10,4 miljardi jeenini. Veel aastapäevad tagasi teeniti aga puhaskasumit 200,2 miljardit jeeni.
Tänapäev? Tänasele päevale on iseloomulik, et ¾ käibest tuleb väljastpoolt Jaapanit. Oma kaubamärgi muusikaprodutsendina hoolitseb Sony ka sisu eest. Nii omab suurfirma selliste tuntud muusikute, nagu Michael Jackson, Britney Spears kui Justin Timberlake muusikaõigusi.
Foto: Sony.net