Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

rahandus

Majandus. Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?

By

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus.

Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%. Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 35%, samas suurusjärgus oli ka töötleva tööstuse kasv. Kasvunumbrite konks peitub aga selles, et võrdlus leiab aset kriisi põhjaga kui näitajad olid madalseisus.

Tööturu olukord hakkas aasta teises pooles paranema

2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses elas tööturg üle korraliku šoki. Töökohtade massiline kadumine tõi omakorda kaasa tööpuuduse kiire suurenemise ja hõive languse. 2010. aasta teises pooles šokk ei süvenenud, vaid töökohti hakkas lisanduma ning tööpuudus vähenes. Siiski ei ole aset leidnud mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu nagu see oli paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ning ka 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad kui võiks olla loomuliku tööpuuduse puhul, mis tekib tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse puhul on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust, siis 2011. aasta algul oli töötuse tase kaks korda kõrgem.

Kõige enam oli töötuid 2010. aasta I kvartalis, kui töötute arv küündis 137 000-ni ning töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem, ehk 2011. aasta I kvartalis oli töötute arv hinnanguliselt 99 000 ning töötuse määr 14%. Töötus võiks väheneda ka mitteaktiivseks jäämise tõttu (õppijad, koduperenaised ja pensionile jääjad), kuid enamus kriisi tippajal töötuks jäänutest ei ole seda teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem I kvartalis 591 000 ning tööhõive määr 4 protsendipunkti kõrgem.

Lisainfo…

Allikas ja foto: Statistikablogi

Rahandus. Laenuaktiivsus saab hoo sisse majanduskasvust hiljem

By

Eesti majanduskasvu kiirenemine viimastes kvartalites ei ole seni toonud kaasa laenumahu samaväärset suurenemist. Kuigi laenuaktiivsus on kasvanud, väheneb pankade laenu- ja liisinguportfell Eesti Panga prognoosi kohaselt tänavu siiski rohkem kui 3%.

Laenumahu kasv on majanduse muutunud rahastamisvajaduste tõttu mõõdukam. Sügavast majanduslangusest taastudes on ettevõtted seni suhteliselt vähe laenuressurssi vajanud. Ühelt poolt on nad vabanenud tootmisvõimsuse uues kasvutsüklis taas kasutusele võtnud. Teisalt kasutasid ettevõtted tegevusmahu rahastamiseks rohkem oma ja grupisiseseid vahendeid. Lisaks mõjutab laenunõudlust muutuv investeeringute struktuur, mis ei ole uues majandustsüklis enam nii kinnisvarakeskne ning sõltub laenukapitalist vähem.

Majanduskasvu jätkudes suureneb ka vajadus laenuraha järele, kuna nii varud kui ka tootmisvõimsus võivad osutuda senise kasvutempo hoidmiseks või tõstmiseks ebapiisavaks. Käesoleval aastal on ettevõtete laenukäive kasvanud valdavalt lühiajaliste laenude toel, kuid peagi võib suureneda ka investeerimislaenude nõudlus. Majapidamiste finantskäitumine on esialgu üsna ettevaatlik, ent laenuhuvi on viimastel kuudel siiski järk-järgult tõusnud, kuna töö- ja kinnisvaraturg on kosunud ning majapidamiste kindlustunne paraneb.

Pankade valmisolek ja soov laenu pakkuda on viimase aasta jooksul suurenenud. Pankade kapitalipositsioon on järjest paranenud ning rahastamisbaas on tänu hoiuste mahu kasvule tugevam. Ehkki probleemlaenude osakaal laenuportfellis on endiselt suhteliselt kõrge, on pankade tegevuse põhifookus pöördunud olemasoleva portfelli kvaliteedilt taas uute laenude väljastamisele ning konkurents laenuturul on tuntavalt suurenenud. See on toonud kaasa intressimarginaalide oodatud languse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_06/pt0629

Foto: flickr.com

Rahandus. Eluasemelaenude käive kasvas aprillis aastaga 16 protsenti

By


Joonis. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude käive ja keskmine intressimarginaal 6 kuu Euribori suhtes.

Eesti ettevõtetele aprillis väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas mullu aprilliga võrreldes 16 protsenti, märtsis ulatus aastakasv 34 protsendini. Nagu eelmistel kuudel, nii hoidis ka aprillis laenuaktiivsust üleval ettevõtete suurenenud nõudlus käibevahendite järele. Seevastu pikaajalisi laene andsid pangad aastatagusega võrreldes vähem, mille põhjus oli mõõdukam laenutegevus kinnisvarasektoris. Samal ajal jätkus laenumahu kiire kasv põllumajandussektoris, kus ettevõtted said pikaajalisi laene ligi 90 protsenti enam kui aasta tagasi.
Eluasemelaene väljastasid pangad aprillis 16 protsenti rohkem kui mullu aprillis. Kuigi eluasemelaenuturg on kevadel mõnevõrra elavnenud, on laenukäive käesoleval aastal olnud oodatust tagasihoidlikum. Eraisikute paranenud kindlustunne ja pankade soodsad laenupakkumised on samas selge märk, et laenuhuvi kasvab lähikuudel. Eraisikute laenuturu aktiivseim osa on autoliising, kus aprilli tehingute maht kasvas mullusega võrreldes 83 protsenti.
Pankade laenu- ja liisinguportfell kahaneb jätkuvalt, kuna uute laenude maht on väiksem varem võetud laenude tagasimaksetest. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht moodustas aprillis 14,7 miljardit eurot, mis on aastatagusest 6,4 protsenti väiksem.

Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimarginaal alanes 1,7 protsendini. Eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi vaatamata EURIBORi tõusule eelmiste kuude keskmise ehk 3,3 protsendi tasemele. Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on vähese laenukäibe juures liikunud viimastel kuudel ilma kindla suunata. Aprillis kujunes see 5,2 protsendi juures taas viimaste aastate keskmisest määrast kõrgemaks. Laenukvaliteet aprillis mõnevõrra halvenes, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellis suurenes kuu lõpuks 0,2 protsendipunkti võrra 6,4 protsendini. Uusi makseraskusi lisandus ettevõtete, eelkõige kinnisvarafirmade laenuportfellis. Vaatamata võimalikele ajutistele tagasilöökidele on ettevõtete ja eraisikute laenumakseprobleemid kindlalt vähenemas. Aasta lõpuks prognoosib Eesti Pank pikaajaliste viivislaenude tasemeks alla 5 protsendi laenuportfellist.
Hoiuste aastakasv kiirenes aprillis 5,5 protsendini. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste kogumaht suurenes aprillis 142 miljoni euro võrra 7,6 miljardi euroni. Kuukasvust 85 protsenti moodustasid ettevõtete hoiused.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Rahandus. Majapidamiste hoiuste maht ületas 4 miljardi euro taseme

By

Ettevõtete laenukäive vähenes veebruaris. Ettevõtetele väljastati kokku 421 miljoni euro eest laene, liisinguid ja faktooringuid, mida on ligi 4% vähem kui mullu veebruaris. Enamikus sektorites, sealhulgas kinnisvara-, logistika- ja tööstussektoris, laenukäive kahanes. Seevastu on juba mitmendat kuud aktiivseim olnud põllumajandus, kus laenu- ja liisingukäive suurenes veebruaris aastatagusega võrreldes ligi kaks korda. Ka kaubandussektori laenu- ja liisingukäive kasvas mitmendat kuud järjest. Viimastel kuudel on laenukäivet tõstnud arvelduskrediidi käibe kasv, mis moodustas laenukäibest üle poole.

26,5 miljoni eurose käibega eluasemelaenude turul veebruaris olulisi muutusi ei toimunud. Laenukäive oli 2 miljoni euro võrra suurem kui jaanuaris, kuid siiski 1% väiksem kui möödunud aasta veebruaris ning võrreldav 2003. aasta alguse näitajaga.

Selge elavnemine jätkub aga autoliisingu turul, kus käive oli teist kuud järjest aastatagusest kaks korda suurem. Veebruari uusmüügi maht oli 14,2 miljonit eurot, mis on võrreldav 2004. aasta alguse tasemega.

Reaalsektori finantseerimisportfelli maht langes veebruari lõpus alla 15 miljardi euro. Kuuga vähenes portfelli maht 0,5% 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete krediidiportfell oli veebruari lõpus 10,3% ja majapidamiste portfell 3,7% väiksem kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal langes veidi. Intressimarginaaliks kujunes 1,9%, kuid eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 3,3%ni, kuna veebruaris kerkis enamiku laenude baasintressimääraks olev kuue kuu EURIBOR 1,35%ni. Volatiilsem ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis 4,3%ni ning marginaal 2,9%ni, kuid tõus jäi tavapärase kõikumise piiresse.

Laenuportfelli kvaliteet veebruaris kuigi palju ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht alanes küll 9 miljoni euro võrra, kuid halbade laenude osakaal portfellis jäi laenuportfelli kahanemisest tingituna 6,4% tasemele.

Majapidamistel on raha pangakontodel rohkem kui kunagi varem. Majapidamiste hoiused kasvasid madalatele hoiuseintressimääradele vaatamata veebruaris enam kui 70 miljoni euro võrra ning ületasid esimest korda 4 miljardi euro taseme. Kogu reaalsektori hoiuste maht aga kahanes ettevõtete hoiuste vähenemise tõttu kuuga ligi 55 miljoni euro võrra. Seetõttu aeglustus ka hoiuste aastakasv veebruaris 4,6%ni.

Allikas ja foto:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_03/_263.html?ok=1

Rahandus. Majanduse elavnemine on kiirendanud keskmise palga kasvu

By

Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 3,9 protsenti 814 euroni. Vaatamata keskmise palga kasvule on majanduse taastudes ettevõtete konkurentsivõime paranenud läbi tööjõukulude osatähtsuse vähenemise.

Majanduse elavnemise taustal kiirenes nüüdseks kolm kvartalit kestnud palgakasv aasta viimases kvartalis oluliselt ning osutus positiivsemaks rahandusministeeriumi viimasest majandusprognoosist. Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on põhjendatud, kuna majanduse taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tavapärasele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid suurendada.

Sellel aastal jätkub töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemisega ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvara tegevusala puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas tunnipalk mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Tunnipalga keskmisest kiirem kasv näitab spetsialistide motivatsiooni hoidmise vajadust ning on märk sellest, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.

Allikas: http://www.fin.ee/index.php?id=107202

Rahandus. Toormehindade tõusu mõju inflatsioonile jääb ajutiseks

By

Eesti majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel. Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele. Kaubanduspartnerite kiire kasv edaspidi ilmselt aeglustub, sest seda toetanud elavnemine maailmakaubanduses ja valitsussektori kulude suurenemine hakkavad oma lühiajaliselt kasvu toetanud mõju kaotama. Kriisi järelmõju pärsib tugevasti paljude riikide kasvuväljavaadet, sest maailma majanduskasv sõltub olulisel määral arenenud riikide võimekusest valitsussektori eelarve ja võlatase kontrolli alla saada. Väliskeskkonna inflatsioon on järgnevatel aastatel vaoshoitud, kuigi erinevad toormed on kallinenud ja turuootused ei toeta toormehindade alanemist.

Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Sellegipoolest jääb majanduse maht lähiaastatel kriisieelsest tasemest allapoole ning lähikvartalite kiire kasv võrreldes eelmise aastaga on välisnõudluse aeglustuva kasvu tõttu ajutine.

2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad. Praegu aga on veel vara hinnata, millised struktuurimuutused kriisi ajal majanduses toimusid.

Palga- ja hinnataseme langus on osutunud lühemaajalisemaks ja väiksemaks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti kahanemisest. Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna- ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist piisavalt. Inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks, kuid selle taga on peamiselt välised tegurid ja administratiivsed meetmed. Toiduainete hinnatõusu tõttu kiireneb lähikuudel ka üldine inflatsioon. Selle ulatus ja kestus sõltub eelkõige maailma- ja lähiturgude arengust. Eeldatavasti ei tohiks see aga inflatsioonile püsivat mõju avaldada, mida kinnitavad ka euroala madalad inflatsiooniootused. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite märkimisväärne hulk ning suur tööpuudus aitavad hoida inflatsiooni Eestis madala. Kodumaise hinnatõususurve ilmnemine võib olla märk nõrgast konkurentsist või hoopis ettevõtete ebapiisavast kohandumisest pärast langust.

Selleks, et saavutada riigieelarve ülejääk, tuleks majanduskasvust laekuvate täiendavate maksutulude abil vähendada eeskätt puudujääki, mitte suurendada kulusid. Riigieelarve tasakaalu parandamine 2009. aastal oli hädavajalik, sest see aitas taastada usaldust Eesti majanduse vastu. Kui välismajanduse kasv aeglustub prognoositust järsemalt, peab Eesti ilmselt kulusid veelgi kärpima. Kriisi tulemusena on märgatavalt kasvanud nii valitsussektori kulutuste osakaal kui ka maksukoormus. Pikemas ettevaates on oluline, kas Eesti majandus suudab selle koormusega toime tulla või tuleb majanduse kasvuvõimekuse toetamiseks maksukoormust alandada. Lisaks tuleb hinnata, milline kulustruktuur toetab majanduskasvu.

Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum.

Allikas ja foto:

Eesti Pank

http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/kommentaarid/_254.html?ok=1

Rahandus. Eesti Pank alustas euro sularaha koolitustega

By


Eesti Pank korraldas 22. nädalal kommertspankadele ja suurematele kaubandusettevõtetele koolitusi euro turvamärkidest ja võltsingutest. Koolitusi viivad läbi Soome Panga, Soome Keskkriminaalpolitsei ja Soome Nordea panga tippeksperdid.

Soome Panga sularaha osakonna allüksuse juhataja Paavo Perttu jagab kogemusi euro ja selle turvaelementide kohta. Soome Keskkriminaalpolitsei ülemkonstaabel Panu Osanen ja sama asutuse ekspert Marja-Leena Mönttinen räägivad eurovõltsingutest. Nordea Pank Oy asedirektorKirsti Lehtonen õpetab pangatähtede ehtsuse kontrollimist sularahatehingutes. Seminari lõpetuseks kinnistatakse kuuldut praktiliste harjutustega, kus õppematerjaliks on pangatähtede ja võltsingute näidised.

Teisipäeval andsid samad eksperdid põhjaliku koolituse Eesti Panga ja politsei sularaha tippekspertidele.

Kolmapäeval ja neljapäeval toimuvatest koolitustest võtavad osa kommertspankade, suuremate kaubandusettevõtete, teenindusasutuste ja erialaliitude esindajad, kes hakkavad oma asutuse töötajad euro sularaha teemal välja õpetama. Tasuta sularahakoolituse saavad sel nädalal kokku sadakond inimest, kes saavad kaasa edasiseks tööks vajalikud juhendmaterjalid.

Septembris viib Eesti Pank läbi sularahakäitlejate koolitused kõigis maakonnakeskustes üle Eesti. Osalejaile antakse ülevaade euro turvamärkidest ning juhiseid, kuidas võltsinguid ära tunda ja võltsingukahtluse korral käituda. Koolitusprogrammi täpsem ajakava kinnitatakse pärast euro kasutuselevõtu ametlikku otsust ja see avaldatakse euroveebis euro.eesti.ee. Infot selle kohta on kavas edastada kohaliku meedia ja omavalitsuste abiga. Lisaks plaanib Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga alustada tänavu sügisel televisioonis ja trükimeedias reklaamikampaaniat, et tutvustada Eesti inimestele euro sularaha turvamärke.

Euro kasutuselevõtu raames toimuva koolitusprogrammi eesmärgiks on tõsta sularahakäitlejate ja avalikkuse teadlikkust euro sularaha kohta, et seeläbi takistada võimalikku valeraha levikut.

Lisainfo:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt@eestipank.ee

Rahandus. Eurole ülemineku järel kroone meeneteks jagada pole võimalik

By

Tartu Hoiu-laenuühistu ettepanek jagada eurole ülemineku järel kroonid meeneteks laiali pole läbimõeldud. Eesti Pank on võtnud kohustuse vahetada Eesti kroone eurode vastu tähtajatult ja seega võimaldaks ettepanek korra juba vahetatud kroone uuesti eurodeks vahetada.

Eurole üleminekul kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mille lõppedes kaotab kroon kehtivuse maksevahendina. Eesti Pank on võtnud enda kohustuseks vahetada keskkursiga kroone eurodeks tähtaega seadmata. Seega on inimesel võimalik tulla ka aastakümnete pärast leitud kroonidega keskpanka ja vahetada nad eurode vastu.

Eesti Pank loeb eurole ülemineku järel kokkukogutud krooni pangatähed üle ja sama ülelugemise käigus purustatakse pangatähed automaatselt. Kroonimündid loetakse kokkukogumise järel üle, pärast mida nad väänatakse valtsimise käigus kõveraks. Deformeeritud kroonimündid on seejärel kavas vanametallina maha müüa.

Tartu Hoiu-laenuühistu saatis esmaspäeval valitsusele, parlamendile ja Eesti Pangale ettepaneku jagada pärast eurole üleminekut maksevahendina kehtivuse kaotanud kroonid meeneteks laiali. Eesti Pank ei näe mingit võimalust arvestada ettepanekuga, kuna selle rakendamisel oleks võimalus ühte krooni rahatähte vahetada mitu korda eurode vastu.
Foto: flickr.com
Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Majandus. Moody’s tõstis Eesti riigireitingu väljavaadet

By


Kolmapäeval, 31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

“Moody’se otsus on viide sellele, et Eesti finants- ja majandusolukord on muutunud paremaks võrreldes aastataguse ajaga,” ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Reitinguagentuuri hinnangul näitavad riigi majandus ja finantssektor märke järkjärgulisest taastumisest. Oma osa selles mängivad valitsuse eelmise aasta tugevad sammud eelarve tasakaalustamisel, mis on andnud kaude ka täiendava kindluse eurole ülemineku tagamiseks.

Asepresident Ross juhtis tähelepanu agentuuri märkusele, et Eesti peab jätkuvalt tegelema majanduse konkurentsivõime küsimusega. “Kuigi on märke sellest, et majanduse kohanemine on kandmas vilja, tuleb jätkata arutelusid struktuursete reformide ja eelarveküsimuste üle. Diskussioonide jätkuks peaksid olema otsused,” mainis Ross.

Teisipäeval pani reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu vaatluse alla, võimalusega seda tõsta.

Viimati tegi Moody’s reitinguotsuse Eesti suhtes mullu aprillis, kui kinnitas riigireitingu tasemel A1 ja jättis väljavaate negatiivseks.

Moody’se A1 riigireiting on püsinud alates 2002. novembrist.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Foto: Flickr.com