Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Praxis

Praxis ekspordib Eesti e-teenuste loomise kogemust Gruusiasse

By

Mõttekoja Praxis kutsel ja Välisministeeriumi arengukoostöö raames viibib täna Tallinnas Gruusia riigiametnike delegatsioon, et õppida teenusearendust avalikus sektoris. Eesti avalike ja e-teenuste arendamise kogemusele baseerudes kohandatakse aasta jooksul viis Gruusia avalikku teenust kasutajakesksemaks.

Gruusia valitsus on edukalt alustanud mitmete e-teenuste pakkumist, mis lihtsustab ja tõhustab suhtlust erinevate rühmade vahel. Nii saavutatakse märkimisväärne ajaline, majanduslik ja tööjõukulude kokkuhoid.

E-teenuste arendamise iga-aastane eelarve on pisut üle 1 miljoni euro, samas kui Eestis on ministeeriumite eelarvetes IKT arendusteks ligi 30 miljonit eurot 2016. aastal, millele lisandub veel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu taotletavad vahendid 17 miljoni euro ulatuses.

Gruusia Avalike Teenuste arendamise agentuuri osakonnajuhataja Sesili Verdzadze sõnul on Gruusia e-valitsemise arendamise faasis, mistõttu  teenuste eesmärgistamine ja seniste tulemuste hindamine on äärmiselt oluline.

„Soovime pilootide kaudu tõestada teistele valitsusasutustele, mida teenuste arendusega saab saavutada. Mõnikord arendusplaan ka ei õnnestu, aga näeme Eestiga koostööd kui võimalust oma töötajaid välja koolitada ning ka Eesti õppetunde juba kasutada,“ sõnas Verdzadze.

Gruusia pealinnas ja suuremates linnades tegutsevad avatud teenuste majad, mis pakuvad kokku 350 eri teenuse. Koostööprojektis Eestiga analüüsitakse ka Gruusia ID-kaardi senist kasutust ja selle taotlemise protsessi, et kaardi levikut ja rakendamist  motiveerida.

Praxise ja Gruusia partnerite koostöös luuakse disainiauditi metoodika ning selle alusel hinnatakse avalikke teenuseid. Mõttekoja projektijuht Jane Matt loodab, et loodud disainiauditi metoodikat on võimalik pärast projekti lõppu kasutada ka teiste teenuste arendamisel nii Eestis kui ka väljaspool.

Arendusprogrammis jagab oma kogemust Janek Rozov Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste arendamise osakonnast, kes on  Eestis käivitanud kasutajakesksete teenuste loomise.

Rozovi sõnul jõuab riik inimeseni peamiselt teenuste osutamise kaudu, isegi kui inimene vajab mõnda teenust vaid üks kord aastas või isegi harvemini. „Väärtust saab luua ainult läbi teenuste osutamise, mitte läbi menetlemise, protsessimise, asjade läbi vaatamise jne. Kliendikesksus on mõtteviis, mis eeldab suhtlust inimese ja inimese vahel, mitte suhtlust seadusandluse vahendusel juriidilises keeles.“

Tegevusi rahastab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

Foto: parxis.ee

Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest

By

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ehk ettevõtted, kus töötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende arv oli Statistikaameti andmetel 2010. aastal pisut üle saja tuhande, sh nii äriühingud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde.

VKEdest kõige enam on mikroettevõtteid (kuni 9 töötajat), nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud ja ulatus 2010. aastal 93,2%ni, väikeste ettevõtete (10-49 töötajat) arv on kahanenud ning nende osakaal on 5,5%, keskmise suurusega ettevõtteid (50-249 töötajat) oli vaid 1,1%.Kokku on VKEdes hõivatud 79% erasektori töötajatest. Üle poole (52%) VKEdest paikneb Põhja–Eestis. LõunaEestis asub 22%, Lääne-Eestis 12%, Kesk-Eestis 8% ja Kirde-Eestis 6% VKEdest. Kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid oli 92% ning 6% kuulus välismaa eraõiguslikule isikule. Teenustesektoris tegutseb 70% kõigist VKEdest.

VKEde poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76%. Tootlikkus on VKEdes keskmiselt mõnevõrra madalam kui suurettevõtetes, kus tööviljakus hõivatu kohta oli 23,8 tuhat eurot.VKEdes varieerus see näitaja 14,6 tuhandest eurost mikroettevõtetes kuni 23,6 tuhande euroni keskmistes ettevõtetes.VKEde eksport moodustas 76% kõigi ettevõtete ekspordist. Ettevõtjate ootused tuleviku müügitulu osas on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra positiivsemad. Kasumlikkus on siiski vähenenud, 69% VKEdest teenisid 2010. aastal puhaskasumit.

Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Võrreldes varasemaga on kasutatud lisafinantseerimist palju aktiivsemalt, kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad peamiselt finantssektori teenuseid – liisingut ja pangalaene. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad lisarahastuse allikana peamiselt mikroettevõtted ja FIEd. Ettevõtted soetavad pangalaenu eest esmajoones põhivara. Eelmiste uuringutega võrreldes on kasvanud nende hulk, kes katavad pangalaenude abil oma tegevuskulusid, neid on VKEdest ligikaudu veerand. See käitumine võib olla seotud majanduskriisi järgse turu likviidsusprobleemidega ning pikas plaanis nõrgestab see märgatavalt ettevõtete jätkusuutlikkust.

Ettevõtjad loodavad järjest enam riiklikele toetustele, 42% ettevõtetest plaanivad järgneva 24 kuu jooksul saada riigilt toetust. Pakutavate riiklike ettevõtluse toetusmeetmetega on ettevõtjad üldiselt kursis, aastast aastasse onmuutumatult valitsenud trend, et toetustest on teadlikumad töötleva tööstuse ja majutus- teenustega seotud tegevusalade esindajad ja pigem keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtjate seast, kes teavad toetusmeetmeid hästi, oli ligi pool toetusmeetmetega rahul, samas oli 38% ka neid ettevõtjaid, kes ei olnud toetusmeetmetega rahul. Riigi poolt pakutavate e-teenustega on ettevõtjad rahul, neist 69% leidis, et ei ole riigi pakutavate eteenuste kasutamisega probleeme olnud. Raskusi on tekkinud üksnes 22% ettevõtjatest, kellest valdav osa on mikroettevõtted või väikesed ettevõtted.

Artikkel refereeritud siit…

Täismahus uuring avaneb lingilt…

Kujutis: praxis.ee, kujutisel: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010