• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

majandus

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

10/09/2010 By Veebikiri

Statistikaameti 14.08.10 avaldatud andmete kohaselt on tööturu näitajate dünaamika järginud majanduse arengut viitajaga. 2010. aasta teises kvartalis aeglustus hõivatud inimeste arvu vähenemine aasta võrdluses 5,7 protsendini. Sesoonsete tegurite tulemusena suurenes tööga hõivatud inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes 5 200 võrra.

Majanduskasv on saavutatud olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega, mistõttu on vajadus palgata uusi inimesi jäänud tagasihoidlikuks. Tootlikkuse kasv kiirenes teises kvartalis esialgsetel hinnangutel 9,8 protsendini aasta võrdluses ja seni, kuni ettevõtted kasutavad oma jõude seisnud tootmisressursse, ei ole oodata hõive kasvu.

Majanduse taastumine on paljudes riikides olnud oodatust kiirem, kuid see ei ole loonud eriti palju uusi töökohti. Mitmete teiste riikide ülevaadete ja uuringute põhjal võib järeldada, et tööturu taastumine võib osutuda majanduse kasvu taastumisest mitte ainult aeglasemaks, vaid ka vähem ulatuslikumaks. See tähendab, et töötus jääb kriisieelsest tasemest kõrgemaks veel mitmeks aastaks.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab lisandväärtus esialgu rohkem kasumite arvelt ja vähem palkade arvelt. Edaspidi saavutavad palgad ja tootlikkus suurema kooskõla kui kiire kasvu aastatel.

Allikas. Eesti Pank
Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:majandus, tööturg

Majandus. Kuluefektiivne organisatsiooni juhtimine

10/05/2010 By Veebikiri

Kuluefektiivne juhtimine organisatsioonis nõuab tööprotsesside ja –tulemuste: aeg, raha (kulutused kasutatud ressurssidele), kvaliteet ja tulu ning efektiivsus näitajate kirjeldamist. Efektiivsust mõõdetakse konkreetse toote või teenuse pakkumiseks tekitatud kulu ja saadud tulu kroonide suhtarvuna. Tuludest kulu maha arvutades saame kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine, mitte kulude vähendamine. Kõik kulud mis on tulude ja kasumi teenimiseks, säilitamiseks ja suurendamiseks vajalikud, tuleb teha ja on põhjendatud. Kulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärk, selle lõpptulemuseks on organisatsiooni tegevuse lõpp. Organisatsiooni areng põhineb alati põhjendatud kulude tegemisel. Praeguses turusituatsioonis ja tänases organisatsioonis peaks kuluefektiivne juhtimine keskenduma eelkõige aja- ja püsikulude juhtimisele, lisaks väiksemat tähtsust omavatele muutuvkuludele, mis on tingitud töötellimuste arvust, selle suurenemisest või vähenemisest.

Suurema osa kulutustest organisatsioonis moodustavad püsikulud ning tekivad ajas, seetõttu annab ka suurima efekti püsikulude ja tegevusteks kuluva aja optimeerimine, et tagada organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikus ja kõrge kasumlikus. Näitena võib tuua tootmisettevõttes püsikulude osakaalu vähendamiseks tuludes, seega kasumi suurendamiseks, töö kolmes vahetuses, või näiteks otsus ala kasutusega, ebakvaliteetsed, ajakulukad ressursid maha müüa ning osta teistelt pakkujatelt sama teenusena sisse parema kvaliteedi, ressursikulu ja tulu suhtega. Teises järgus annavad olulist efekti kommunikatsiooni kulude ja logistiliste kulude optimeerimine. On mitmeid organisatsioone kus ainuüksi kommunikatsiooni ja logistika valdkondade kulude optimeerimise kaudu on saavutatud 30 – 40 % kulude kokkuhoid sama tulutaseme säilimise korral. Küllaltki avarad võimalused on täna turunduskulude optimeerimises. Turunduskulude optimeerimiseks saab ära kasutada IT põhiseid tasuta kommunikatsiooni- ja reklaami võimalusi, seda organisatsiooni nii sise- kui välisturunduseks. Hea tulemuse kuluefektiivsuse seisukohalt annab vigade, ehk kokkulepitud kvaliteedi kriteeriumitele mittevastava toote, teenuse vähendamine tootmise, teenuse pakkumise protsessis ja kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, mis samuti nõuab protsesside, eesmärkide täpset kirjeldamist ja kvaliteedi mõõdikute paika panemist, millega hiljem reaalselt saavutatud tulemit võrdlema hakatakse. Kvaliteedijuhtimisesüsteem hõlmab pidevat toote ja teenuse eesmärkidele vastavuse kontrolli, tulemuste analüüsi ja analüüsi tulemustest lähtuvat planeerimise protsessi, kokkulepitud eesmärkidest reaalsete hälvete vähendamiseks. Hea tulemuse annab ka võimalusel vastutusulatuse ja otsustusõiguse suunamine madalamatele juhtimistasanditele, kellelt reaalselt otsust oodatakse just juhtimiskvaliteedi kuluefektiivsuse seisukohast.

Olulise ja väga märkimisväärse tulemuse annavad juhtimises laiapõhjaline infosüsteemide rakendamine. Tähelepanu tuleb pöörata et tulemused mida andmestikes kajastatakse, oleks erinevatel ajaetappidel võrreldavad, ehk nende saamise ja arvestamise meetod oleks igal ajahetkel sama. Siis on igalajahetkel näha kas tehtud juhtimisotsused ja rakendatud tegevused on soovitud tulemuse, seega kokkulepitud eesmärgi saavutanud.
Organisatsioonis peaks ka efektiivsuse eesmärgid olema kokkulepitud, põhjendatud ja kirjeldatud. Probleem on tihti selles, et koostatavad ja nendest genereeritavad andmestikud ei sisalda kuluefektiivsete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni, nagu efektiivsuse suhtarvud ja trendid ajalõikes. Reeglina peab juht ise neid arvutama hakkama, ning pahatihti ajanappuses jääbki see tegemata. Mille tõttu jääb õigeaegne reageerimine organisatsioonis, turul ja konkreetsete toodete ja teenustega toimuvale juhi poolt tegemata, ning tuleb vastu võtta oluline kahju mida oleks saanud vältida efektiivselt üles ehitatud andmestike ja juhtimise infosüsteemide rakendamisega. Jälgima peab et kogutavad andmestikud sisaldaksid juhtimisotsuste langetamiseks ainult kriitilise tähtsusega ja olulisi andmeid ning nende kogumine ei muutuks aja ja raha kulukamaks kui saavutatav efekt rahas, suur oht on bürokraatia kasvuks, mis võib hakata takistama põhiülesannetega toimetulekut ja seatud eesmärkide saavutamist. Põhiküsimus taandub kuluefektiivses juhtimises protsesside põhjendatusele, nende täpsele loogilisele järjestusele, ülesehitusele ning kvaliteedi kriteeriumite kirjeldusele, regulaarsele analüüsile ning planeerimisele vastavalt turul- ja konkreetsete toodete, teenustega toimuvatele muutustele, kus protsesside suunamine toimub analüüsitulemustest lähtuva regulaarse planeerimise kaudu.

Kuluefektiivse juhtimise ja rakendamise kvaliteedi hindamise seisukohalt on oluline kriteerium: kas meil on võimalik nt. graafikuna igal ajahetkel välja tuua eraldi iga konkreetse toote ja teenuse kohta tekitatud kulu ja tulu kroonide suhet, ehk kulu ja selle efektiivsuse põhjendatust – väljendatuna rahas – kasumi tootlikkuse kaudu – kogu toote või teenuse elutsükli vältel.

 

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:kuluefektiivsus, majandus

Majandus. Kas madalstardi aasta?

09/01/2010 By Veebikiri

Mida toob algav majandusaasta? Väidetavalt on kõige suurem langusperiood möödas, algamas on taastumine. Aga kuidas saab see toimuma, kas järsult, nii nagu maailmamajandus langes viimase 17 kuu vältel? Või aeglaselt nagu tervenemine harilikult toimub? Prognoosida võib viimast.Näiteks on sellisel seisukohal Morgan Stanley Aasia haru juht Stephen Roach. Neljast põhjusest, mida 05.01.2010 Äripäev välja toob, tuleb lugeda mõjusamaks kriisi ulatuslikkust: 2009. a. märtsis oli tervelt 75% maailma majandusest languses.

6-kuu-prognoos

Vaadeldes ka lähimal 365-l päeval toimuma hakkavat kodukamaralt, ei ole väljavaade kiire kriisist väljumise aspektis paljulubav. Eesti Konjuktuuriinstituudi detsembrikuu tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator detsembris -20 ja võrreldes novembriga halvenes see 6 punkti võrra. Kindlustunde indikaator oli ajalooliselt madalaimal tasemel 2009. aasta märtsis (-37) ja ka detsembri indikaator on halvem 1992-2009 aastate keskmisest (-11).
Sellegipoolest saab rääkida üldise majandusolukorra paranemisest. Tugevad positiivsed ootused eelseisva kuue kuu suhtes tõstsid majanduskliima indeksi detsembris 5-le punktile, mis oli viimati nii kõrge 2008. a märtsis.

Heaks uudiseks tuleb lugeda ka detsembri viimastel päevadel avaldatud Eurostati andmeid, mille kohaselt ulatus tarbijahindade ühtlustatud indeksi alusel arvutatud Eesti aasta keskmine inflatsioon novembris 1 protsendini. Viimasega täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Ühtlasi prognoosib Eesti Pank vaoshoitud hinnatõusu ja loeb riskiks Eesti inflatsioonile ja seega ka pidurdavaks teguriks üleminekul eurole, inflatsiooni kiirenemist välismaal.

Foto: Eesti Konjuktuuriinstituut

Rubriik:Majandus Sildid:majandus, prognoos

Philip Morris – Altria Group

10/09/2009 By Veebikiri

philip-morris

Philip Morris Co Inc. hõlmab 45% USA ja 12% maailmaturust, olles seeläbi üks maailma suurimaid tubakatootjaid. Tubakatoodete müük on kasumlik (tubakataim saab täiskasvanuks 5-6 kuuga), kuid mitte lihtne tegevus. Juba Goethe leidis, et „suitsetavad mühakad lämmatavad iga viisaka inimese, kes ei ole suuteline enda kaitseks suitsetama“.
Vaadeldes aga hiidkompanii tekkelugu on huvitav täheldada, et kõik algas pisikesest poest Londonis, Bond Street`il. Äri läks hästi ja ettevõte viidi Londoni börsile. Nüüd vahetus ka omanik, kuid ka sellest tõusis noorele firmale ainult tulu, sest varsti pärast seda sai Philip Morris kuningliku õukonna varustajaks. Aastaks 1919. oli firma täielikult ameeriklaste omanduses ning iroonilisel kombel jõudnud tagasi oma juurte juurde. Nii võib öelda seetõttu, et ettevõtte tähtsaim tooraine on virgiinia tubakas. Tänasel päeval asub USA-s, Virginia osariigi pealinnas Richarmondis, Philip Morrise tehas, kus toodetakse alates 1924. aastast maailma kõige enim suitsetatavaid sigarette – Marlboro.

Tootearengust rääkides oleks oluline märkida, et kiire valmistamis- ja pakendamismeetod on sellele tooteklassile ainult kasuks tulnud. Aga mitte alati. Kui viiekümnendatel ilmnes, et suitsetamine võib olla üheks vähki haigestumise põhjuseks, võeti kasutusele filter. Seda on kord varem, kolmekümnendatel, proovitud, kuid siis katse ebaõnnestus – korgitamme koorest valmistatud filter oli tuim ja ebasobiv. Eriti õnnestunumaks ei saa lugeda ka katset number kaks, nimelt sisaldas beebibuumerite aegne sigareti filter asbesti. Tänaseks päevaks on nimetatud tehnoloogia õnneks minevik. Kuid sigaretivalmistajate kuldaeg arenenud riikides on jõudmas lõpusirgele. Ühinenud tervisekaitsjad ja juristid annavad selle arengule ainult hoogu juurde. Viimaste uudiste kohaselt mõistis USA apellatsioonikohus tubakahiiult välja ligi 14 miljonit dollarit naisele, kelle ema suri 5 aastat tagasi kopsuvähki. Hagejaks Jodie Bullockile, kelle 64 aastane ema, olles suitsetanud 47 aastat, suri 2003. aastal suitsetamise tagajärjel.

Kuidas sellised muutused mõjuvad ettevõttele? Kindlasti mitte hästi. Aga ka mitte halvasti, nii näiteks omab kroonides triljardilise aastakäibega ettevõttele tootemärki, mis on sama hästi tuntud kui Coca Cola. Räägime Marlborost, mis on 1972. aastast alates olnud ka maailma enim müüdud tubakamark. Tänaseks kuulub Philip Morris kontserni Altria Grou Incorporated juurde. Altria jaguneb kolmeks: Philip Morris USA, Philip Morris International ja Philip Morris Capital Corporation. Philip Morris International`i tootevalikust leiab: Marlboro, L&M, Philip Morris, Chesterfield, Bond Street, Lark ja Parliament.

Konkurente? Oleks imelik kui neid ei oleks. Siinkohal mängivad rolli regulatsioonid, mida ühiskond oma liikmetele seab. Näiteks maailma suurim tubakatootja tegutseb hoopiski Hiinas. China National Tobacco Company ehk riigile kuuluva monopol, mille tooteportfellis üle 900 nimetuse. Müüakse sealmail aga väidetavalt kuni kaks miljardit sigaretti aastas.
Foto: bnet.com/blogs/philip-morris

Rubriik:Majandus Sildid:Bond Street, Chesterfield, L&M, Lark, majandus, Marlboro, Parliament., Philip Morris, sigaretid, sigarid, tubakas

Google

09/07/2009 By Veebikiri

google tmMilles seisneb selle, tunnis 2,2 miljonit dollarit tulu teeniva ettevõtte fenomen? Ettetõtates võiks vastata lühidalt, et iga ettevõtte äriedu on lihtne, nagu klaverimäng: selleks tuleb õigel ajal, õiges kohas, vajutada õigele nupule.

Ilmselt juhtuks igaühega meist, nii nagu Google asutajatega, kui tal oleks hea idee, sobiv kompanjon, teadmised, pealehakkamist ja natuke pimedat õnne. Igatahes kümmekond aastat tagasi olid sellises olukorras Stanfordi Ülikooli tudengid Sergei Brin ja Larry Page. Kusjuures nende pime õnn seisnes kohtumises Sun`i asutaja Andy Bechtolsheim`ga. Viimane taipas  erinevalt teistest investoritest üleilmse otsimootori  idee tõelist haaret. Esmakohtumise muutis fataalses plaanis eriti  irooniliseks tõik, et olukorras kus tulevased miljardärid üritasid oma ideed esitleda, pidi Bechtolsheim lahkuma seoses järgmise kohtumisega. Küll aga pakkus ta, et saab kirjutada tšeki. Summaks 100 000 USD.

Nimetatud tšekk käivitas California garaažis paikneva ettevõtte, mille otsingumootorisse tehti päevas 10 000 päringut. Aasta hiljem oli palgal juba kaheksa töötajat ja päringute arv oli kasvanud päevas 500 000-le. Tänaseks 21 000-le töötajale üle terve maailma tööd andva firma võrgupäringute arv tunnis on umbes 65 miljonit. Asutajad Seregei Brin ja Larry Page’i mõlemad võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega rikkuselt kohal nr. 26

Kuid siiski, kuidas toovad tasuta lehekülje miljardid külastajad sisse miljardeid? Keerulise küsimuse lihtne vastus seisneb selles, et Google’i käive, tuleneb pea täielikult tuleb Google’i otsingutulemuste lehekülgedele paigutatud reklaamidest. Reklaam moodustabki Google käibest 99%

Google enda kaubamärgi väärtuseks arvatakse olevat 25,5 miljardit dollarit. Ruumi edasiarenguks on vaieldamatult veel, sest Interbrandi hinnangul on tegemist maailma väärtuselt kümnenda brändiga. Sama meelt paistab olevat ka Citigroup, mis tõstis 2009. aasta Juuni alul Google aktsia hinnasihi 450-lt dollarilt 580-le dollarile. Pangandushiiglane põhjendas nimetatud sammu väitega, et 2010. aasta konsensuslik kasumiprognoos 2010. on liialt konservatiivne.

Kuigi, ka majandussurutis ei jäta puutumata seda ettevõtet. Nii on alates 2008. aasta detsembrist kärbitud töötajate arvu, tõsi, ainult 58 inimese võrra. Töötajad on Google puhul eraldi väärtuseks, keda motiveeritakse lisaks suurepäraste töötingimuste veel ka sellega, et nad saavad nad igal nädalal võtta vabaks ühe päeva. Kodukorra huvides tuleb päev siiski ette registreerida, samuti anda teada, mida sel ajal ette võetakse. Tehakse mitmeid erinevad asju, näiteks on genereeritud Gmail`i ja Google Map`i idee. Nii on sündinud ka hinnatud suhtlusportaal Orkut.

Foto: Google Inc.

Rubriik:Majandus Sildid:google, käive, Majandus, majandus

Majandus. Sügis 2009?

10/06/2009 By Veebikiri

Majanduslangus on veebikirjas olnud läbivaks teemaks nii mitmelgi korral. Kahjuks, ei ole lähenev suvi toonud sellesosas midagi rõõmustavat, küll toob aga loodetavasti selgust. Sampo Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul ei ole kriis veel oma põhja saavutanud. Samuti avaldab kogenud pangajuht arvamust, et raske olukord saavutab languspunkti käesoleva aasta sügiseks.

Võimalik, et see on nii, sest kui jälgida suurriikide arengusuundi, siis väidetavalt USA majanduse taastumise alguseni läheb veel kuid, sellisele järeldusel jõudsid New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ja Harvardi professor Kenneth Rogoff CNBC-le antund intervjuusNouriel Roubini sõnul oli eelmise sügise finantskriis midagi palju enamat kui usalduskriis. Samuti leiab Roubin, et tänasega pannakse erasektori kaotused valitsuse õlgadele, mis omakorda suurendab avaliku sektori võlakoormat. Viimane pärsib omakorda kasvuvõimalusi.

Rogoffi arvamuse kohaselt kaasnevad majanduslangusega suuremad riskid dollarile ja intressimääradele ning ta prognoosib, et kinnisvaraturu taastumine võtab aega viis aastat.
Pöördudes tagasi kodumaale, tuleb tõdeda: väiksel ja avatud majandusega riigil ei ole palju võimalusi, et üleilmseid majandusprotsesse oma soovikohaselt ohjata. Sotsioloog Andrus Saar, oli viimati raadio KUKU Ärataja saates kohalikku tööturgu kommenteerides, seda meelt, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks. Oma väidet põhjendas tuntud sotsioloog asjaoluga, et ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste- ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Siinkohal on veebikiri arvamusel, et eelmärgitud arvamust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. Sest olukorras kus drastiliselt väheneb riigieelarve ja kasvab tööpuudus, satuvad löögi alla just väikefirmad. Viimaseid on Eestis enamik, näiteks enne majandusbuumi harja, aastal 2005, tegutses  44 112  ettevõtet, millest 99.5%  klassifitseerus on töötajate arvu järgi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Probleemistiku kese, antud olukorras, seisneb aga selles, et  riiki sissetulev EU rahastus on tänasega suurettevõtete keskne. Mis on arusaadav, sest suured organisatsioonid suudavad täita ettenähtud rangeid kriteeriume. Vaadates aga tulevikku, oleks kasulikum kõigile, kui reeglistik lõdveneks niipalju, et neid suudaksid edukalt täita ka väike- või mikroettevõtted.

Rubriik:Majandus Sildid:juhtimine, majandus, majanduslangus

Innovatsioon. Eesti Läänemeremaade innovatiivsemate sekka!

10/06/2009 By Veebikiri

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.


Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, Innovatsioon, Juhan Parts, kommunikatsioon, läänemeremaad, majandus

Kuidas Hispaania ettevõtjad on uuendusi ellu viies edu saavutanud?

10/10/2008 By Veebikiri

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

Rubriik:Majandus Sildid:Innovatsioon, majandus, Turundus

Majandus. Eduka toote või teenuse loomine

10/08/2008 By Veebikiri

Oma toote või teenusega turul püsimine ei ole alati lihtne. Aasta eest loodud toode või teenus ei pruugi enam rahuldada kliendi vajadusi ning ka konkurendid ei maga ja järjest enam luuakse uute lisaväärtustega tooteid/ teenuseid, mis teeb turul püsimise keerukamaks.

Praeguses olukorras, kus majandus on jahenenud tuleks kindlasti mõelda uute ja eriliste toodete ja teenuste arendamisele. Eristuva ja kliendi silmis väärtust omava toote loomine vajab aega ja taiplikkust. Esialgu lihtne tunduv ülesanne võib tegelikult osutuda oodatust raskemaks. Ka mitmed toodete arendamisega tegelevad spetsialistid ütlevad, et toodete ja teenuste edukus pannakse paika tootearenduse algfaasis. Tänases toodete, teenuste ja brändide samastumise maailmas tuleb teada, mis on ettevõtte valikud eduka tootearenduse juhtimiseks ja kui suur on ettevõtte võimekus tootearenduse abil klientidele reaalselt uut väärtust luua.

Foto: flickr.com

Tunne tarbijat. Konkurente on palju, uusi tooteid ja teenuseid pakuvad nii kohalikud kui ka välismaised tegijad. Kuidas siis tagada see, et tarbija jääb truuks just sinu tootele või teenusele?Tunne oma klienti ja tema vajadusi. Sealt edasi on juba lihtsam uusi ideid genereerida, sest parim toode või teenus on loodud koostöös kliendiga. Teades kliendi soove ja vajadusi on lihtsam talle ka lahendusi pakkuda. Inimestele meeldib personaalsus ja see tunne, et just nendega tegeletakse. Paku personaalset lähenemist, jäta meelde nende soovid ja ära unusta suhtlemist. Miks püsivad väiksed poed suurte poekettide kõrval? Mugavus ja personaalsus on kindlasti võtmesõnadeks.

Natuke vedamist ei tee paha. Tootearendus ja läbimõeldud planeerimine on kindlasti nendeks komponentideks paljude teiste seas, mis tagavad edu. Samas ei tohi unustada, et õnne ja vedamist on ka tarvis. Edukas tootearendus, kaval ja sihtgrupile suunatud turundustegevus ja ka piisavas koguses vedamist toovad loodetud tulemused. Hooajalise toote või teenuse planeerimise puhul tuleb ju alati arvestada, et ka kõige parema tahtmise juures ilmastikutingimusi me muuta ei saa ja seega näiteks kuuma suve jaoks planeeritud karastavate jookide populaarsus tarbijate hulgas sõltub paljuski, mis tujus ilmataat on.

Tootearenduse protsess on väga keerukas ja aeganõudev, mistõttu tuleb sellesse tõsiselt süveneda ja aina rohkem tähelepanu pöörata. InnoEstonia Tootearenduspäeval „Uute toodete ja teenuste planeerimine aastaks 2009’’septembri alguses on võimalik sellest juba rohkem kuulda.

Rubriik:Majandus Sildid:majandus

Majandus. €-päev

05/12/2007 By Veebikiri

Majandus. €-päev

Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti kroon on vabalt konverteeritav, puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele Eesti ja välisriikide vahel. Tänaseks on kroon olnud käibel enam kui 15 aastat, olles fikseeritud euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK), mis on ekvivalentne 1992. a rahareformiga kehtestatud vahetuskursiga Saksa marga suhtes (1 DEM = 8 EEK). Viisteist aastat on pikk aeg, mille sisse mahub ridamisi majandusega seotud tõuse ja mõõnu, olgu selleks siis üheksakümnendate lõpu börsikrahh, toonane suur majanduslangus Venemaal aga ka viimaste aastate tormiline majanduskasv riigis sees. Aga mahub ka ridamisi spekulatsioone krooni devalveerimise suhtes, vanimad neist kuuluvad ajajärku, mil kroon veel käibelgi ei olnud. Värskemad on aga vaevalt kuu vanad.

Aga miks devalveerimine, ehk siis lihtsamalt öeldes raha lahjendamise jutud aeg-ajalt indu saavad? Ilmselt on siiski peapõhjuseks ja seda vaatamata jätkuvale heaolukasvule, hirm tuleviku ees. Tasub vaid meenutada asjaolu, et eelmisel sajandil muutus rahaühiku suurus ja nimi Eestis vähemalt seitsmel korral. Ning olukorras kus tarbijahinnaindeks aasta jooksul muutub 9,1%, võib kasutades tervet talupojamõistust, tahes tahtmata tekkida küsimus – kust tuleb rahaline kate kõige selle jaoks? Ja kui palju on kohalikke ettevõtteid kes tõesti toodavad ja ekspordivad midagi? Ehitusbuum ja seeläbi loodud töökohad on ju suunatud eeskätt siiski sisetarbijale. Ilmselt ei ole muretsemiseks põhjust, sest riik on rikkaim, kui kunagi varem. 2008. aasta riigieelarve suuruseks on rekordiline 93,6 miljardit krooni.

Eraldi küsimuseks on pigem, millal läheb Eesti üle eurole? Ja kui, siis kuidas? Ja mida tähendab see tavakodanikule? Nendele küsimustele saab vastuse, avades Eesti Panga vastava veebilehe, kus kõik põhimõtted, sh. paralleelkäibe perioodi kestvus, vahetamise põhimõtted ja muu asjakohane informatsioon rahulikult ja loogiliselt reas on. Täpsemalt- tegemist on eurole ülemineku plaaniga nr. 6, mis on dateeritud 29.11.2007.

Nii jääbki õhku kõigist küsimustest ja spekulatsioonidest kõige tagasihoidlikum.
03.12.2007 avalikkuse ette jõudnud siseministeeriumi määruse “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmiseelnõu. Ehk siis – milliseid kiireloomulisi ülesandeid hakkab täitma Eesti Pank, et talle on vaja vilkuritega alarmsõidukit? Millal saabub € – päev? Avalda arvamust …

Rubriik:Et cetera Sildid:majandus, €-päev

  • « Go to Previous Page
  • Go to page 1
  • Go to page 2

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Hämmastavad hotellid / Amazing Hotels: Life Beyond the Lobby
  • BBC: rünnati La Rotonde bistrood
  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023